3-07-2479/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-2479

Haldusasi

V.S. kaebus Murru Vangla direktori 31.10.2007

käskkirja nr 1047-P tühistamise ning kaebuse esitaja

koondamiseks

ning

koondamistasu

maksmiseks

kohustamise nõuetes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: V.S.;

Vastustaja: Murru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.S. kaebus rahuldamata

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

3. Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri

vastustajale (muuruv.info@just.ee). Vastustajal on kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri

võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. V.S. esitas 06.12.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Murru Vangla direktori

31.10.2007 käskkirja nr 1047-P kehtetuks tunnistamist ning Murru Vangla kohustamist kaebuse

esitajaga teenistussuhte lõpetamiseks koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS)

§ 116 alusel koos seaduses ette nähtud hüvitise maksmisega. Vaidlustaud käskkirjaga loeti kaebuse

esitaja, kes senini töötas Ämari Vangla vangistusosakonna vanemvalvuri (I klassi valvur)

ametikohal, teenistus jätkuvaks Murru Vangla koosseisus järelevalveosakonna vanemvalvuri (I

klassi valvur) ametikohal alates 01.12.2007 seoses Murru Vangla ja Ämari Vangla liitmisega.

Samuti määrati nimetatud käskkirjaga kindlaks kaebuse esitaja töötasu kokku summas 10 350

krooni.

KAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED

2. Kaebuse esitaja selgitab esmalt, et seoses Ämari Vangla ja Murru Vangla liitmisega tehti talle

09.10.2007 ettepanek tema üleviimiseks Ämari Vanglast Murru Vanglasse. Kaebuse esitaja sellele

omapoolset nõusolekut ei andnud, küll aga taotles ta 05.11.2007 Ämari Vangla direktorilt, et teda

koondataks, millest aga Murru Vangla omakorda keeldus. 05.12.2007 väljastati kaebuse esitaja

sõnul talle uue ametijuhendi eelnõu, millest nähtuvalt muutuvad tema tööülesanded selliselt, et

vastavad II klassi valvuri ametikoha omadele.

3. Kaebuse esitaja leiab, et tema õigusi on rikutud esiteks sellega, et tema enda nõusolekuta

üleviimisel teisele ametikohale ei ole kinni peetud vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 144 lõikes

1 sätestatud kahekuulisest tähtajast. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kuna nõusolekuta üleviidud

vanglaametnikule säilitatakse tema senine palk kolme kuu jooksul, siis kolme kuu möödudes

muutub kaebuse esitaja sissetulek.

4. Kaebuse esitaja märgib samuti, et talle teadaolevalt koondati Ämari Vanglast kaebuse esitajale

võrdsete näitajatega teenistujaid, kellel on ülalpeetavaid, ehk seega isikuid, kellel oleks olnud ATS

§ 116 lõikest 2 tulenevalt õigus kaebuse esitaja ees teenistusse jääda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub see rahuldamata jätta. Vastustaja

selgitab, et ATS § 115 lõike 2 kohaselt ei ole asutuse liitmine ametniku vabastamise aluseks.

Vastustaja märgib seejuures, et kaebuse esitaja on ekslikult leidnud, et tema töötasu väheneb,

kuivõrd alates juba 01.01.2007 on kaebuse esitaja töötasuks 10 359 krooni ja samasuguseks jääb

see ka pärast kaebuse esitaja üle viimist Murru Vangla koosseisu.

6. Vastustaja rõhutab, et VangS § 128 lõikest 2 tulenevalt võib vanglaametniku teenistuslikest

vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires ühelt ametikohalt üle teisele ilma

vanglaametniku nõusolekuta ning seega ei ole kaebuse esitaja õigusi rikutud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et V.S. kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud

käskkirjaga ei ole kaebuse esitajat viidud üle teisele ametikohale ei ATS § 47 ega VangS § 128

mõistes, samuti ei ole vaidlustatud käskkirjaga muudetud kaebuse esitaja teenistustingimusi ning

seega ei saa see kaebuse esitaja õigusi rikkuda.

8. Kaebuse esitaja on ekslikult asunud seisukohale, et Ämari Vangla ja Murru Vangla liitmise

tulemusena tema ametikoha arvamine Murru Vangla teenistujate koosseisu kujutab endast

vanglaametliku nõusolekuta viimist teisele ametikohale VangS § 128 lg 2 tähenduses. Seejuures on

asjakohatud ja tõtt-öelda arusaamatud ka vastustaja poolt halduskohtule esitatud seletuses toodud

seisukohad, mis puudutavad Vangs § 128 lg 2 ning VangS § 144 kohaldamist. Vaidlustatud

käskkirjas ei ole selle andmise õiguslike alustena eelnimetatud sätetele viidatud ning ka asjaolude

pinnalt ei saa väita, et tegemist oleks ametniku üleviimisega teisele ametikohale.

9. Justiitsministri 04.06.2007 käskkirjaga nr 117 (tlk 31) otsustati liita Ämari Vangla Murru

Vanglaga. 28.09.2007. aasta määrusega nr 39 tunnistati alates 01.12.2007 kehtetuks Ämari Vangla

põhimäärus. Faktiliselt lõpetati Ämari ja Murru Vanglate liitmisega vangla töö endise Ämari

Vangla asukohas. Samas on üldteada, et Murru Vangla asub Rummu alevikus ehk samas asulas,

kus paiknes ka Ämari Vangla. Alates 01.12.2007 kehtetuks tunnistatud Ämari Vangla

põhimääruse kohaselt oli tegemist kinnise vanglaga. Justiitsministri 11.07.2002 määruse nr 41

„Murru Vangla põhimäärus“ kohaselt on Murru Vangla kinnine vangla, milles, tõsi küll, on ka

avavanglaosakond. Seega oli endise Ämari Vangla ja vanglate liitmise tulemusena tegevust

jätkanud Murru Vangla näol tegemist sama liiki ja samu ülesandeid täitvate ametiasutustega.

10. ATS § 59 lg 1 kohaselt on ametniku teenistuskohustused määratud kindlaks seaduste, samuti

määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Vaidlust ei ole selles, et töötades Ämari

Vangla koosseisus oleval välisvalve vanemvalvuri ametikohal, reguleeris kaebuse esitaja

teenistusülesandeid muuhulgas Ämari Vangla direktori 21.06.2005. aasta käskkirjaga nr 310

kinnitatud ametijuhend. Käesolevas haldusasjas ei ole kaebuse esitaja ega vastustaja väitnud, et

eelviidatud ametijuhend oleks kehtetuks tunnistatud või et seda oleks muudetud. Kaebuse esitaja

on kohtule esitanud küll talle tutvumiseks antud uue ametijuhendi eelnõu, ent asja materjalidest ei

nähtu, et see uus ametijuhend oleks kinnitatud. Kuivõrd Murru Vangla direktori 31.10.2007

käskkirjaga nr 1047-p loeti kaebuse esitaja teenistus Murru Vangla koosseisus jätkuvaks, siis tuleb

asuda seisukohale, et kaebuse esitaja varem Ämari Vangla direktori käskkirjaga kinnitatud

ametijuhend reguleerib kaebuse esitaja teenistuskohustusi endiselt. Juhul, kui Murru Vangla

direktor peaks kaebuse esitaja ametijuhendit kaebuse esitaja nõusolekuta ATS § 59 lg 11 alusel

muutma, on kaebuse esitajal võimalik seaduses sätestatud korras seda vaidlustada.

11. Kohus juhib siinkohal menetlusosaliste tähelepanu ka sellele, et ATS § 59 lõikest 11 tulenevalt

võib ametijuhendit ilma ametniku nõusolekuta muuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk,

põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht

oluliselt ei suurene. Võrreldes kaebuse esitaja varasemat ametijuhendit talle tutvumiseks esitatud

eelnõuga, on ilmne, et ametikoha põhifunktsioonid on samad ning ei nähtu, et kaebuse esitaja

ülesannete maht oluliselt suureneks. Seega isegi juhul, kui sarnane ametijuhend oleks kehtestatud

ilma kaebuse esitaja sellekohase nõusolekuta, ei oleks põhjust asuda seisukohale, et kaebuse esitaja

on tegelikult üle viidud teisele ametikohale. Lisaks sellele – isegi kui kaebuse esitaja

teenistuskohustusi õigusvastaselt suurendatakse või muudetakse, on tal õigus nõuda vastavate

muudatuste seadusevastaseks tunnistamist ning seda, et ta saaks teenistust jätkata senistel

tingimustel.

12. Seisukohta, et tegemist ei ole kaebuse esitaja üleviimisega teisele ametikohale, vaid üksnes

ametiasutuse reorganiseerimisest tingitud muudatustega teenistuse korralduses, kinnitab lisaks see,

et vaidlustatud käskkirjaga ei ole muudetud ei kaebuse esitaja ametinimetust ega ka

teenistuskohustuste sisu. Kuivõrd Murru Vangla asub Harjumaal Vasalemma vallas Rummu külas

ning samas asulas paiknes ka Ämari Vangla, siis ei saa rääkida ka kaebuse esitaja üleviimisest teise

paikkonda.

13. Põhjendamatu on kaebuse esitaja seisukoht, et vaidlustatud käskkirja tulemusena muutub

tema töötasu. Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli alates 01.01.2007 kaebuse esitaja töötasuks

Ämari Vanglas 10 350 krooni, millest 9660 krooni moodustas 40% võrra diferentseeritud

astmepalk (6990 krooni astmepalk, mida on 10% võrra diferentseeritud õhtu- ja öötöö eest ning

30% võrra erialase kutsehariduse eest) ning 690 krooni lisatasu väljateenitud aastate eest. Täpselt

samasuguselt on kaebuse esitaja töötasu määratud ka vaidlustatud käskkirjas. Kaebuse esitaja

seisukoht, et senine töötasu säilitatakse talle VangS § 144 lg 2 kohaselt üksnes kolmeks kuuks, ei

põhine seadusel, sest kaebuse esitaja jätkab teenistust oma endisel ametikohal, mis on kahe

ametiasutuse ühendamise tulemusena viidud ühendava ametiasutuse, st Murru Vangla teenistujate

koosseisu. Kaebuse esitajat ei ole VangS § 128 alusel viidud üle teisele ametikohale ning seega ei

ole mingit alust kohaldada tema suhtes VangS § 144 lõiget 2 ning sellele sättele tuginedes kaebuse

esitaja palga vähendamiseks edaspidi mingisugust õiguslikku alust ei ole.

14. Põhjendamatu ja õigusliku aluseta on kaebuse esitaja taotlus kohustada Murru Vanglat

kaebuse esitaja teenistussuhte lõpetamiseks koondamise tõttu. Esiteks sätestatakse ATS § 155

lõikes 2 sõnaselgelt, et ametiasutuse liitmine ei ole ametniku teenistusest vabastamise aluseks.

Teiseks leiab kohus, et isegi juhul, kui ametiasutuse reorganiseerimine toob kaasa ametikohtade

arvu vähenemise, ei ole ametnikul, kellega teenistussuhet ei lõpetata, alust nõuda teenistussuhte

lõpetamist ATS § 116 alusel. Juhul, kui kaebuse esitaja ei soovi oma teenistuskohustusi pärast

Ämari Vangla Murru Vanglaga liitmist täita, on tal võimlalik taotleda teenistussuhte lõpetamist

ATS § 114 alusel ehk omal algatusel.

Iseenesest õige on küll kaebuse esitaja viide ATS § 116 lõikele 2, kus sätestatakse, millistel

teenistujatel on koondamissituatsioonis teenistusse jäämise eesõigus, ent kaebuse esitaja ei saa

käesoleval juhul sellele sättele tugineda. Nimelt annab viidatud säte nõudeõiguse teenistujale,

kellega on teenistussuhe ATS § 116 lg 1 alusel lõpetatud, ent kellel oleks olnud sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt teenistusse jäämise eesõigus. Teenistujale, keda ATS § 116 lg 1 alusel teenistusest

ei vabastatud, ei tulene eelnimetatud sättest kuidagi õigust nõuda enda teenistusest vabastamist

põhjendusel, et mõnel koondamise tõttu teenistusest vabastatud teenistujal oleks olnud

teenistusse jäämise eesõigus. Teisisõnu sätestatakse ATS §-s 116 teenistusse jäämise eesõigused,

mitte aga eesõigused teenistusest vabastamisele.

15. Tuleb tähele panna, et ametniku võimalused nõuda enda teenistusest vabastamist muul alusel

kui ATS § 114 lg 1 on äärmiselt piiratud. Ainsana on selline võimalus ette nähtud ATS § 135

lõikes 1, mis annab ebaseaduslikult teenistusest vabastatud isikule õiguse nõuda vabastamise aluse

muutmist. See õigus on aga üksnes isikul, kes on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud. Kaebuse

esitajat käesoleval juhul teenistusest vabastatud ei ole ning seega ei saa juttu olla ebaseaduslikult

teenistusest vabastamisest, mistõttu ei ole kaebuse esitajal alust nõuda enda koondamist.

ATS § 160 kohaselt on ametnikul õigus pöörduda halduskohtusse käskkirja, korralduse, otsuse

või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamise nõudega. Seejuures nähtub

lõikest 4, et isegi ebaseadusliku üleviimise korral oleks kaebuse esitajal õigus nõuda ennistamist

endisele ametikohale, mitte aga teenistussuhte lõpetamist koondamise tõttu ATS § 116 lg 1 alusel.

Käesoleval juhul leidis kohus aga eespool, et kaebuse esitajat ei ole teisele ametikohale üle viidud,

vaid ta jätkab ametiasutuse reorganiseerimise tulemusena oma senisel ametikohal.

16. Mis puudutab kaebuse esitajale 09.10.2007 tehtud ettepanekut ametniku tema nõusolekul

üleviimiseks Murru Vangla ametikohale, siis selles ei ole samuti midagi õigusvastast. Kõnealune

ettepanek tehti enne Ämari Vangla ja Murru Vangla ühendamist ning sel ajal oleks olnud täiesti

reaalne vormistada kaebuse esitaja teenistusse asumine Murru Vanglas ametniku üleviimisena

teisele ametikohale. Asjaolu, et kaebuse esitaja sellega toona nõus ei olnud, ei tähenda aga seda, et

käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkiri oleks õigusvastane. Murru Vangla direktori

31.10.2007 käskkirja andmiseks oli alus olenemata sellest, et samal ajal võis esineda ka muid

aluseid kaebuse esitaja teenistussuhtes ümberkorralduste tegemiseks.

MENETLUSKULUD

17. HkMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole enda

kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud,

jäävad menetlusosaliste kulud poolte endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik