2-07-51868/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-51868

Tsiviilasi

EN avaldus IB vastu vanema õiguste määramiseks lapse suhtes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja EN(isikukood XXX, elukoht XXX)

Avaldaja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Vladimir

Šemanski

Puudutatud isik IB(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik DN(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isiku DN määratud esindaja advokaat Helen

Tomberg

Avalikku huvi kaitsma

õigustatud asutused

Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu; asukoht XXX;

esindaja Marit Pauk)

Keila vald (Keila Vallavalitsuse kaudu, asukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

14. veebruar 2008 a.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada EN avaldus.

2. Võtta IB ära vanema õigused lapse DN suhtes.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta EN kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus tuvastas:

EN esitas 13.12.2007 avalduse IB vastu vanema õiguste määramiseks lapse DN suhtes.

Avalduse kohaselt on avaldaja ja IB kooselust XXX. a sündinud poeg DN. IB lahkus avaldaja

juurest 2003. a juulis ning jättis poja avaldaja kasvatada. Sellest ajast alates ei ole IB poja

käekäigu ja tervise vastu huvi tundnud ega last materiaalselt toetanud. Avalduse kohaselt

esitas avaldaja 19.04.2004 Tallinna Linnakohtule hagi kostjalt vanema õiguste äravõtmiseks

ja lapsele elatise saamiseks. Kuivõrd nimetatud kohtumenetluse ajal kostja lubas parandada

oma käitumist lapse suhtes, asuda tööle ning vabatahtlikult maksta lapse ülalpidamiseks

elatist, jõudis EN temaga kokkuleppele, mis kinnitati Tallinna Linnakohtu 04.04.2005

määrusega. Samuti loobus avaldaja vanema õiguste äravõtmise nõudest. 24.03.2005

kohtumäärusega on loobumine vastu võetud ja tsiviilasja menetlus lõpetatud. Pärast seda ei

ole IB aga oma lubadusi täitnud, tema käitumine lapse suhtes ei ole muutunud. Samuti

tekkisid uued alused käesolevas asjas avalduse esitamiseks. IB ei ole mõjuva põhjuseta

täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Samuti ei ole IB täitnud

kokkulepet elatise maksmise osas. Seisuga 01.10.2007 moodustab IB elatisevõlg 12 000

krooni. Avaldajale teadaolevatel andmetel on IB võetud kriminaalvastutusele kuritegude

toimepanemise eest. Tulenevalt eeltoodust palub avaldaja võtta IB ära vanema õigused poja

DN suhtes.

29.01.2008 on Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitanud arvamuse IB vanema

õiguste määramise osas lapse DN suhtes. Arvamusest kohaselt on IB vanema õiguste

määramise küsimus kohtus menetlemisel teist korda. Tsiviilasja nr 2/25-3581/04

menetlemisel jõudsid vanemad kokkuleppele, et IB hakkab maksma lapsele elatist. EN loobus

hagist

vanema

õiguste

äravõtmise

osas.14.01.2008

Põhja-Tallinna

Valitsuse

Sotsiaalhoolekande osakonnas toimunud vestlusel EN selgus, et IB ei ole lapse kasvatamises

osalenud. Pärast eelmise tsiviilasja lõppemist suhtles IB lapsega paar kuud ja siis huvi lapse

vastu lõppes. Tänase päevani ei ole isal olnud võimalik lapsele taotleda Eesti kodakondsust,

sest selleks on vaja esitada vanemate ühine avaldus. Eelmise tsiviilasja menetlemise käigus

väitis IB, et lapse isa teeb talle takistusi lapsega kohtumiseks. Lastekaitse spetsialistide abiga

kohtus IB oma pojaga, kuid emapoolse huvi puudumise tõttu on tänaseks kontaktid katkenud.

EN leiab, et kuna IB lapse huvide eest ei seisa ja tema kasvatamises ei osale, siis tuleb temalt

vanema õigused ära võtta. Elatist maksis IB EN sõnade kohaselt ühel korral. 01.10.2007

seisuga on Tallinna kohtutäitur Terje Tšapisi andmetel elatusraha võlg 12 000 krooni. IB

võttis endale kohustuse osaleda igakuiselt lapse ülalpidamises, seda kohustustust ei ole ta

pidanud vajalikuks täita. Eestkosteasutuse esindaja vestlusest DNiga selgus, et ta oma ema ei

mäleta. Ta arvab, et kui ta emaga tänaval juhuslikult kohtuks, siis ta ema ära ei tunneks. D ei

suutnud meenutada, millal ta emaga viimati kohtus või millal ta emaga viimati telefoni teel

rääkis. Ema ei ole talle sünnipäevadeks ega jõuludeks saatnud kaarti ega kingitusi. D nimetas

endale oluliste täiskasvanutena oma isa, vanaema ja vanaisa. Need on inimesed, keda ta

usaldab, kes teda aitavad, kellega tal on vahva koos olla ning kelle poole ta võib alati oma

muredega pöörduda. Sotsiaalhoolekande osakonnas toimunud vestlusel arvas D , et enam ta

oma emaga kohtuda ei tahaks.

Eestkosteasutuse esindaja 18.01.2008 vestlusel XXX Gümnaasiumi algklasside õpetaja T P-S

selgus, et D on hästi kasvatatud, eakohaselt arenenud, aktiivne ja tubli noormees.

Klassijuhataja on kohtunud D i isa E N , kes tunneb huvi lapse õppeedukuse ja tegemiste

vastu koolis. Lastevanemate koosolekul osales samuti lapse isa. IB ei ole õpetaja kohtunud.

Lapse ema ei ole käinud lastevanemate koosolekul, ei ole klassijuhatajale helistanud ega muul

viisil lapse käekäigu vastu koolis huvi tundnud.

IB seisukohta ei ole eestkosteasutusel õnnestunud välja selgitada. Vestlusest Keila valla

lastekaitse spetsialistiga selgus, et ka nendel ei õnnestunud IB kontakti saada. Lastekaitse

vanemspetsialist Marit Paukile on teada, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus on Harju Maakohtule

esitanud avalduse IB vanema õiguste äravõtmiseks tema tütre K T , sünd XXX suhtes.

Arvestades seda, et IB ei ole osalenud oma poja D i kasvatamises, ei ole huvi tundnud lapse

arengu vastu, ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist, toetab eestkosteasutus EN avaldust

ning leiab, et vanema õiguste äravõtmine IB on põhjendatud ja alaealise huvides.

Keila Vallavalitsus on teatanud kohtule, et Keila Vallavalitsuse sotsiaalteenistusel ei ole

kokkupuuteid IB ning neile teadaolevalt IB ei ela Keila vallas.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Puudutatud isik IB vaidles avaldusele vastu

ning leidis, et vanema õiguste äravõtmine ei ole õige. Eestkosteasutus ja DN esindaja toetasid

avaldust.

DN sünnitunnistustest (t lk 6) nähtub, et IB ja EN on tema vanemad. Perekonnaseaduse (PKS)

§ 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema

õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava

toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida

oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest

hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse

seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse

huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja

heaolule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse

suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab

kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on IB kohtuistungil isiklikult ära kuulanud. IB leiab, et

vanema õiguste äravõtmine ei ole õige, kuid ei põhjendanud oma seisukohta. IB väitel

avaldaja takistas tal lapsega suhtlemist.

TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas

vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui

lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt

vajalik asjaolude selgitamiseks. DN on sündinud XXX ja on seega hetkel 7-aastane. Lähtudes

lapse vanusest on kohus lapse ära kuulanud. DNkinnitas, et ta ei tunne oma ema kuna ta ei ole

kohtunud IB. Sünnipäevadeks ja jõuludeks ei ole ema saatnud talle kinke ega ole DNiga

telefoni teel suhelnud.

DN määratud esindaja arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta toetab selle

rahuldamist. Esindaja arvamusest nähtub, et DN jäi pärast vanemate lahkuminekut 2003. a

juulis elama isa juurde. Ema ei ole peale kodust lahkumist lapse käekäigu vastu huvi

tundnud. Laps on alates 2003. a suvest jätkuvalt ja katkematult olnud isa EN kasvatusel ja

hoolitsusel. EN kinnitusel ei ole IB osalenud lapse kasvatamisel, hoolitsemisel ega

ülalpidamisel. DN puudub emaga emotsionaalne side. Viimast korda nägi laps ema 2005. a

kevadel seoses kohtumenetlusega. D on elab viimased 4,5 aastat oma isa kasvatusel.

