Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-07-32702/14 AI generated

2-07-32702/14 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-07-32702/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 15. ja 16.02.2005.a. sõlmiti poolte vahel liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja kinnitab, et hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 3 541.30 krooni, millise summa koos viivisega summas 3 540.30 krooni palub hageja kostjalt välja mõista /tl.1-4/. 28.01.2008.a. korraldatud kohtuistungil vähendab hageja lepinguline esindaja nõuet, kinnitades, et kostja on asja menetluse kestel tasunud põhivõla täies ulatuses ning maksnud viivisenõudest 70.70 krooni. Seega vähendab hageja oma nõuet, soovides kostjalt lepingujärgse viivise summas

Legislator headnote

AI generated

2-07-32702/14 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Keywords

AI generated
misuse of a telecommunications installation telecommunications services mobile antenna permit telegraph and telephone monopoly use of mobile phone driving performance in lieu of fulfillment
AI generated
2-08-61648/3
Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: OÜA(registrikood xxx; asukoht xxx) - hageja lepinguline esindaja: L Sklizkova (Julianus Inkasso OÜ, xxx) - kostja: T M (isikukood xxx; elukoht xxx) Mõista kostjalt T M hageja OÜA kasuks välja põhivõlgnevusena 498,87 krooni (nelisada üheksakümmend kaheksa krooni ja 87 senti) ja viivisena 497,87 krooni (nelisada üheksakümmend seitse krooni ja 87 senti).
2-06-10062/4
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 10.07.2001.a.
2-05-23224/1
veebruar 2006.a Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-23224 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 3114,50 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
2-11-63361/3
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2012.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-11-63361 Tsiviilasi AS Starman hagi Txxxx Pxxx vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes Hagihind 140,91 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Starman (registrikood 10069659; asukoht Akadeemia tee 28, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar (Julianuse Õigusbüroo OÜ; registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; elektronpost jurist@julianus.ee); Kostja: Txxxx Pxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
2-05-7930/1
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: SE (AS XXX) Kostja: PT (isikukood XXX, elukoht XXX) Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr.2-07-32702

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2008.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-32702 Tsiviilasi AS X hagi A. S. vastu liitumislepingu järgse võlgnevuse, väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : x) Hageja lepinguline esindaja : K T-K Kostja : A. S. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x) Menetlusvorm Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, lahendab kohus TsMS §413 alusel asja tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6 ja §113 ning TsMS §162, §174, §410, §413, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada AS X hagi A. S. vastu täies ulatuses.

Välja mõista A. S. (is.kood xxxxxxxxxxx) liitumislepingujärgne võlgnevus viivisena summas kolm tuhat nelisada kuuskümmend üheksa (3 469) krooni 60 senti; AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.

Muud menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (28.01.2008.a.). Kostja võib 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 15. ja 16.02.2005.a. sõlmiti poolte vahel liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja kinnitab, et hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 3 541.30 krooni, millise summa koos viivisega summas 3 540.30 krooni palub hageja kostjalt välja mõista /tl.1-4/. 28.01.2008.a. korraldatud kohtuistungil vähendab hageja lepinguline esindaja nõuet, kinnitades, et kostja on asja menetluse kestel tasunud põhivõla täies ulatuses ning maksnud viivisenõudest 70.70 krooni. Seega vähendab hageja oma nõuet, soovides kostjalt lepingujärgse viivise summas

3 469.60 krooni väljamõistmist. Menetluskuludena palub hageja esindaja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja õigusabitasu summas 1 420.57 krooni. Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, palub hageja esindaja teha tagaseljaotsus.

“Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §413 lg.1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on nii posti teel /tl.80,82/ kui ka e-maili teel /tl.76/ väljastatud kohtukutsed, milliste kättetoimetamist on kostja kinnitanud /tl.76/. Seega loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel kohtuistungile, võib kohus hageja taotluse korral lahendada asja tagaseljaotsusega. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja –hoiatusele, ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Seega lahendab kohus hagiasja tagaseljaotsusega.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.6-7,8-9/ on tõendatud, et 15. ja 16.02.2005.a. sõlmiti poolte vahel liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid.

Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.2. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalidega /tl.11-14/ on tõendatud, et kostja polnud tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest hagejale tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega /tl.11-14/ on tõendatud, et enne hagi esitamist võlgnes kostja tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest hagejale 3 541.30 krooni; hageja on kohtule kinnitanud, et kostja on asja menetluse vältel hagejale põhivõla tasunud täies ulatuses ning maksnud viivistest 70.70 krooni, mistõttu hageja vähendab nõuet selle summa võrra. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 5.13., on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 24.08.2007.a. viivise suuruseks 3 807.27 krooni, kuid vähendanud viivisenõuet põhivõlaga ligilähedaselt samaväärse summani; hageja on kohtule kinnitanud, et kostja on asja menetluse vältel hagejale viiviseid tasunud mahus 70.70 krooni, millise summa võrra hageja vähendab viivisenõuet ning soovib kostjalt viivisena 3 469.60 krooni väljamõistmist. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgne viivis summas 3 469.60 krooni.

Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 250 krooni /tl.5/ ning õigusabikulu summas 1 420.57 krooni, väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.

A.Kaldma kohtunik 28.01.2008.a.