2-07-5160/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2008 a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-07-5160 Tsiviilasi RV hagi OÜ Üvastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise 90 218 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RV (ik xxx,elukoht xxx) Hageja esindaja Alvar Kaljurand (OÜ Õigusbüroo Alvar Kaljurand,xxx)

Kostja OÜ Ü(registrikood xxx,asukoht xx)

Kohtuistungi toimumise aeg 19.02.2008 a. avalik istung Kohtuistungil osalesid Hageja RV Hageja esindaja Alvar Kaljurand Kostja seaduslik esindaja A S Kostja volitatud esindaja Jüri Asari RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Tunnistada RV ja OÜ Üvahel sõlmitud töölepingu nr.94/04 01.12.2004 a. lõpetamine TLS § 86 p.7 alusel töötaja suhtes usalduse kaotamisel ,ebaseaduslikuks ja lugeda nimetatud tööleping lõppenuks RV algatusel. Välja mõista OÜ-lt Ütöölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 25 048 (kakskümmend viis tuhat nelikümmend kaheksa ) krooni (netosummas)RV kasuks.

Kohtukulude jaotus

RV põhjendatud menetluskulud panna OÜ Ükanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 01.12.2004 a. sõlmitud töölepingu alusel teenindusjuhi ametikohal kuni 10.01.2007 a. ,mil tööleping temaga lõpetati TLS § 86 p7 alusel usalduse kaotuse tõttu.Kuna hagejale vastavat käskkirja ei esitatud,nõudis hageja selgitust.10.01.2007 a. väljastas kostja hagejale väidetavalt varasematel perioodidel tehtud distsiplinaarkaristuste käskkirjad.Käskkirjad on tehtud TLS § ja Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse sätete jämeda rikkumisega ,hagejalt ei ole nõutud seletuskirja ,ei ole tutvustatud käskkirju ,käskkirjades ei nähtu ,milles väljendusid väidetavad rikkumised.05.12.2006 a. karistus on tehtud ajal,mil hageja viibis töövõimetuslehel.Käskkirjad on vormistatud arusaamatute volitustega isikute poolt.Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine temaga TLS § 86 p7 alusel ebaseaduslikuks,lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel ja mõista kostjalt välja hüvitis 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 90 218 krooni ning menetluskulud panna kostja kanda.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnista.Hageja ei ole esitatud käskkirju vaidlustanud.Karistused on määratud volitatud isikute poolt.Hageja nõue hüvitise saamiseks 6 keskmise kuupalga ulatuses on põhjendamatu.Hageja on korduvalt rikkunud töölepingut,puudub kontakt töökaaslastega, on jätnud esitamata tervisetõendi, viibib tihti tööl alkoholijoobes või selle jääknähtudega.Kostja leiab,et töölepingu lõpetamine hagejaga oli igati põhjendatud.Kostja leiab,et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele.

Töölepingu nr 94/04 alusel,mis on sõlmitud hageja ja OÜ Üjuhatuse liikme JK vahel, töötas hageja kostja juures teenindusjuhi ametikohal alates 01.12.2004 a. kuni 10.01.2007 a.,mil tööleping temaga lõpetati TLS § 86 p.7 ja 101 lg.1 alusel.Töölepingu lõpetamise alusena on viidatud käskkirjadele 07.06,08.06,175 AS ja 176 AS. Käskkirjaga nr.175 AS 24.11.06 on hagejale avaldatud noomitus tööle hilinemise ja koosolekult puudumise eest.Samal päeval 24.11.06 on hagejale koostatud teinegi käskkiri nr.176 AS ,millega avaldati hagejale noomitus alkoholilõhnadega tööle ilmumise eest.Nimetatud käskkirjad on allkirjastanud hotelli direktor AS.

Töötajate Distsiplinaarvastutuse seaduse § sätestab,et distsiplinaarkaristuste määramise,täitmise ja ennetähtaegse kustutamise õigus kuulub tööandjale,samuti tema selleks volitatud esindajale. Hageja ei ole tõendanud nimetatud käskkirju allkirjastanud isiku volitusi töötajale distsiplinaarkaristuste määramiseks.Kohtule esitatud volikiri (tlk 37) ei ole asjakohane ega tõenda esindaja volitusi distsiplinaarkaristuste määramiseks.Nimetatud volikiri on antud muu hulgas ka ühingu nimel tehingute sõlmimiseks.Nimetatud volikiri on väljastatud 18.01.2007 a. samas,kui käskkirjad on allkirjastatud 24.11.2006 a. Kohtu hinnangul ei tulene tööandjale kuuluva distsiplinaarkaristuse määramise õigus ka direktori ametijuhendist (tlk 74).

Käskkirjast nr.07-06 28.11 2006 a. nähtuvalt on hagejat karistatud noomitusega tervisetõendi esitamata jätmise eest. Käskkirja nr 08-06 5.12.2006 a. kohaselt on hagejat karistatud noomitusega tööle mitteilmumise eest.Nimetatud käskkirjad on allkirjastanud toitlustusjuht. Kostja ei ole tõendanud toitlusjuhil vastavate volituste olemasolu. Samas ,toimikumaterjalidest (tlk 16,17) nähtuvalt viibis hageja töövõimetuslehel alates 05.12.2006-09.01.2007 a. Kõik loetletud käskkirjad on hagejale teatavaks tehtud 10.01.2007 a.

Kohtu hinnangul on esitatud ja tõendatud asjaoludest tulenevalt kõik ülalloetletud käskkirjad hagejale distsiplinaarkaristuste määramiseks tühised.

Kohus leiab,et isegi juhul ,kui nimetatud käskkirjad oleksid kehtivad,ei saa nad olla aluseks töötajaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p.7 alusel usalduse kaotuse tõttu.TLS § 104 sätestab ,millistel juhtudel on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p7 ettenähtud alusel. Kostja ei ole tõendanud ühtegi hageja tegevust,mille puhul oleks tal tekkinud õigus hagejaga töölepingu lõpetamiseks usalduse puudumise tõttu.Kostja on ise kohtuistungil kinnitanud,et eraldi käskkirja töölepingu lõpetamise kohta ei ole tööandja teinud vaid vastav märge on tehtud töölepingusse. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § sätestab distsiplinaarkaristuse vormistamise.Seadusesätte kohaselt peab tööandja vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi,millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse.Nimetatud dokument peab sisaldama vähemalt karistatava töötaja nime,süüteo toimepanemise aja ,süüteo,karistamisel arvessevõetud asjaolud,määratud karistuse,karistust määrava isiku nime ja allkirja.

Kohus leiab,et töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p7 alusel usalduse puudumise tõttu ,on ebaseaduslik .Tööandja poolt viidatud hagejapoolsete väidetavate rikkumiste olemasolul ,tulnuks tööleping lõpetada teistel TLS § 86 sisalduvatel alustel.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg.1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel,mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks,või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kuna hageja ei taotle tööle ennistamist ,tuleb hageja tööleping lugeda lõppenuks hageja algatusel. ITLS § 30 lg 2 kohaselt,kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik,kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel,mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel.Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest,kas töötaja asus tööle teise tööandja juurde või mitte.

Kostja 20.11.2007 a. esitatud palgatõendi kohaselt oli hageja keskmine netopalk kuus 12 524 krooni. Kohus,arvestades töösuhte kestvust,töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu töölepingu lõpetamisel,leidis,et kostjalt tuleb töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest välja mõista hüvitis hageja kahe keskmise kuupalga ulatuses.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis summas 25 048 krooni (netosumma).

Hageja ekslikult tasutud riigilõiv kuulub hageja taotlusel määrusega hagejale tagastamisele.

TsMS § 162 lg.1 lähtuvalt kannab hagimenetluse kulud pool,kelle kahjuks otsus tehti,seega kostja. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Mare Kõlvart kohtunik