Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-01-36/1 AI generated

2-01-36/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-01-36/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

veebruar 2008. a., Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2/1-1407/01 Tsiviilasi AS XX kaebus Harju Maakohtu täitevosakonna juhataja Reet Voki (Vokk) 22.02.2001 otsusele Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja aktsiaselts XX (registrikood xxx, xxx Puudutatud isik Harju Maakohtu täitevosakonna juhataja Reet Vokk RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-01-36/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED TsMS § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata ka muul seaduses sätestatud alusel.

Keywords

AI generated
fluctuation reserve right of substitution planning permission variance replacement of resources unissued share surplus-sharing minimum maintenance calculation
AI generated
3-18-1447/10
A.S. esitas 19.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) toimingu, millega jäeti parandamata internetikeskuses www.emta.ee andmed kaebajalt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude osas, mille osas viiakse paralleelselt läbi täitemenetlust ja MTA poolt maksukorraldust. Kaebaja taotles RTK 19.07.2018 otsuse tühistamist ja RTK kohustamist internetikeskuses www.emta.ee andmete parandamiseks kaebajalt riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude nõuete osas, mille osas viiakse läbi täitemenetlusi. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebaja vabastamiseks riigilõivude tasumisest kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti esialgse õiguskaitse taotlus.
2-07-9738/4
märts 2007. a Tartus Tsiviilasi P.H. i avaldus AS X täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks Menetlusosalised Avaldaja: P.H. , Puudutatud isik: AS X Asjaolud AS X on sundlõpetatud äriühing ja kustutatud ettevõtteregistrist. Vastav teade ilmus RT Lisas 05.02.1998.a. Kohtule avaldatu kohaselt aktsiaselts äriregistrisse kandmiseks avaldust ei esitanud. Likvideerimismenetlust läbi ei viidud ja ühingule kuulunud vara jäi selleks õigustatud isikute vahel jagamata. AS Millston vara, millega sundlõpetatud isikul ei ole võimalik teha tehinguid. Vara hulka kuulub ka ehitis vallasasjana. Avaldaja on AS X endine juhatuse liige. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus määrab AS X likvideerijaks P.H. i. ÄS § 513 lg.2 kohaselt loeti sundlõpetatuks ettevõtteregistrisse kantud ettevõtted, mis ei olnud 1997.a. 01.09. ettevõtjana äriregistrisse kantud või mille äriregistrisse kandmiseks ei olnud selleks ajaks äriregistri pidajale avaldust esitatud. Äriseadustik kehtestab läbivalt ( näiteks § 60 lg.5, § 381 lg.2) põhimõtte, et kui pärast ettevõtja registrist kustutamist ilmneb, et ühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja määrata likvideerija. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et AS X on ettevõtteregistrist kustutatud, kuid tal on jaotamata vara, mistõttu tuleb läbi viia AS X likvideerimismenetlus ja määrata ühingule likvideerija. Kohus leiab, et P.H. , kes on andnud ka kirjaliku nõusoleku likvideerija ameti vastuvõtmiseks, on sobiv isik AS-i X likvideerima. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 602, §606 kohus, määras: Viia läbi AS X likvideerimismenetlus.
3-13-1587/11
23.07.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.S.i kaebus, milles ta kurtis selle üle, et 18.07.2013 suleti peale lõunat kuueks tunniks tema kambri uks ning lisaks ei lasknud valvur teda ka õigeaegselt pesu pesema, mistõttu ei kuivanud linad öörahu ajaks ära ja tuli magada ilma nendeta. Kaebaja väitis, et vastav tegevus rikkus tema õigusi ja vabadusi, alandas, piiras, diskrimineeris ja solvas tema inimäärikust. Ta soovis, et kohus tunnistaks sellest lähtuvalt vangla tegevuse õigusvastaseks ja väitis, et hakkab edaspidi toetuma riigivastutuse seaduse §-le 17. Ühtlasi palus ta ka enda vabastamist riigilõivu tasumisest väites, et tal pole raha. 06.08.2013 koostatud kohtumäärusega jättis Tartu Halduskohus selle taotluse rahuldamata ja määras kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. A.S. on kohtumääruse 02.09.2013 kätte saanud. Kuni käesoleva ajani ei ole haldusasja nr 3-13-1587 eest riigilõivu laekunud.
3-14-51456/22
Tühistada Tartu Halduskohtu 17.10.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51456.
3-13-2451/35
Uuendada haldusasja nr 3-13-2451 (liidetud haldusasjaga nr 3-14-51535) menetlus Võtta vastu AS Raju avaldus kaebusest loobumiseks ja lõpetada haldusasja nr 3-13-2451 (liidetud haldusasjaga nr 3-14-51535) menetlus.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2008. a., Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2/1-1407/01 Tsiviilasi AS XX kaebus Harju Maakohtu täitevosakonna juhataja Reet Voki (Vokk) 22.02.2001 otsusele Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja aktsiaselts XX (registrikood xxx, xxx Puudutatud isik Harju Maakohtu täitevosakonna juhataja Reet Vokk RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2/1-1407/01 seoses puudutatud isiku AS-i Masinakaubanduse pankroti väljakuulutamisega 6. mail 2002. a. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD 09.03.2001 esitas aktsiaselts XX Harju Maakohtule avalduse tunnistada AS-ile Masinakaubandus kuuluva ja 28.09.2000 arestitud vara alghinnaga 700 000 krooni AS-ile Riigiressursside Keskus üleandmine ebaseaduslikuks, kuna see ei vasta täitemenetluse seadustikule ja Tallinna Linnakohtu 04.04.2000 otsusele. Tallinna Linnakohtu 04.04.2000 otsusega mõistis kohus AS-ilt Masinakaubandus AS-i Riigiressursside Keskus kasuks välja

580 567 krooni. Tallinna Linnakohtu 15.09.2000 Tallinna Linnakohtu otsusega mõistis kohus AS-ilt Masinakaubandus AS-i XX kasuks välja 175 772,30 krooni. 16.09.2000 sõlmisid AS XX ja AS Masinakaubanduse pandilepingu, mille alusel AS Masinakaubandus kinnitas valmidust täita oma rahalised kohustused hiljemalt 16.07.2001. Pandilepingu p 5.2 kohaselt pantija kinnitas, et ta on teadlik, et ei tohi pandilepingu kehtivuse ajal pandipidaja nõusolekuta panditud vara võõrandada ega teha muid tehinguid, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise panditud varale. AS Riigiressursside Keskus oli oma nõude täitmiseks algatanud aga täitemenetluse, mille käigus oli AS-ile Masinakaubanduse kuuluv vara arestitud. Arestitud vara anti AS-i Riigiressursside Keskus nõude katteks viimasele üle. Avaldaja arvates on arestitud vara ülenadmine ebaseaduslik, kuna riivab avaldaja pandiõigust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED TsMS § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata ka muul seaduses sätestatud alusel.

Äriregistri andmetel on Harju Maakohtu 06.05.2002.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2/1- 2021/01/02) välja kuulutatud AS-i Masinaehitus pankrot.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 44 lg 1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub PankrS sätestatud korras.

Käesolevas tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada, kuna avaldaja nõude rahuldamisega seotud küsimused kuuluvad alates pankroti väljakuulutamisest 06.05.2002 lahendamisele pankrotimenetluses.

Hannes Olev

kohtunik