Perekonna elukohaks on 3-toaline korter XXX. Käesoleval ajal käib korteris remont, mistõttu

D ja EN elavad E isa korteris. Isa suhtub poisisse suure hoole ja armastusega. Lapsel on

soojad ja usalduslikud suhted isapoolsete vanematega. D i elukorraldus on saavutanud sellise

stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. 2007. aasta suveni käis D

Tallinna XXX Lasteaias. Rühmaõpetaja poolt tema kohta antud iseloomustuse kohaselt on D

hästi arenenud, aktiivne, seltsiv, ettevõtlik, hästi hooldatud ja puhas laps. Lasteaiaga suhtlesid

D i isa ja vanavanemad. Emaga lasteaiatöötajad kohtunud ei ole. Ka ei ole ema tundnud huvi

lapse käekäigu järele lasteaias ega osalenud lasteaia korraldatud üritustel.

D i määratud esindaja arvamusest nähtub, et käesoleval ajal õpib D Tallinna XXX

Gümnaasiumis I klassis ning tema edasijõudmine ja õppeedukus on väga hea. D osaleb

aktiivselt trennides, õpib inglise keelt, suhtleb sõpradega. Igapäevaselt D ema järele ei küsi.

Ta on teadlik, et ema on kuskil olemas, kuid on harjunud, et temaga kontakt puudub. D i

esindaja vestluses D i isapoolse vanaemaga viimane kinnitas, et lapsel puudub suhe emaga,

sest ema ei ole lapse vastu huvi tundnud. Ema ei ole võtnud ühendust ka lapsele tähtsatel

päevadel (sünnipäev, jõulud, uus aasta). Lapse ema asukoha ja tegevuse kohta igasugused

andmed puuduvad.

D i määratud esindaja arvamusest nähtub, et lisaks D ile on IB ka noorem laps, XXX

sündinud KT, kelle kasvatamisega ei ole IB samuti tegelenud. KT on oma isa IT vanemate NT

ja VT kasvatusel. Käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-07-53076

Tallinna linna avaldus IB vanemaõiguste äravõtmiseks ja eestkoste seadmiseks KT suhtes.

Märgitud tsiviilasja juurde on Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitanud kirjaliku tõendina Põhja

Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna teatise, millest nähtuvalt on IB ajavahemikul

12.01.2007 kuni 27.11.2007 karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse (NPAS) § 151 järgi neljal korral. Käesoleval ajal viibib IB eelvangistuses

XXXVanglas.

D i määratud esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist IB pikaajaline

soovimatus oma lapse eest hoolitseda ja huvi puudumine viimase käekäigu vastu, samuti IB

sõltuvus narkootilistest ainetest. IB huvi puudumine on väljendunud ka ülalpidamise andmata

jätmises, sest ema ei ole tundnud endal vastutust lapse rahalise toimetuleku eest. D i esindaja

hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused, miks IBei oleks saanud täita vanemakohustusi. IBei

ole võimeline pakkuma D ile turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu ja sõltuvuse

tõttu narkootilistest ainetest. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei

tohiks IBjääda õigust nõuda ülalpidamist oma pojalt. Seetõttu leiab D i määratud esindaja, et

vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud ja tõendatud.

Riigikohus on oma määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et vanemalt lapse

suhtes vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks.

Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks on see, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused,

kaotab lapse suhtes kõik õigused. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada

vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt mõjuva

põhjuseta. Riigikohtu hinnangul on PKS § 54 lg 1 p 1 järgi vanema kohustuste täitmata

jätmine lapse eest hoolitsemisel eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja

temaga mittesuhtlemine. D i esindaja on veendunud, et kontakti puudumine ema ja lapse

vahel kokku 4,5 aasta vältel tõendab märgitud huvi puudumist ja annab aluse vanemaõiguste

äravõtmiseks PKS § 54 lg 1 p 1 järgi.

Tunnistaja N N (avaldaja ema) ütlustest nähtub, et 2003. aasta suvel läks IB lapse juurest

minema ja tagasi pole tulnud. Samuti tulevad tunnistaja aadressile IB trahvid poevarguste ja

piletita bussisõidu eest. IB ei ole tunnistaja ütluste kohaselt käinud lapse sünnipäevadel ega

käinud isegi siis, kui D läks esimesse klassi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et lapse suhted

avaldajaga on head ning avaldaja alkohoolseid jooke ei tarvita. Käesoleval ajal lapsele ema ei

meenu.

Lasteaed XXX 08.10.2007 koostatud iseloomustusest (t lk 12) nähtub, et D i ema pole last

lasteaeda viinud ega seal järel käinud. Samuti pole ema osalenud lasteaia koosolekutel,

ühisüritustel, pidudel ega tundnud huvi lapse käekäigu vastu.

OÜ M Perearstikeskuse väljastatud tõendist (t lk 13) nähtub, et alates teisest eluaastast on

laps käinud seal vaid isa ja vanavanematega.

Põhja-Tallinna Valitsuse esitatud arvamusest (t lk 40) nähtub, et IB vanema õiguste

määramise küsimus on kohtus menetlemisel teist korda. Tsiviilasja nr 2/25-3581/04

menetlemisel jõudsid vanemad kokkuleppele, et IB hakkab maksma lapsele elatist. EN loobus

hagist vanema õiguste äravõtmise osas. Samuti nähtub, et IB ei ole lapse kasvatamises

osalenud. Käesoleva ajani ei ole isal olnud võimalik lapsele taotleda Eesti kodakondsust, sest

selleks on vaja esitada vanemate ühine avaldus. Lastekaitse spetsialistide abiga kohtus IB oma

pojaga, kuid emapoolse huvi puudumise tõttu on käesolevaks ajaks kontaktid katkenud.

Eestkosteasutuse esindaja vestlusest DN selgus, et ta oma ema ei mäleta. Ta arvab, et kui ta

emaga tänaval juhuslikult kohtuks, siis ta ema ära ei tunneks. D ei suutnud meenutada, millal

ta emaga viimati kohtus või millal ta emaga viimati telefoni teel rääkis. Ema ei ole talle

sünnipäevadeks ega jõuludeks saatnud kaarti ega kingitusi. D nimetas endale oluliste

täiskasvanutena oma isa, vanaema ja vanaisa, keda ta usaldab, kes teda aitavad, kellega tal on

vahva koos olla ning kelle poole ta võib alati oma muredega pöörduda. Sotsiaalhoolekande

osakonnas toimunud vestlusel arvas D , et enam ta oma emaga kohtuda ei tahaks.

Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 27.11.2007 teatest nähtub, et ajavahemikul

12.01.2007 – 09.11.2007 on IB neljal korral võetud vastutusele väärteomenetluse korras

NPAS § 151 järgi.

Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna 18.01.2008 otsusest väärteoasjas nr

2318,07,012101 nähtub, IB on määratud rahatrahv 600 krooni selle eest, et ta 25.12.2007

Rocca Al Mare Prsimas möödus tahtlikult kassast tasumata kaubaga summas 706 krooni.

Tallinna XXX Gümnaasiumi 08.02.2008 koostatud iseloomustusest nähtub, et D käib koolis

alates septembrist 2007 ning käesoleva ajani ei ole lapse ema koolis veel nähtud. Samuti ei

ole ema osalenud koosolekutel ega klassiüritustel.

09.11.2007 kohtuotsusest väärteoasjas nr 4-07-5585 nähtub, et IB on süüdi tunnistatud

narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Samuti nähtub nimetatud otsusest, et IB

on samaliigiliste väärtegude eest karistatud korduvalt.

Avaldaja esitatud tõenditega, Põhja-Tallinna Valitsuse esitatud arvamusega, Põhja

Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna 18.01.2008 otsusega, DN määratud esindaja

arvamuse, 09.11.2007 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-07-5585 ja tunnistaja Nadežda

Novikova ütlustega on leidnud kinnitust, et IB ei ole DN suhtes hoolimatuse, huvi puudumise,

narkootiliste ainete kuritarvitamise ja õigusvastase käitumise tõttu vanemakohustusi täitnud

ega suuda neid täita ka edaspidi. Kohus leiab, et asjakohatu ja tõendamata on IBväide, et isa

takistab tal lapsega suhelda. Avaldaja ja eestkosteasutuse esitatud tõenditest nähtub, et IBei

ole huvi puudumise ja hoolimatuse tõttu soovinud lapsega kohtuda. Lähtudes eeltoodust ning

PKS § 54 lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus asub seisukohale, et IB tuleb võtta ära vanema õigused lapse DN suhtes.

Kohus juhib tähelepanu PKS § 55 lg-tele 1-3, mille kohaselt isik, kellelt on ära võetud

vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule,

kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele

kahjulikku

mõju.

Vanema

õiguste

äravõtmine

ei

vabasta

vanemat

lapse

ülalpidamiskohustusest. PKS § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära

võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi

parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Viivi Villemson

Kohtunik