3-07-566/15 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2008 Tartu

Haldusasja number

3-07-566

Haldusasi

MTÜ Korteriühistu Tiigi kaebus Tarvastu Vallavalitsuse

22.01.2007 korralduse nr 27 tühistamiseks ja toimingu

sooritamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. novembri 2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tarvastu Vallavalitsuse apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

6. veebruar 2008

Menetlusosalised

Apellant (haldusorgan) – Tarvastu Vallavalitsus, esindaja

advokaat Eha Lillsaar

Vastustaja (kaebuse esitaja)– MTÜ Korteriühistu Tiigi,

esindajad Kaido Mändla ja advokaat Raul Tosmann

Kolmas isik – OÜ Avoterm

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu 19. novembri 2007 otsus muutmata.

Välja mõista Tarvastu Vallavalitsuselt MTÜ Korteriühistu

Tiigi kasuks apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

4720 krooni (neli tuhat seitsesada kakskümmend krooni).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o

alates 26. veebruarist 2008.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. MTÜ Korteriühistu Tiigi (edaspidi KÜ Tiigi) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada Tarvastu Vallavalitsuse 22.01.2007 korralduse nr 27 „Ehitusloa väljastamisest

keeldumine“ ja teha vallavalitsusele ettekirjutus vaadata ehitusloa taotlus uuesti läbi.

KÜ Tiigi esitas 11.01.2007 Tarvastu Vallavalitsusele ehitusloa taotluse nr 1486. KÜ soovis

12-korteriga ehitist Mustlas Tiigi 2 rekonstrueerida ja ehitise tehnosüsteemi muuta, s. t ehitada

lokaalkatlamaja. Taotlusele oli lisatud korterelamu lokaalkatlamaja põhiprojekt.

Tarvastu Vallavalitsus 22.01.2007 andis korralduse nr 27 „Ehitusloa väljastamisest keeldumine“

(edaspidi korraldus nr 27). Korralduse õigusliku alusena on viidatud Tarvastu Vallavolikogu

21.10.2004 määrusele nr 22 „Tarvastu valla Mustla aleviku kaugküttepiirkonna kehtestamine“

(edaspidi määrus nr 22) p 2 ja 4, ehitusseaduse (edaspidi EhS) §-ile 24 lg 1 p 2 ja 6 ning

Tarvastu valla ehitusmäärusele p 24.3.

KÜ Tiigi esitas korralduse nr 27 peale vaide. Vastuseks teatas vallavanem, et Tarvastu

Vallavalitsusel ei ole õigust väljastada ehitusluba Tiigi tn 2 lokaalkatlamaja ehitamiseks.

Kaebuse kohaselt on korraldus nr 27, millega keelduti ehitusloa väljastamisest, motiveerimata.

Vallavalitsuse korralduse sissejuhatuses on üksnes märgitud, millised õigusaktid on korralduse

andmisel aluseks võetud. Määruse nr 22 olemasolust sai kaebuse esitaja teada korraldust nr 27

lugedes, määrusega sai kaebuse esitaja tutvuda pea kolm aastat hiljem selle vastuvõtmisest.

KÜ Tiigi pöördus õiguskantsleri poole avaldusega määruse nr 22 põhiseadusele ja seadustele

vastavuse kontrollimiseks.

Ehitusloa väljastamisest keeldumise otsustus on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 43

lg 2 kohaselt haldusakt, mis on kaalutlusakt ning mille andmisel tuleb arvestada hea halduse

põhimõtteid, sealhulgas haldusorgani kohustust tagada avaldaja menetlusõigused ning järgida

haldusaktile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid. Käesoleval juhul pole võimalik kontrollida, kas

haldusorgan on haldusakti andmisel kõiki asjaolusid ja huve arvestanud ning teostanud

ratsionaalset kaalumist. Viited dokumentidele, kust haldusakti põhjendused tuleneda võiksid,

pole asjakohased. Käesolevas haldusasjas ei saa välistada, et vallavalitsus jättis erinevad huvid

tegelikult kaalumata.

Põhiseaduse (edaspidi PS) § 154 lg 1 sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja

korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Sellest sättest

tuleneb kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus. Enesekorraldusõiguse põhisisuks on

kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel.

Tarvastu

Vallavolikogu,

kehtestades

21.10.2004

määrusega

nr

Mustla

aleviku

kaugküttepiirkonna, on seaduse nõudeid eiranud.

Samuti on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Korterelamu Tiigi 2 Mustlas on tänavalõigus ja

ka kaugküttevõrgus viimane elamu. Seega ei tooks KÜ eraldumine kaugküttevõrgust mitte

kellelegi kahjulikke tagajärgi. Vallavalitsuse vaikival nõusolekul on juba eraldunud majad

Harju 1A; Harju 4; Harju 5; Harju 6; Harju 7; Tiigi 4.

Kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 5 lg 1 kohaselt ei kuulu tänase päeva seisuga

kaugküttepiirkonna alla Tarvastu vallas Mustla alevikus Tiigi tänav. KKütS § 5 lg 2 kohaselt on

kohaliku omavalitsuse volikogul õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi

piires. Kaugküttepiirkonna määramise otsus peab lähtuma käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud põhimõtetest. Neid põhimõtteid on Tarvastu Vallavolikogu 22.10.2004 määruses

eiranud. Tarvastu Vallavolikogu pole oma määrusega kehtestanud Mustla aleviku üldplaneeringut.

Järelikult Tarvastu vallas Mustla alevikus kehtestatud korra kohaselt, nagu nägi seda ette

kaugkütteseadus, pole kindlaks määratud kaugküttepiirkonda, liitumise kohustust ja võimalikke

erandeid ning eraldumise tingimusi.

2. Vastustaja Tarvastu Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on ehitusloa andmisest keeldumine põhjendatud. Määrusega nr 22 p 1

kehtestati Mustla alevikus ja osaliselt piirnevas Porsa külas kindlaksmääratud piirides

kaugküttepiirkond. Määrus nr 22 on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(edaspidi KOKS) §-ile 6, KKütS §-ile 5 ja asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-ile 74 lg 1

tuginedes. Kaugküttepiirkond on seatud eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne,

põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Määruse 22 p 2.1 järgi on võrguga liitumine olnud kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas

asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava

ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud sätestatud erandjuhtumid. Vaidlusalune Tiigi tn 2

korterelamu kuulub kaugküttepiirkonda, millest tulenevalt laienevad selle maja omanikele

määruse nr 22 õigused ja kohustused. Määruse punktis 2.4 on loetletud erandid, millisel juhul

võis kasutada kaugküttest erinevaid viise. Käesolevas vaidluses oleks võinud tulla kaugküttest

eraldumise põhjusena arvesse määruse punkti 2.4.5 alusel võimalus minna üle ökoloogiliselt

puhtale kütteviisile, (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas). Tarvastu

Vallavolikogu määrus 22 on kehtiv ning seda ei ole muudetud ega tühistatud.

Vallavalitsus leidis, et korteriühistu asub kaugkütte piirkonnas, millest eraldumiseks oleks

vajalik kõigi ehitise omanike kirjalik avaldus. Eraldumine on võimalik, kui otsustatakse üle

minna alternatiivküttele, üleminekuks on vajalik projektlahendus ning eraldumise kulud kannab

taotleja.

Vaatamata valla selgitustele korteriühistule, on elamusse Tiigi 2 ehitatud 2006 omavoliliselt ja

ebaseaduslikult kohalik katlamaja. 27.12.2006 tegi Tarvastu Vallavalitsus KÜ-le Tiigi

ettekirjutuse nr 7-7.1/1205, milles märgitakse, et Tiigi tn 2 Mustla alevikus on ehitatud

katlamaja, mille ehitamiseks ei ole taotletud ehitusluba, ehitis ei vasta tuleohutuse üldnõuetele.

Katlamaja ehitamisel ei ole arvestatud, et Tiigi 2 kuulub kaugküttepiirkonda, millest eraldumine

on lubatud ainult alternatiivsena ökoloogiliselt puhtaid kütteviise − maasoojus, päikeseenergia,

hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas − kasutades. Vallavalitsus nõudis ebaseaduslikult rajatud

katlamaja ehitamise ja kasutamise dokumentatsiooni kooskõlla viimist kehtiva seadusandlusega.

11.01.2007 esitati tagantjärgi KÜ Tiigi nimel ehitusloa taotlus ja korterelamu katlamaja

põhiprojekt, koostaja inseneribüroo Muru OÜ. Projekti koostamisel ei ole järgitud kehtivat

määrust nr 22, kus on kirjeldatud kaugküttevõrgust eraldumise ja lokaalse katlamaja rajamise

tingimusi, kuna kütteliigiks, millele üle minnakse, ei saa olla põlevkiviõli. Peale selle on

projektis ettenähtud õlimahutite paiknemine 3 m kaugusel hoonest ning välise küttetorustiku

paiknemine maa all hülsi sees. 23.01.2007 läbiviidud vaatlusel selgus, et juba rajatud mahuti

asub Tiigi 2 hoone otsaseina vahetus läheduses ning küttetorustik on ca 1 m maapinnast

kõrgemal.

Korraldusega nr 27 otsustati ehitusluba jätta väljastamata. Korralduse alustena on viidatud

määrusele nr 22 p 2 ja 4, EhS §-ile 24 lg 1 p 2 ja 6 ning Tarvastu valla ehitusmääruse punktile

24.3. Kaebaja on esitanud ehitusloa taotluse projektikohaselt lokaalkatlamaja ehitamiseks, mis

tugineb õliküttele, mis aga ei vasta määruse nr 22 nõuetele ega ole seetõttu lubatav. EhS § 24 lg 1

p 2 kohaselt võib ehitusluba mitte väljastada, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele

esitatavaid nõudeid. Et OÜ Muru projektis ei olnud arvestatud määruse nr 22 nõudeid, oli

ehitusloast keeldumine õiguspärane. EhS § 24 lg 1 p 1 kohaselt ehitusloa väljastamisest

keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti

koostamise

lähteandmetele,

sealhulgas

kehtestatud

detailplaneeringule

või

projekteerimistingimustele. Ehitusloa taotlejad ei ole vallalt projekteerimistingimusi taotlenud.

Lähteandmete puudumine on viinud osaliselt ebaõige projekti koostamiseni. EhS § 24 lg 1 p 6

kohaselt võib ehitusluba mitte väljastada, kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid.

Vallavalitsuse arvates seisnevad ebaõiged andmed selles, et ehitusloa taotluses on märgitud, et

Tiigi 2 hoone kasutab lokaalkütet, kuigi tegelikult majas on tsentraalküte.

KÜ Tiigi esitas 09.02.2007 Tarvastu Vallavalitsuse 22.01.2007 korraldusele nr 27 vaide, millega

palus korralduse tühistada, põhjusel, et see on motiveerimata. Korteriühistu tunnistab samas

Tarvastu Vallavolikogu määruse nr 22 nõuet, mille kohaselt eraldumiseks kaugküttevõrgust on

vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Korteriühistu arvab aga, et ühistu põhikirjast tulenevalt

see nõue neile ei kehti.

Kaebuse esitaja ei ole käitunud heas usus. Korteriühistu poolt õliküttega katlamaja ehitamine ei

olnud ainult määruse nr 22 rikkumine, vaid ka vastuolus ehitusseaduse nõuetega. EhS § 12 lg 1

järgi ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile. EhS § 12 lg 2 järgi ehitamiseks peab

olema ehitusluba. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku

loata ehitada. KÜ on ehitanud 2006 õliküttega katlamaja ehitusloata. Ehitamiseks puudub ehitise

omanike luba. Tarvastu Vallavalitsus ei ole saanud korteriühistult selgitusi, millisel alusel on

korteriühistu katlamaja rajanud, seetõttu on see ehitis käsitletav ebaseadusliku ehitisena.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus rahuldas 19. novembri 2007 otsusega kaebuse ja tühistas Tarvastu

Vallavalitsuse 22.01.2007 korralduse nr 27 „Ehitusloa väljastamisest keeldumine“ ning kohustas

Tarvastu Vallavalitsust vaatama uuesti läbi MTÜ KÜ Tiigi ehitusloa taotluse nr 1486.

Otsuse kohaselt on põhjendatud kaebaja seisukoht, et korraldus nr 27 ei vasta kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti nõuetele, mis on välja toodud HMS §-is 56. Vaidlustatud korralduse

sissejuhatuses on märgitud üksnes akti andmise õiguslik alus − Tarvastu Vallavolikogu

21.10.2004 määruse nr 22 „Tarvastu valla Mustla aleviku kaugküttepiirkonna kehtestamine” p 2

ja 4, EhS § 24 lg 1 p 2, p 6 ning Tarvastu valla ehitusmääruse 24.04.2003 nr 12 p 24.3.

Korraldusest ei nähtu kaalutlused, millest korralduse andmisel on lähtutud.

Vaidlustatud korralduses ei ole täpsustatud, millisele konkreetsele määruse nr 22 p 2 alapunktile

vallavalitsus ehitusloa andmisest keeldumisel tugineb. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu,

milliseid faktilisi asjaolusid on EhS §-ile 24 lg 1 p 2 ja 6 viidates silmas peetud. Korralduses

toodud viidete põhjal õigusaktidele ei selgu asjaolud, mis on toonud kaasa akti aluseks oleva

õigusnormi kohaldamise. Kuna haldusakti faktiline motivatsioon täielikult puudub, ei ole

haldusakt kontrollitav.

Ebaõige on vastustaja seisukoht, et vaidlusalust haldusakti on piisavalt põhjendatud

vallavalitsuse poolt kaebajale saadetud 10.05.2006 kirjaga nr 7-7.1/267 ja 23.01.2007 kirjaga

nr 7-7-1/9 ning Tarvastu Vallavalitsuse poolt KÜ-le Tiigi 27.12.2006 tehtud ettekirjutusega

nr 7-7.1/1205. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Eelnimetatud kirju ja ettekirjutust ei ole võimalik

lugeda dokumentideks, milles on esitatud ja millest peaks kaebajale selguma korralduse

nr 27 põhjendus. 27.12.2006 tehtud ettekirjutusega antakse muuhulgas hoopis korraldus

omavoliliselt ehitatud katlamaja seadustamiseks. KÜ Tiigi esitas ettekirjutuse täitmiseks

vormikohase taotluse, mille vallavalitsus vastu võttis ning vallavalitsus on kooskõlastanud ka

katlamaja projekti.

Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate

ehitustööde

vastavust

ehitusnormidele,

planeeringutele,

tervisekaitse-,

tuleohutus-

ja

keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Ehitusloaga tehakse

kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele. Korraldus nr 27 EhS §-is 24 toodud

tingimusi ehitusloa väljastamisest keeldumiseks ei käsitle.

Tarvastu Vallavalitsus on ehitusloa väljastamisest keeldumisega püüdnud lahendada kaks

omavahel seotud, kuid siiski täiesti erinevat küsimust - Tiigi tn 2 korteriomanike ühine avaldus

senisest küttesüsteemist eraldumiseks ja KÜ Tiigi ehitusloa taotlus. Avalduse ja ehitusloa

taotluse lahendamiseks tulnuks läbi viia iseseisev haldusmenetlus ja kummagi menetluse

tulemusena tulnuks vastu võtta asjassepuutuvad otsused. Praegusel juhul ei ole kummagi taotluse

(avaldus küttesüsteemist eraldumiseks ja ehitusloa taotlus) lahendamiseks nõuetele vastavat

haldusmenetlust toimunud.

Kohus ei pidanud vajalikuks anda käesoleva asja raames hinnangut, kas määrus nr 22 vastab

kaugkütteseadusele ja põhiseadusele, kuid pidas vajalikuks märkida, et kaugküttepiirkonna saab

lõplikult määratleda siiski pärast valla üldplaneeringu kehtestamist. Kehtivat üldplaneeringut

Tarvastu vallal ei ole, selle kehtestamiseks toimub praegu menetlus.

Tarvastu Vallavalitsus ei ole ka ise lugenud määrusega nr 22 kehtestatud kaugküttepiirkonda

enese jaoks siduvaks, sest kaugküttepiirkonnast on vallavalitsuse sekkumiseta võimaldatud

eralduda ja lokaalsele küttele üle minna Mustla alevikus asuvatel korterelamutel Harju 1A; Harju

4; Harju 5; Harju 6; Harju 7; Tiigi 4.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Tarvastu Vallavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

19. novembri 2007 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta KÜ Tiigi 2 kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on ehitusloa andmisest keeldumisel õigesti tuginetud määrusele nr 22 p 2 ja 4, milles on

põhjalikult selgitatud kaugkütte kasutamise kohustust ning sellest eraldumise aluseid. Tarvastu

Vallavalitsus ei saanud anda ehitusluba lokaalkatlamaja ehitamiseks elamule, mis jäi

kaugküttepiirkonda ning, mille küttega varustamiseks oli ette nähtud kaugküte. Ebaõige on kohtu

seisukoht, et ehitusloa andmine ei sõltu kaugküttepiirkonnast.

Õiguskantsleri kirjaga 07.09.2007 nr 6-4/070578/00706096 on asjas järelevalvemenetlus

lõpetatud, õiguskantsler ei ole määrust põhiseaduse vastaseks tunnistanud. Seega oli määrus

nr 22 kehtiv vaidlustatud korralduse nr 27 andmise ajal ning on kehtiv ka käesoleval ajal.

Tarvastu Vallavolikogu on leidnud oma vastuses õiguskantslerile, et 2004 kaugkütte piirkonna

kehtestamisel on juhindutud arusaamast, et kui üldplaneeringu kehtestamine on vallavolikogu

pädevuses, siis selle puudumiseni võis vallavolikogu kehtestada üldplaneeringust tulenevaid

küsimusi vallavolikogu otsusega. Õiguskantsler ei ole seda arvamust ümber lükanud.

Kaugkütteseadus kehtib alates 01.07.2003, kuid samal ajal üldplaneeringu nõue tekib alles alates

01.07.2007.

Pealegi pidi vallavalitsus lokaalkatlamaja ehitamise lubamise kaalumisel arvestama, et Tarvastu

Vallavolikogu oli 18.05.2006 otsusega nr 10 algatanud üldplaneeringu. Ka üldplaneeringu eelnõu

järgi on elamu Tiigi 2 arvatud kaugkütte piirkonda.

Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt märkinud, et kohalik omavalitsus peab planeeringute

kehtestamise ja täitmise raames tagama, et kaugküttepiirkonnas oleks piisaval arvul tarbijaid ning

kaugküttesüsteem majanduslikult ja sotsiaalselt ära tasuks. Riigikohus on märkinud, et isegi

individuaalsete gaasikatlamajade ökonoomsus ja keskkonnasäästlikkus ei pruugi üles kaaluda

avalikes huvides kaugküttesüsteemi toimivuse (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-84-04);

2) on ebaõigesti leitud, et vaidlustatud haldusakt on motiveerimata. Vastavalt HMS §-ile 56 lg 1

haldusaktis võib põhjendus sisalduda dokumendis, millele on haldusaktis viidatud ja mis on

menetlusosalisele kättesaadav. Korralduses nr 27 on viidatud määrusele nr 22 ja EhS §-ile 24

lg 1 p 2 ja 6. Lisaks on Tarvastu Vallavalitsus korduvalt kaebuse esitajatele selgitanud, mida

tähendavad kaebuse esitaja taotluse suhtes keeldumise põhjused, kaasa arvatud määruse nr 22

sätted. Nii on vallavalitsus saatnud need põhjendused kaebajale kirjaga 10.05.2006 nr 7-7.1/267

ja kirjaga 23.01.2007. Samuti olid need põhjendused olemas Tarvastu Vallavalitsuse poolt KÜ-le

Tiigi tehtud ettekirjutuses nr 7-7.1/1205;

3) on jäetud arvestamata, et ehitusloa taotlus ei vasta ehitusseaduse nõuetele. Katlamaja

ehitamisel on rikutud elementaarseid ohutusnõudeid. Ehitusloa taotlus ei vasta EhS §-ile 24 lg 1

p 2 ja 6. EhS § 19 kohaselt peab ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks olemas

olema kas kehtestatud detailplaneering või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise

korral projekteerimistingimused. Detailplaneeringut sellele alale ei olnud kehtestatud, mis

tähendab,

et

KÜ

oleks

pidanud

taotlema

vallavalitsuselt

ehitamiseks

eelnevalt

projekteerimistingimusi. Lisaks ei olnud ehitusloa taotlus kooskõlas AÕS §-iga 74 lg 1, mille

järgi kaasomandis oleva asja või selle majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi

kaasomanike kokkuleppel. Korteriühistu 11.01.2007 ehitusloa taotlusel ei ole kõiki

korteriomanike allkirju, korteriomanike 10.01.2007 avaldusel kaugküttest eraldumiseks puudub

korteriomaniku Ain Heieri allkiri.

5. KÜ Tiigi 2 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 19. novembri 2007 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on korraldus nr 27 motiveerimata ega vasta HMS §-ile 56 lg 1, 2 ja 3. Korralduses on

märgitud akti andmise õiguslik alus, kuid ei nähtu kaalutlused, millest selle andmisel lähtuti.

Kuna haldusakti faktiline motivatsioon täielikult puudub, pole haldusakt kontrollitav. Tarvastu

Vallavalitsus, jättes motiveerimata ehitusloa väljastamisest keeldumise MTÜ-le KÜ Tiigi, püüab

tegelikult selle varjus takistada Mustla Tiigi tn 2 korteriomanikel eralduda senisest

keskküttesüsteemist. Selline tegevus ei vasta heale haldustavale;

2) on määrusega nr 22 kaugküttepiirkonna määramine seadusevastane, kuna kaugküttepiirkonda

oleks saanud määrata alles siis, kui Tarvastu valla üldplaneeringus oleks määratud olnud

soojusvõrkude-soojustrasside

asukoht.

Kuna

aga

polnud

üldplaneeringutki,

siis

kaugküttepiirkonda määrata ei saanud. KKütS § 5 lg 2 järgi kaugküttepiirkonna määramise otsus

peab lähtuma KKütS §-is 5 lg 1 toodud põhimõtetest – lähtuma üldplaneeringust. Kui kohaliku

omavalitsuse volikogu soovis kaugküttepiirkonda määrata, siis alates 01.07.2003 sai seda teha

eeldusel, et on kehtestatud üldplaneering.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

19. novembri 2007 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Ebaõige on apellandi väide, et vaidlustatud haldusakt on motiveeritud ja vastab HMS §-ile 56

lg 1, sest korralduses nr 27 on viidatud määrusele nr 22 ja EhS §-ile 24 lg 1 p 2 ja 6 ning samuti

on Tarvastu Vallavalitsus korduvalt kaebuse esitajatele selgitanud, millised on kaebuse esitaja

taotluse suhtes keeldumise põhjused.

Vastavalt HMS §-ile 56 lg 1 kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine

peab olema kirjalikult põhjendatud. Kirjalikud põhjendused esitatakse haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on viidatud. Sama paragrahvi

lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus

ning lg 3 alusel tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

8. Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus on oma sisult kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt

ning peab vastama HMS §-is 56 lg 1, 2 ja 3 sätestatule. Halduskohus on õigesti asunud

seisukohale, et vaidlustatud korralduses on märgitud üksnes akti andmise õiguslik alus, kuid

puuduvad haldusakti andmise faktiline alus ning kaalutlused, millest on lähtutud. Ebaõige on

apellandi väide, et vallavalitsus on esitanud soodustava haldusakti andmisest keeldumise

kirjalikud põhjendused menetlusosalisele kättesaadavates dokumentides, millistena ta nimetab

määrust nr 22, 10.05.2006 kirja nr 7-7.1/267, 23.01.2007 kirja ja ettekirjutust nr 7-7.1/1205.

Määrus nr 22 saab olla vaidlustatud korralduse andmise õiguslikuks aluseks, kuid viidatud

määrus ei saa olla selliseks dokumendiks, milles oleks esitatud soodustava haldusakti andmisest

keeldumise kirjalikud põhjendused. Vaidlustatud korralduses on viidatud määruse nr 22 p-dele 2

(sätestab võrguga liitumise ja võrgust eraldumise korra) ja 4 (sätestab kaugküttevõrgust

eraldumise ja alternatiivküttele ülemineku korra). Kaalutlusõiguse alusel tehtavas haldusaktis

tuleb välja tuua antud olukorras võimalikud lahendusvariandid, et nähtuks kaalumine, kuid

vaidlustatud haldusaktis igasugused kaalutlused puuduvad. Isiku seisukohalt on vajalik

motiveerimine selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus

tehti. Vaidlustatud haldusakt aga ei selgita isikule, miks keelduti ehitusloa väljastamisest

katlamaja ehitamiseks. Alusetu on apellandi seisukoht, et vaidlustatud haldusakti põhjendused

sisalduvad 10.05.2006 kirjas nr 7-7.1/267, 23.01.2007 kirjas ja ettekirjutuses nr 7-7.1/1205.

Haldusaktis endas ei ole viidet selle kohta, et kaalutlused sisalduksid eelnevalt nimetatud

kirjades ja ettekirjutuses ning kaebaja ei pidanud ka ise aru saama, et vallavalitsuse poolt talle

antud vastused tema avaldustele kaugküttest loobumise kohta sisaldavad põhjendusi ehitusloa

väljastamisest keeldumise kohta. Tarvastu Vallavalitsuse poolt KÜ-le Tiigi 27.12.2006 tehtud

ettekirjutuse nr 7-7.1/1205 täitmiseks ongi KÜ 11.01.2007 esitanud vallavalitsusele ehitusloa

taotluse ning seetõttu on alusetu väita, et ehitusloa väljastamisest keeldumise põhjendused

sisalduvad juba ettekirjutuses.

9. Vaidlustatud korralduses on õigusliku alusena viidatud EhS §-ile 24 lg 1 p 2 (ehitusprojektis ei

ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid) ja 6 (ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid).

Tarvastu Vallavalitsuse 22.01.2007 korralduses nr 27 ei ole märgitud, milliseid ehitisele

esitatavaid nõudeid ehitusprojektis ei ole arvestatud ja milliseid valeandmeid esitati ehitusloa

taotlemisel.

10. Õige on halduskohtu seisukoht, et antud juhul Tarvatu Vallavalitsus vaidlustatud

korraldusega on püüdnud lahendada kaks omavahel seotud, kuid siiski täiesti erinevat küsimust -

Tiigi tn 2 korteriomanike ühise avalduse senisest küttesüsteemist eraldumiseks ja KÜ Tiigi

ehitusloa taotluse – ning nende lahendamine on toimunud motiveerimatu haldusaktiga.

11. Kuna vaidlustatud korraldus on juba õigusvastane motiveerimatuse tõttu, siis on halduskohus

õigesti asunud seisukohale, et puudub vajadus võtta seisukohta selle kohta, kas Tarvastu

Vallavolikogu 21. oktoobri 2004 määrus nr 22 vastab kaugkütteseadusele ja põhiseadusele ning,

kas sellest tulenevalt on vaidlustatud korralduses märgitud õiguslik alus seaduslik. Seetõttu ei ole

asjakohased apellatsioonkaebuses esitatud väited, mis on esitatud seoses määruse nr 22

õiguspärasusega.

12. Alusetu on apellandi väide, nagu oleks halduskohus leidnud, et Tarvastu Vallavalitsus ei

võinud ehitusloast keeldumise kaalutlusena toetuda määrusele nr 22. Halduskohus on selgitanud,

et viide määrusele nr 22 ei saa olla kaalutlus.

Asjakohane ei ole ka apellandi väide selle kohta, et korteriühistu oli rajanud teadlikult

omavolilise katlasüsteemi juba enne ehitusloa taotlemist. Ehitusloa väljastamise otsustamisel ei

saa arvestada seda asjaolu, et on alustatud omavolilist ehitust.

13. Kuna ehitusloa väljastamisest ei ole keeldutud põhjusel, et KÜ ei ole täitnud EhS § 19

nõudeid ning taotlus ei ole kooskõlas AÕS §-iga 75 lg 1, siis apellatsioonkaebuses esitatud

vastavad väited on asjakohatud.

14. Iseenesest on apellant õigesti märkinud apellatsioonkaebuses, et Tarvastu Vallavalitsus pidi

kaaluma vaidlustatud korralduse andmisel nii avalikke kui erahuve ning neid õiguslikke ja

faktilisi tagajärgi, mis saabuvad ehitusloa andmise tulemuna, kuid samas haldusaktis endas

vastavad kaalutlused puuduvad.

15. Kuna

apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata,

siis

jäävad

apellandi

poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja on esitanud taotluse õigusabikulu 4720 krooni väljamõistmiseks ja see kuulub

rahuldamisele.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson