2-08-720/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2008.a., Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-720 Kohtuasi Tallinna linna avaldus MA eestkoste seadmiseks eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja –Tallinna linn Põhja-Tallinn Valitsuse kaudu XXX), esindaja Maigi Margus Asjast puudutatud isik – MA(lapse ema, i k XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik – MA (alaealine, i k XXX, elukoht XXX), esindaja advokaat Helen Tomberg Asjast puudutatud isik - AP(i k XXX, elukoht XXX)

Resolutsioon

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus alaealisele MA ( i k XXX, elukoht XXX) eestkoste seadmiseks.

2. Määrata MA eestkostjaks AP (i k XXX, elukoht XXX), kellest saab käesoleva kohtumääruse jõustumisel alaealise seaduslik esindaja.

3. Kohustada AP hoolitsema MA ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava alaealise huvidest.

4. Määrata, et MA on õigus teha tehinguid kuni 150.- (ühesaja viiekümne) krooni väärtuses kuus ilma eestkostja nõusolekuta.

5. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtumääruse jõustumine Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks MA ja AP.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg Eestkostja määramise kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikul õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Menetluse käik

1. 10.01.2008.a. esitas Tallinna linn kohtusse avalduse, milles palutakse seada alaealisele MA, sünd. XXX.a., eestkoste ja määrata tema eestkostjaks AP.

2. Avaldust põhjendab eestkosteasutus sellega, et MA ema MA elab ja töötab XXX ning alaealist on kasvatanud juba üle kümne aasta MA endine elukaaslane A . Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodu juurde.

3. Asjast puudutatud isik AP toetas esitatud avaldust ja palus määrata end alaealise eestkostjaks. Ta on andud selle kohta ka kirjaliku nõusoleku.

4. Asjast puudutatud isik MA teatas kohtule, et tal ei ole vastuväiteid, et tema lapse eestkostjaks määratakse AP.

5. Asjast puudutatud isik alaealine MA avaldas kohtuistungil soovi, et tema eestkostjaks määratakse AP. MA on andnud ka sellekohase nõusoleku kohtule kirjalikult.

6. Kohtu poolt asjast puudutatud isikule MA määratud esindaja advokaat Helen Tomberg oli seisukohal, et avalduse rahuldamine on põhjendatud, lapse huvides ning vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Alaealise esindaja oli seisukohal, et kuivõrd vastavalt PkS § 92 lõikele 2 seatakse eestkoste lapse üle kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud ning PkS § 92 lg 3 lubab eestkostet seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, tuleb MA seada eestkoste just seetõttu, et ta on jäänud ilma igapäevasest vanemlikust hoolitsusest kuna tema ei ela Eestis ja tema igapäevasest kasvatusest osa ei võta. Isa juriidilises tähenduses Martinil ei ole. Advokaat Helen Tomberg oli seisukohal, et põhjendatud on ka määrata alaealise eestkostjaks AP, kes täidab M suhtes vanema kohuseid juba 12 aastat vastutustundlikult ja südamega. AP poolt vanemakohustuste täitmine tuleb seadustada eestkostet seadva kohtumäärusega. Advokaat tegi ettepaneku märkida juhindudes TsMS § 557 lg 1 p.-st 4 kohtumääruses ära, et MA võib eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 150 krooni.

Kohtumääruse põhjendused

7. Kohus, ära kuulanud kohtuistungil avaldaja esindaja seletuse, asjast puudutatud isikute ütlused, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avalduse rahuldamise materiaalõiguslikeks alusteks on Perekonnaseaduse § 92 lg 2, mis sätestab eestkoste sisu, § 93 lg 1, mis sätestab, et eestkoste seadmise otsustab kohus kas eestkosteasutuse või isiku avalduse alusel kelle üle eestkoste seatakse ja § 95, mis sätestavad eestkostja isikule esitatavad nõuded. 8.. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil leidis tõendamist, et alaealisele MA eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ja tema isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealise ema MA elab ja töötab XXX üle 4 aasta ning oma lapse MA kasvatamisega ja tema eest hoolitsemisega ta igapäevaselt ei tegele. MA sünniaktis andmed tema isa kohta puuduvad. Seega on alaealine vanemliku hoolitsuseta jäänud laps kellele eestkoste seadmine on PkS § 92 lg 3 kohaselt põhjendatud.

9.. Kohus on seisukohal, et kuna AP on alaealist MA kasvatanud vastutustundlikult juba üle

10 aasta ning nende omavahelised suhted on usaldusväärsed, ning kohtuistungil kinnitas AP, et ta soovib, et teda määrataks alaealise eestkostjaks ka kohtumäärusega, mille kohta on ta esitanud ka kirjaliku avalduse, on põhjendatud AP määramine MA eestkostjaks. Arvestades AP isikuomadusi ja tema soovi saada alaealise eestkostjaks, leiab kohus, et ta on sobilik täitma eestkostja ülesandeid, s.o. seadusliku esindajana hoolitsema alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Seega vastab eestkostja PkS § 95 sätestatud eestkostja nõuetele.

10. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 2 p 3 sätestatust, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et eestkostetav on praegu 13-aastane, saab eestkostetaval lubada kohtu arvates teha tehingud ilma eestkostja nõusolekuta kuni 150.- krooni väärtuses kuus. Kohtunik: