Legislator Case Law & Legislation
2-07-2521/8 AI generated

2-07-2521/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-07-2521/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hagi ja välja mõista X 3 342,20 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend kaks tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

Legislator headnote

AI generated

2-07-2521/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kaja võib esitada sõltumata

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-07-2521

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2008. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-2521

Tsiviilasi

AS EMT hagi X vastu 3 342,20 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16 19095

Tallinn, hageja esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, asukoht

Rävala pst. 5, 10143 Tallinn);

kostja X

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista X 3 342,20 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend kaks

krooni ja 20 senti) krooni AS EMT kasuks.

2. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud X kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

04. jaanuaril 2001.a sõlmisid hageja ja kostja liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale

teleteenust. Vastavalt lepingule on hageja esitanud kostjale arveid kogusummas 1853,30 krooni.

Enne hagiavalduse esitamist on kostja tasunud kokku 150 krooni, seega on hagiavalduse esitamise

seisuga kostja põhivõlg 1671,60 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.2006.a. Kostja

viivisevõlg hageja ees on 5140,48 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt

hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, vähendab hageja viivise summat ja esitab viivisenõudena

1670,60 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 3342,20 krooni, millest

põhinõue moodustab 1671,60 krooni ning viivis 1670,60 krooni, riigilõivu 350 krooni ja

õigusabikulud 670,44 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult kuna menetlusosalisele ei olnud

võimalik registrisse kantud aadressil dokumente edastada ja kohtule ei olnud kostja aadress muul

viisil teada. Kohus avaldas 02.01.2008.a kostja suhtes väljaandes Ametlikud Teadaanded teate,

milles

oli

ära

näidatud

avalikult

kättetoimetatava

dokumendi

väljavõte

vastavalt

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 317 lg 3 ja 4. Muu hulgas hoiatas kohus kostjat dokumendi

väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded, et kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt, siis on kohtul

õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal

algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Kostjale on hagimaterjalid avalikult kätte toimetatud.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise

seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldada

enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK).

Tulenevalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks

vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt

seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK § 191 lg 1 loetakse

leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud

tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 04.012001.a

liitumislepinguga (tl 8), 31.01.2001.a, 28.02.2001.a ja 31.03.2001.a kostjale esitatud arvetega (tl 10-

12) ning väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest (13-17).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190 lg 1, § 191 rahuldab kohus AS

EMT hagi X vastu 3342,20 krooni väljamõistmiseks.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik