2-08-4071/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2008.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-4071 Tsiviilasi V M hagi E V vastu töötasu nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

Keelduda V M hagi E V vastu töötasu nõudes menetlusse võtmast ning tagastada selle hagiavalduse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

Asjaolud

05.02.2008.a esitas V M kohtule hagi E V vastu töötasu nõudes. Hagiavalduse kohaselt Narva Linnakohtu 07.02.1994.a otsuse alusel ennistati V M endisele ametikohale kainestusmaja vanemkordnikuna Narva politseiprefektuuris alates 29.12.1992.a. Kuid 22.02.1994.a käskkirja nr 16 alusel vabastati V M ametist tema haiglaravil viibimise ajal võimaldamata tal välja teenida pensioni vormistamiseks vajalikku staaži ega makstud talle 1993.a eest töötasu.

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 119 lg 3 ja politseiteenistuse seaduse § (PolTS) alusel palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks töötasu ajavahemiku 22.12.1992.a kuni 22.02.1994.a eest.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada see selle esitajale.

Kohtule esitatud tööraamatust nähtub, et V M vabastati teenistusest 22.02.1994.a politseiteenistuse määrustiku § 42 p 10 ettenähtud alusel.

Vastavalt politseiteenistuse määrustiku (22.02.1994.a kehtinud redaktsioon) § 42 p 10 politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest ebaseaduslikult vabastatud politseiametniku teenistusse ennistamisel, kui puudub võimalus kasutada teda politseis muul ametikohal.

Samal ajal kehtinud politseiseaduse § 2 lg 3 sätestas, et politseiametnikud on riigiteenistujad, kes teenistusülesannete täitmisel esindavad oma pädevuse piires riigivõimu. Sama seaduse §

11 lg 8 kohaselt politseiametnikud määratakse ametisse ja vabastatakse ametist. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt teised politseiprefektuuri töötajad võetakse tööle ja vabastatakse töölt. Politseiseaduse § 19 järgi politseiteenistuse tingimused ja teenistuskord kehtestatakse "politseiteenistuse määrustikuga", mille kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus. Seega hageja teenistusest vabastamise ajal ei laienenud Eesti Vabariigi töölepingu seadus politseiametnikele ning politseiametniku teenistusest politseis tekkinud vaidlus ei olnud tekkinud tööõigussuhetest.

Vastavalt 01.07.2002.a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 2 on avalikõiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.

Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse avalik-õigusliku juriidilise isiku vastu, mis ei tulene eraõigussuhtest.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1, § 4 lg 2 kohaselt kuulub avalik– õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ning toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

Vastavalt HKMS § 6 lg 2 p 1 ja lg 3 p 1 halduskohtusse pöördumisel võib kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist

Lähtudes HKMS § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, kusjuures tähendatud kaebus esitatakse halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asuvõi teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse.

TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Seega leiab kohus, et V M nõudeid ei saa käsitleda eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjana, mistõttu ei ole maakohus pädev esitatud hagiavaldust lahendama. Kohus keeldub V M hagiavaldust menetlusse võtmast ja selgitab, et avaldajal on õigus pöörduda tekkinud vaidluse lahendamiseks halduskohtu poole.

Kohus samuti selgitab, et ATS § 119 lg 3 ja PolTS § 21 lg 3, mille alusel nõuab hageja töötasu, ametist vabastamise päeval ei kehtinud. ATS jõustus 01.01.2006.a ja PolTS jõustus 15.06.1998.a. Ülalnimetatud paragrahvid tagasiulatuvalt ei kehti. Seega ei saa V M nõuda töötasu ATS § 119 lg 3 ja PoltS § 21 lg 3 alusel.

Kui avaldaja leiab, et õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitati talle kahju, siis HKMS §

6 lg 3 p 2 järgi võib kaebusega taotleda õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. 01.01.2002. jõustunud riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 ja § 1 lg 1 tuleneb, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avaliku ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega on riigivastutuse seaduse ja HKMS lg 1 p 3 alusel alates 01. jaanuarist 2002.a halduskohtu pädevuses nõue hüvitada politseiametnikule õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 järgi taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega esitatakse pärast riigivastutuse seaduse jõustumist ka selliseid taotluse ja kaebusi, milles nõutakse enne 01.01.2002.a tekitatud kahju hüvitamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 1, 463-466.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik