2-06-10226/50 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-06-10226

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2008. a, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-10226

Tsiviilasi

L.K. hagi P. AS vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamise

nõudes ja P. AS hagi L.K. vastu täitementluse lubamatuks

tunnistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

hageja/kostja L.K.

•

hageja/kostja esindaja Rando Antsmäe (Advokaadibüroo

Rando Antsmäe, asukoht Raekoja plats 13/Vabaduse pst 2-14,

51004 Tartu);

•

kostja/hageja P. AS

•

kostja seaduslik esindaja T.K. ;

•

kostja/hageja esindaja Leonid Tolstov (Advokaadibüroo Paul

Varul, asukoht Vabaduse pst 2-5, 51004 Tartu)

Kohtuistungi toimumise aeg

13. november 2007. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.K. hagi ja tunnistada kohtutäitur Reet Rosenthal’i poolt L.K. suhtes P. AS-i

avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 186/2006/448 lubamatuks.

2. Rahuldada P. AS-i hagi ja tunnistada kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt P. AS-i suhtes

L.K. avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2007/66 lubamatuks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

28.04.2006. a esitas L.K. P. AS vastu Tartu Maakohtusse hagi täitemenetluse lubamatuks

tunnistamise nõudes ja täitemenetluse peatamise taotluse.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 22.06.2005. a hageja ja kostja vahel eelleping (I kd tlk 17–25),

millega kostja kohustus Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Tartu Maakonna jaoskonna

kinnistusregistriossa nr 5684 kantud kinnisasja koos päraldistega võõrandama hagejale. Lepingu

eseme hinnaks oli kokkuleppe kohaselt 5 miljonit krooni. Tulenevalt eellepingust tuli lepingu ese

võõrandada hagejale hiljemalt 15.08.2005. a. Vastavalt eellepingu p-le 3.3.1. tasus hageja

müügihinna katteks 200 000 krooni sularahas, mille kinnituseks on kostja poolt väljastatud kviitung

order nr 14 (I kd tlk 32 ja I kd tlk 100).

Kostja ja hageja vahel toimunud müügiläbirääkimistel pakkus kostja hagejale ostmiseks mitte

üksnes kinnisasja, vaid kinnistul seni tegutsenud ettevõtet koos kinnisasjaga. Lepingu esemeks olev

kinnistu koos sellel asuva hoone ja päraldistega on orienteeritud liimpuidu tootmisele. Tegemist on

ettevõttega ÄS § 5 lg 1 mõttes. Tulenevalt ÄS §-st 5 ja VÕS § 182 lg-st 2, lähevad ettevõtte müügi

korral ettevõttega kaasa ka kõik ettevõttega seotud õigused ja kohustused. Eellepingu p-s 2.1.8.

kinnitas kostja, et võlgnevused hankijatele ja kolmandatele isikutele ei ole suuremad kui 4 600 000

krooni. Põhjendatud lepingu eseme lepingutingimustele vastavuse kahtluste korral palus hageja

esitada tõendi kinnituse õigsuse kontrollimiseks, mida kostja vaatamata korduvatele nõudmistele ei

täitnud.

Hageja andmetel ei olnud kostja enne 15.08.2005. a kokku leppinud ühegi notari juures aega

müügilepingu tõestamiseks ega kutsunud hagejat müügilepingut vormistama. Kuivõrd kostja oma

eellepingust tulenevaid kohustusi ei olnud täitnud ega olnud esitanud hagejale ka müügilepingu

sõlmimise eelduseks olevaid andmeid, ei sõlmitud müügilepingut enne eellepingus nimetatud

tähtpäeva (15.08.2005. a) ega ka hiljem.

27.10.2005. a esitas hageja kostjale notariaalselt tõestatud teatise ja eellepingust taganemise

hoiatuse (I kd tlk 68–70), milles paluti esitada hiljemalt ühe kuu jooksul kostja raamatupidamise

aastaaruanne 2004 majandusaasta kohta, samuti raamatupidamisbilanss seisuga 30.09.2005. a ning

konto väljavõte kõigist võlgnevustest kolmandatele isikutele ja ülevaade kohtuvaidlustest ning

bilansivälistest kohustustest seisuga 27.10.2005. a (I kd tlk 116–134). Samuti teavitas hageja

teatisega kostjat, et 29.11.2005. a on müügilepingu sõlmimiseks broneeritud aeg Aune Harujõe

notaribüroos. Kostja ei reageerinud teatele ning ei esitanud hageja poolt nõutud dokumente ja

andmeid lepingueseme kohta. Hageja leidis, et tal oli oluline huvi saada kostjalt majandusseisu

kajastavaid andmeid, sest müügilepingu sõlmimisega kaasnenud ettevõtte üleminekul oleks

seadusest tulenevalt läinud hagejale üle ka ettevõttega seonduvad kohustused.

Kostja seaduslik esindaja T.K. , ilmus küll 29.11.2005. a notaribüroosse, kuid müügilepingu

sõlmimine ei osutunud võimalikuks müüjast tingitud põhjustel. Muu hulgas ei olnud kohale

ilmunud hüpoteegipidajate Eesti Vabariigi ja AS Sampo Pank esindajaid. Peale selle oli eellepingus

nimetatud kinnisasi, millise müügiks tuli sõlmida müügileping, koormatud käsutamise

keelumärkega Priit Pütt’i kasuks ning müüja poolt ei olnud tagatud tehingu sõlmimise juurde

tehingu tegemiseks nõusoleku andmiseks käsutamise keelumärke seadmist nõudnud kohtutäituri

kohaleilmumist. Hageja kinnitusel teatas notar Aune Harujõe, et kinnisasja koormava käsutamise

keelumärke tõttu ei pidanud notar 29.11.2005. a müügilepingu tõestamist võimalikuks.

05.01.2006. a esitas hageja kostjale Tartu notar Kairi Aariku poolt notariaalselt kinnitatud nõude

eellepingu täitmiseks ja põhilepingu sõlmimiseks vajalike dokumentide esitamiseks (I kd tlk 101–

104). Kohtutäitur Reet Rosenthal edastas nimetatud kirja hageja palvel nii kostja seaduslikule

esindajale, kui kostjale. Kostja võttis selle vastu 11.01.2006. a (I kd tlk 105). 29.03.2006. a edastas

kohtutäitur Reet Rosenthal hagejale täitmisteate (I kd tlk 29), mille kohaselt oli hageja suhtes

algatatud täitemenetlus.

18.05.2006. a tegi hageja eellepingust taganemise avalduse (I kd tlk 155–157), mis on tõestatud

Tallinna notar Jaan Hargi poolt ning mille on kostjale toimetanud kohtutäitur Reet Rosenthal

29.05.2006. a (I kd tlk 107). Hageja sai kostja 22.12.2005. a tehtud taganemisavalduse kätte alles

29.03.2006. a, mil see anti täitmisteate lisana hagejale üle kohtutäitur Reet Rosenthal`i poolt.

Tulenevalt TsÜS § 69 lg-st 1 ei olnud kostja poolt 22.12.2005. a tehtud taganemisavaldus (I kd tlk

26–28) veel kehtiv ning leppetrahv sissenõutav. Samuti väidab hageja, et ta pole saanud kätte kostja

eellepingust taganemise eest hoiatavaid kirju. Hageja kahtleb kirjade autentsuses ning leiab, et need

on koostatud taandkuupäevaga õigusnäivuse loomise eesmärgil.

Hageja väidab, et kostja oli juba 22.06.2005. a eellepingu sõlmimisel avaldanud hagejale ebaõigeid

andmeid tegelikult AS Sampo Pangale võlgnetavate summade kohta toetudes AS Sampo Pank

06.02.3007. a kirjale nr F4-1/2099.

Hageja väidab, et kostjal puudus tahe põhilepingu sõlmimiseks ning seda näitab, et kostja eest T

OÜ (varasem ärinimi H OÜ) poolt on tasutud AS-i Sampo Pank kontole kinnistu nr 5684 ostuhinna

ettemaksuna 2 301 851,44 krooni (I kd tl 203). T OÜ on registrisse kantud 05.10.2005. a, s.t

vahetult enne eellepingu esemeks oleva kinnisasja eest ostuhinna ettemaksu tasumisest. T. OÜ

osanikeks on T.P.OÜ ja K. OÜ. Ka P. AS-i aktsionäriks on T P OÜ. T.P. OÜ ainuosanikuks on aga

T.K. ehk kostja seaduslik esindaja (I kd tl 238–245).

09.02.2007. a viidi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt läbi kostjale kuuluva kinnisasja,

registrinumber 568404 ja selle päraldiste arestimine, mille kohta on koostatud kinnisasja

arestimisakt täiteasjas nr 084/2007/66 (I kd tlk 230–236). Hageja väitel tegutseb arestimise hetkel

nimetatud kinnisasjal T. OÜ ning töötajate väitel on nende otseseks ülemuseks kostja seaduslik

esindaja. Seega kostja vältis põhilepingu sõlmimist, kuna soovis ise eellepingu esemel jätkata uue

äriühinguga ettevõtlust.

Hageja leiab, et kostja on käitunud pahauskselt ja ei olnud huvitatud eellepingu täitmisest ning oli

juba enne eellepingust taganemist leppinud kokku eellepingu esemeks oleva kinnisasja

võõrandamiseks kolmandale isikule. Hageja leiab, et kostja poolt eellepingust taganemine ei ole

õiguspärane ning kostjal puudub õigus nõuda leppetrahvi. Kostja ei ole täitnud endapoolseid müüja

kohustusi, mis tulenesid eellepingust ning ei ole andnud täiendavat tähtaega lepingu sõlmimiseks.

Lisaks on leppetrahvi nõude eelduseks hagejapoolne kohustuste rikkumine, mis tuleb kohtulikus

menetluses tuvastada või peaks kohustatud pool tunnistama notariaalses võlatunnistuses kohustuse

olemasolu, nagu seda näeb ette kehtiv TMS.

Samuti leiab hageja, et tal on õigus eellepingust taganeda ning nõuda lepingu hinna tagastamist ning

leppetrahvi tasumist, kuna kostja on eellepingut oluliselt rikkunud ning hageja jääb olulisel määral

ilma sellest, mida ta õigustatult lootis. Hageja on andnud korduvalt täiendavaid tähtaegu lepingu

rikkumise kõrvaldamiseks ja eellepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja palub kohtul

VÕS § 161 lg 1 alusel leppetrahvi vähendada, kui kohus peaks tuvastama, et kostjal oli õigus

eellepingust taganeda ning saab eellepingu p-st 5.1. tulenevalt nõuda leppetrahvi.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja ei tunnista esitatud hagi oma 27.06.2006. a vastuses. Kostja väidab, et kuna vaatamata P. AS

poolsetele pingutustele ning kompromissidele keeldus L.K. oma eellepingust tulenevat kohustust

täitmast ning nimetatud kinnistut ostmast, esitas kostja hageja suhtes avalduse täitemenetluse

algatamiseks eellepingust tuleneva leppetrahvi nõudes.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud eellepingu punktis 5.1. leppisid pooled

kokku, et kostjal on õigus kindlaksmääratud leppetrahviks juhul, kui hageja rikub omapoolseid

eellepingust tulenevaid kohustusi ning keeldub eellepingu eseme suhtes müügilepingut sõlmimast.

Punkt 5.5. sätestab hageja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele eellepingust tulenevate kostja

rahaliste nõudmiste osas. P. AS-l oli ka lepingust tulenev õigus jätta endale leppetrahvina lepingu

punktis 3.3.1. nimetatud summa 200 000 krooni, millest on hageja tasunud 100 000 krooni. Hageja

ei ole endale notariaalselt tõestatud eellepingus võetud kohustusi täitnud ning seetõttu on

eellepingust tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks ning tulenevalt punktist 5.5. on kostjal

õigus nõuda, et hageja alluks eellepingust tulenevate kostja varaliste nõudmiste osas kohesele

sundtäitmisele.

Kostja väidab, et hageja on talle tasunud osa müügihinnast, s.o 100 000 krooni suuruse summa,

ning leiab, et hageja esitatud kassa sissetuleku orderi koopia päritolu ning ehtsus on küsitavad.

Kostja oli valmis põhilepingu sõlmimisega 15.08.2005. a. Kuna hageja ei olnud eelnimetatud

tähtpäevaks raha kokku saanud, said pooled kokku 17.08.2005. a arutamaks müügilepingu

sõlmimist. Hageja teatas, et tal on raha teise objekti all kinni ning niipea, kui raha vabaneb,

sõlmitakse müügileping. Analoogne kohtumine leidis aset 06.09.2005. a, mille tulemus oli sama.

14.10.2005. a koostas kostja hagejale kirja (I kd tl 158–159), milles kirjeldab hageja rikkumisi,

nõuab leppetrahvi ning viitab kostja võimalusele eellepingust taganeda. Kiri saadeti hagejale

17.10.2005. a. 28.10.2005. a saatis kostja hagejale analoogse kirja, kus kirjeldas veelkord

eellepingu mittetäitmist ja nõudis leppetrahvi (I kd tlk 160–161). Mõlema kirja kättetoimetamist

tõendavad Eesti Posti saadetiste aruanded (I kd tlk 220). Hagejal puudusid selle ajani pretensioonid

kostja vastu.

29.11.2005. a kohtusid pooled Aune Arujõe notaribüroos. Kui hagejal oleksid kostja vastu

pretensioonid olnud, siis poleks ta kohale ilmunud. Tehingu tegemine ei olnud võimalik, kuna

hageja polnud raha notari deposiiti kandnud. Kostjal puudus loogiline põhjus tehingu tegemisest

keeldumiseks, kuna alates märtsist 2005 oli kostja majandustegevus peatunud ning kostja huviks oli

saada võimalikult kiiresti rahalisi vahendeid oma laenude teenindamiseks. Lisaks oli kostjal

tekkinud oktoobri 2005 seisuga viivisvõlgnevus Sampo Panga ees summas 718 177,06 krooni,

millele lisandus intressivõlg summas 32 765,08 krooni (I kd tlk 162). Tegemist on otsese varalise

kahjuga, mis tekkis hagejapoolsest viivitusest lepingu sõlmimiseks.

Kostja väitel puudub vaidlus selle üle, et pooled sai 29.11.2005. a notaribüroos kokku, kuid lepingut

ei sõlmitud. Teist korda oli notari ajaks määratud 21.12.2005. a, kuhu hageja ei ilmunud.

21.12.2005. a müügilepingu sõlmimine ebaõnnestus hagejast tulenevatel asjaoludel, põhjusel, et

hageja ei olnud kandnud müügihinda notarikontole, ega ilmunud ka notari juurde, mitte sellest, et

Eesti Vabariigi esindajat ei olnud kohal. Hageja hakkas ka hoiduma kontaktidest kostjaga. Seejärel

esitas kostja 22.12.2005. a taganemisavalduse (I kd tlk 26–28). 24.03.2006. a algatati hageja suhtes

täitemenetlus eellepingust tuleneva leppetrahvi nõudes. Hageja on esitanud omapoolse eellepingust

taganemise avalduse alles 18.05.2006. a, s.t peale seda, kui hageja oli esitanud Tartu Maakohtule

hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes, ületades seega mõistlikku tähtaega lepingust

taganemiseks teise poole väidetava rikkumise tõttu (VÕS § 118 lg 1 p-d 1 ja 2).

Hageja väitele kirjade ja taganemisavalduse mitte kättesaamise kohta leiab kostja, et hageja on

pahauskne ning ei võtnud kirju vastu ega lubanud seda teha ka oma pereliikmetel.

Kostja väidab, et ta ei ole pahauskne ning tal puudusid igasugused kokkulepped kinnistu

võõrandamiseks kolmandale isikule. Kostja rõhutab, et tulenevalt VÕS § 33 lg-st 2 kui seadusest

kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kuna

kostja ei ole sõlminud notariaalset eellepingut kolmandate isikutega, siis on hageja väide

õigustühine.

KOSTJA HAGI (III kd tlk 5–9)

02.02.2007. a esitas P. OÜ L.K. vastu hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks ja hagi

tagamise korras P. OÜ suhtes täitetoimingute peatamiseks ja taotluse hagide liitmiseks. Kohus liitis

otstarbekuse ja kiirema menetlemise huvides 06.08.2007. a kohtumäärusega hagid tsiviilasjades nr

2-06-10226 ja 2-07-4726 (II kd tlk 108–109) põhjendusel, et liidetud üheaegselt kohtu menetluses

olevates üheliigilistes hagides on samad pooled ja nõuded.

KOHTUISTUNG

Hageja

kahtlusi

süvendas

asjaolu,

et

27.10.2005.

a

oli

eellepingu

esemele

seatud

kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge Priit Pütt`i kasuks. Eellepingust tulenevalt kohustus

kostja kustutama hüpoteegid Eesti Vabariigi ja AS Optiva Pank kasuks. Seda pole kostja teinud.

Kostja juhib tähelepanu, et Priit Pütt`i kasuks seatud kasutamise keelumärge on seatud hiljem

kinnistusraamatusse, kui omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge hageja kasuks. Varasema

eelmärke olemasolul ei ole keelatud märgete kandmine kinnistusraamatusse. Keelumärge ei oleks

takistanud põhilepingu sõlmimist. Samuti kuulusid hüpoteegid müügilepingu sõlmimise hetkel

müügist saadava raha tasumisel kustutamisele.

Kostjal ei ole kohustust esitada majandusaasta aruandeid ning seega ei ole see vaidluses relevantne.

Hilisem majandusaasta aruande esitamine äriregistrile oli tingitud kostja lootusest, et äriühing

kustutatakse, kui majandusaasta aruannet ei esitata. Kostja rõhutab, et lepingu esemeks on kinnisasi,

mitte äriühing ning ümberkujundamine ei oma siinkohal tähtsust.

21.02.2007. a toimunud eelistungil juhib hageja tähelepanu sellele, et talle ei esitatud eellepingu

sõlmimisel dokumente, mis tõendasid kostja võlgnevust AS-i Sampo Pank ees. AS-i Sampo Pank

pakkumiskirjast 03.03.2005 (I kd tlk 221) nähtub, et kostja võlgnevus AS-i Sampo Pank ees oli

2 070 601,89 krooni. Tähtaeg kohustuste osas saabus 14.05.2005. a, s.o enam kui kuu aega hiljem,

kui sõlmiti eelleping. Kostja on aga kinnitanud, et temale kaasnesid laenusumma mittetasumisega

igakuiselt umbes 200 000 krooni intressi ja viivise kasvu. Seega pidid kostja võlgnevused olema

suuremad, kui eellepingus märgitud.

Kostja vaidleb vastu, et tulenevalt eellepingu p-st 2.3., mille kohaselt avaldavad ja kinnitavad

pooled, et nad on tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ja

nõustuvad nende sisuga ning ei soovi ühegi lepingus viidatud dokumendi lisamist notariaalaktile

ning loobuvad notariaalakti aluseks olevate dokumentide ettelugemisest on hagejale tutvustatud

neid dokumente enne eellepingu sõlmimist ning oma allkirjaga eellepingul hageja kinnitab seda.

Kostja seab kahtluse alla hageja maksevõimekuse. Hageja väidab, et vaidlus puudub selles osas, et

tal oleks 4 800 000 krooni olnud pangakontol, kuid ta jääb oma seisukoha juurde, et ta on

maksevõimeline, kuna tal on sõlmitud vastav finantsleping.

17.04.2007. a eelistungil rõhutab kostja, et hageja on märkinud oma aadressiks Pikk 84-22. See

tuleneb eellepingust (I kd tlk 17–25), hagiavaldusest (I kd tlk 4–8) ja augustis 2006 hageja poolt

esitatud täiendavatest seisukohtadest. Ka notari poolt tõestatud allkirjaga kirjades, mis on hageja

poolt kostjale saadetud, on viidatud hageja aadressile Pikk 84-22.

13.11.2007. a istungil rõhutab hageja, et hagejal ei pidanud olema eellepingu ega muu kokkuleppe

alusel olemas olema terviksummana 5 miljonit krooni. Tulenevalt eellepingu p-st 3.3. pidi tal olema

ettemaksuna tasutud 200 000 krooni, mis kohustuse on hageja ka täitnud. Hageja leiab, et kostja

taganemisavaldus oli kehtetu hetkeni, kuni jõustus hageja lepingust taganemine. Hageja on

seisukohal, et kostjal puudus tegelik tahe müügilepingu sõlmimiseks hagejaga, mis lähtub ka asjas

kogutud tõenditest. Kostja oli teinud tehinguid kolmanda isikuga eellepingu eseme võõrandamiseks

T. OÜ-le (varasema ärinimega H. OÜ). Samuti on hageja veendunud, et leppetrahvi nõue, mis

esitatud koos taganemisavaldusega, on esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja on seisukohal, et

kohtutäitur Oskana Kutšmei menetluses olev sundtäitmine täiteasjas 084/2007/66, on igati seaduslik

ja lubatav ning puudub alus kõnealuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Kostja rõhutab, et tegu ei olnud ettevõtte üleminekuga. Ettevõttena ei saa käsitleda kinnistut koos

päraldistega. Kostja ei valmistunud müüma kinnistut kolmandatele isikutele, Sampo Pangale

tasutud kostja võlgnevus tekitas vaid kolmanda isikuga laenusuhte. 29.11.2005 ning 21.12.2005 jäi

põhileping sõlmimata hagejast tulenevatel asjaoludel. Hageja poolt esitatud finantsleping on

fiktiivne. Hageja poolne eellepingust taganemine ei olnud õiguspärane.

KOHTU SEISUKOHT

Kõigepealt lahendab kohus lepingu objekti küsimuse. Seejärel selgitab kohus välja kas ja kui, siis

kumb pooltest rikkus eellepingust tulenevaid kohustusi. Vajadusel võtab kohus seisukoha

leppetrahvi vähendamise nõude osas. Kohus käsitleb kohtu seisukohtades L.K. kui hagejat ja P. AS-

i kui kostjat.

1. Hageja on seisukohal, et eellepingu objektiks olev kinnisasi koos päraldistega moodustab kostja

kui äriühingu poolt peetava ettevõtte kui majandusüksuse, viidates sealjuures VÕS § 182 lg-le 2.

Hageja väitel sõlmis ta eellepingu, teades, et toimub ettevõtte üleminek. Kostja ei nõustu hageja

eeltoodud seisukohaga. Poolte vahel sõlmitud eellepingu (I kd tlk 20) p-de 3.2.3. ja 3.2.4. kohaselt

kohustus kostja kustutama kinnisasja koormavad hüpoteegid, mis kinnitab asjaolu, et kostja kui

ettevõttega seotud kohustused ei pidanud minema hagejale üle. Eellepingu p 3.3.3. kohaselt

kohustus hageja kostjale tasuma 300 000 krooni kolme pangapäeva jooksul arvates müüja poolt

eellepingu p-s 2.1.5. nimetatud litsentsidest loobumisest hageja kasuks. Kuigi eellepingu p 3.3.3.

kohaselt leppisid pooled kokku õiguste (tootmiseks väljastatud litsentside) üleminekus, ei kinnita

see asjaolu, et eellepingu objektiks oli ettevõte, sest kui kostja ei oleks neist õigustest loobunud, siis

oleks kostjal jäänud hagejalt saamata 300 000 krooni, kuid muudes tingimustes oleks eelleping

tulnud täita.

Eellepingu p-s 3. on sätestatud kinnistu müügi kokkulepe. P-dest 3.1., 1.2. ja 1.1. nähtub, et lepingu

esemeks oli kinnisasi (registriosa nr 5684) koos selle oluliste osade ja päraldistega. AÕS § 119 lg 1

ja § 120 lg 1 järgi peavad nii võlaõiguslik kui ka asjaõiguslik leping olema notariaalselt tõestatud,

seega VÕS § 33 lg 2 kohaselt tuli eelleping sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Notari üheks

ülesandeks on tagada õiguskindlus tsiviilsuhetes. Tehingu tõendamise olulisteks funktsioonideks on

muuhulgas uurimis- ja selgitamisfunktsioon, mis tähendab, et notar selgitab välja poolte tegeliku

tahte ja seletab osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid

võimalusi. Hageja väidab, et eelleping sõlmiti kiirustades, mistõttu ei vormistatud seda piisava

põhjalikkusega (I kd tlk 91). Kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et notar on eellepingu sõlmimisel

jätnud poolte tegeliku tahte välja selgitamata.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et lepingu objektiks ei olnud ettevõte kui majandusüksus. Seega

ei oma antud asjas tähtsust hageja poolt kohtule esitatud Ametlikes Teadaannetes avaldatud kostja

aktsiaseltsist osaühinguks ümberkujundamisteated (I kd tlk 73-74).

2. Järgnevalt teeb kohus kindlaks, kas pooled on rikkunud eellepinguga võetud kohustusi.

Eellepingu p 3.3.1. järgi kohustus hageja kostjale tasuma 200 000 krooni. Kostja väitel on hageja

tasunud üksnes 100 000 krooni. Kohus loeb hageja poolt esitatud kviitungi orderiga (I kd tlk 100)

tõendatuks asjaolu, et hageja on kostjale tasunud 200 000 krooni, millele ei ole kostja esindaja

hiljem enam vastu vaielnud (II kd tlk 95).

VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi teises lõikes nimetatud oluliste

lepingurikkumise juhtumite loetelu ei ole ammendav, mistõttu võivad pooled eelnevalt kokku

leppida, mida nad loevad olulisteks rikkumisteks. Eellepingu p-des 5.1. ja 5.3. on pooled kokku

leppinud, milliste rikkumiste korral on neil õigus lepingust taganeda. Seega leiab kohus, et kuna

pooled on eellepingus olulistes lepingurikkumistes kokku leppinud, ei olnud lepingupool

kohustatud andma teisele poolele kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega.

VÕS § 188 lg 1 järgi tuleb lepingust taganemiseks teha taganemisavaldus teisele poolele. Kuna

taganemisvaldusele vorminõuet seaduses ette nähtud ei ole, siis võib taganemisvaldus olla tehtud

mis tahes vormis. Kindlale isikule suunatud taganemisavalduse puhul on tegemist ühepoolse

tahteavaldusega, mis TsÜS § 69 lg 1 järgi muutub kehtivaks kättesaamisega. Järelikult omab

käesolevas asjas tähtsust see, kas ja kuna on teine pool tahteavalduse kätte saanud. Poolte vahel ei

ole vaidlust hageja 18.05.2006 tehtud taganemisavalduse kättesaamises kostja poolt 29.05.2006,

mida kinnitab kohtule esitatud eellepingust taganemise avaldus (I kd tlk 155) ja tahtevalduse

kättetoimetamise akt (I kd tlk 107). Küll aga on pooled eriarvamusel kostja poolt hagejale tehtud

22.12.2005. a notariaalselt tõestatud taganemisvalduse (I kd tlk 26) hageja poolt kättesaamise

kuupäeva küsimuses. Nimelt väidab hageja, et ta sai kostja taganemisavalduse kätte 29.03.2006.

Kostja ei jaga hageja seisukohta, väites, et 22.12.2005 koostatud taganemisavaldus on hagejale

kätte toimetatud oluliselt varem. Kostja poolt kohtule esitatud hagejale 17.01.2006 saadetud kirjas

(II kd tlk 5) viidatakse asjaolule, et 22.12.2005 taganemisavaldus on hagejale kätte toimetatud.

Hageja väitel ei ole ta 17.01.2006 kirja kätte saanud. Hageja ei olnud 22.12.2005 kostja

taganemisavalduses märgitud aadressil (Pikk 84-22, Tartu) kättesaadav, kuna väidetavalt elas ja

töötas sel ajal Soomes (II kd tlk 169). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas 17.01.2006. a saadetud kiri

lugeda hageja poolt kättesaaduks.

Kohus loeb tõendatuks, et kostja poolt on hagejale 17.01.2006 saadetud kiri. Seda tõendab Eesti

Posti väljastatud tähtkirja kviitung (II kd tlk 3), millest on näha, et nii hagejale kui ka notar Kairi

Aarikule on kostja 17.01.2006. a saatnud tähitud kirja. Notar Kairi Aarikule saadetud kirjas palub

kostja võimalusel toimetada kirjale lisatud kaaskiri hagejale aadressil Pikk 84-22, Tartu (II kd tlk

4). Notar vastas kostja palvele 24.01.2006. a kirjaga, kus teatas, et ta ei edastanud hagejale kirja,

sest kirjavahetusega tegeleb postiasutus (II kd tlk 11). Notari vastus kinnitab veel kord fakti, et

kostja on 17.01.2006. a saatnud eeltoodud aadressil hagejale kirja.

3. Järgnevalt lahendab kohus küsimuse kirja kättesaamisest. TsÜS § 69 lg 2 lause 2 kohaselt

loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja

elu- või asukohta ja tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tähtkiri on saadetud teisipäeval

17.01.2006. a AS Eesti Posti Tartu kesklinna kontorist Tartu aadressil Pikk 84-22. Kohus loeb Tartu

linna piires kirja kättetoimetamise mõistlikuks ajaks kaks tööpäeva. Kirja saatmine tähtkirjana

näitab selle kirja olulisust, mistõttu kohus eeldab, et adressaat sellega viivitamatult tutvub. Kohus

on seisukohal, et kostja on teinud kõik endast oleneva, et eelnimetatud kiri hagejani jõuaks. See

väljendub selles, et kostja on üritanud hagejale kirju kätte toimetada aadressil, mis kõigi eelduste

kohaselt pidi olema hageja elukohaks. Nimelt on poolte vahel sõlmitud eellepingus märgitud hageja

aadressiks Pikk 84-22, Tartu (I kd tlk 17). Samuti on hageja esindaja korduvalt kohtule avaldanud

tema esindatava elukohaks eelnimetatud aadressi (I kd tlk 4, 55 ja 59). Lisaks on hageja 18.05.2006.

a koostatud taganemisavalduses märkinud oma elukohaks Pikk 84-22 (I kd tlk 155). Märkimist

väärib ka asjaolu, et kohtutäitur Reet Rosenthal’i poolt on väljastatud samal aadressil ka

täitmisteade (I kd tlk 29). Kohus märgib, et VÕS § 14 lg-st 1 tulenevalt peavad teisele poolele

esitatavad andmed olema tõesed.

Hageja esindaja leiab, et tõendamist ei ole leidnud ka asjaolu, kas kostja 17.01.2006. a saadetud kiri

oli ikka sellise sisuga nagu kostja väidab (I kd tlk 271). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab pool

tõendama asjaolusid, millel tuginevad tema väited. Antud juhul leiab kohus, et hageja esindaja

eeltoodud väide on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud.

TsÜS § 69 lg 2 lause 2 loeb kohus kostja 17.01.2006. a saadetud tähtkirja hageja poolt kättesaaduks

19.01.2006. Järelikult on eeltoodud taganemisavalduste formaalsed eeldused täidetud.

4. Kohus asub selgitama, kas taganemisavalduste materiaalsed eeldused on täidetud, s.t kas pooled

on rikkunud endile eellepinguga võetud kohustusi.

Eellepingu p-s 3.2. on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub võõrandama lepingu eseme

müüjale hiljemalt 15.08.2005. a. Kostja väitel jäi kokkulepitud kuupäeval leping sõlmimata hagejast

tuleneval põhjusel, sest hagejal ei olnud hetkel raha (I kd tlk 85). Hageja on kohtule esitanud tema

ja OÜ Anneteam vahel sõlmitud laenulepingu, kinnitamaks asjaolu, et hageja oli võimeline tasuma

eellepingus kokkulepitud summad (II kd tlk 146). Kohtul ei ole põhjust kahelda selle dokumendi

ehtsuses, mistõttu leiab, et hageja ei ole rikkunud eellepingu p-s 3.3. nimetatud kohustusi.

Hageja leidis, et kostja ei täitnud eellepingu tingimusi informatsiooni edastamiseks ning esitas

eellepingus kinnitused vara kohta, mis erinesid oluliselt tegelikust olukorrast (I kd tlk 7). Hageja

väide on paljasõnalised ning ei ole tõendamist leidnud. Järelikult, selgitamaks välja, miks

kokkulepitud kuupäeval müügileping sõlmimata jäi, tuleb kohtul hinnata poolte hilisemaid

eellepinguga seonduvaid toiminguid ja tahteavaldusi.

Kostjal ei olnud kohustust esitada hagejale majandusaasta aruannet ja raamatupidamisdokumente,

kuna lepingu objektiks ei olnud ettevõte ja eellepingus puudus sellekohane kokkulepe. Samas VÕS

§ 14 lg-st 1 tuleneb poolte kohustus pidada lepingueelseid läbirääkimisi heas usus. 27.10.2005. a on

notariaalses vormis koostatud hageja nõue eellepingu täitmiseks ja eellepingust taganemise hoiatus

(I kd tlk 68-70), mille on kostja eeldatavalt ka kätte saanud, sest eelnimetatud kirjas teavitab hageja

kostjat notaribüroos 29.11.2005. a broneeritud kokkusaamisest (I kd tlk 69), kuhu viimane ka

kohale ilmus (I kd tlk 85). Kostja, olles teada saanud hageja kahtlustest eellepingu rikkumise osas,

kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel teavitama asjaoludest, mille vastu teisel poolel on äratuntav oluline

huvi. Kohus leiab, et kostja on toiminud kooskõlas VÕS § 14 lg 2, esitades 29.11.2005. a

notaribüroos 2004. a majandusaasta aruande (I kd tlk 210), millelt küll puudusid allkirjad ja

audiitori otsus, kuid millega kostja on püüdnud kõrvaldada hageja tekkinud kahtlusi. Lisaks nähtub

kostja poolt kohtule esitatud 2004. a majandusaasta aruandest, et see on esitatud Tartu Maakohtu

registriosakonnale 2.12.2005. a (I kd tlk 116). Kuna hageja leidis, et kostja ei ole kõrvaldanud

27.10.2005. a kirjas nimetatud puudusi, saatis ta kostjale 5.01.2006.a notariaalses vormis koostatud

nõude eellepingu viivitamatuks täitmiseks ja põhilepingu sõlmimiseks vajalike dokumentide

esitamiseks (I kd tlk 101-103), mis on kostjale kätte toimetatud 11.01.2006 (I kd tlk 105).

Vaatamata hageja poolt 5.01.2006 saadetud uuele nõudekirjale, leiab kohus, et kostja on üritanud

hageja 27.10.2005. a kirjas toodud kahtlusi kõrvaldada, esitades hagejale 2004. a majandusaasta

aruande projekti ning registrile majandusaasta aruande, millest tulenevalt on kostja käitunud heas

usus.

Eellepingu p-s 2.1.8. kinnitab kostja, et tema ja Sampo Panga vahel sõlmitud laenulepingust tulenev

nõue ei ole suurem kui 2 100 000 krooni. Hageja arvates on kostja eellepingu sõlmimisel

eelnimetatud punkti rikkunud. Sampo Panga 6.02.2007. a kirjast (I kd tlk 203) nähtub, et kostja

võlgnevus eellepingu seisuga oli 160 684,16 eurot (160 684,16 x 15,646 = 2 514 064 krooni).

Kostja väitel on eelleping koostatud Sampo Panga pakkumiskirja (I kd tlk 221) alusel, mida ta oli

näidanud ka hagejale. Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud eellepingu p 2.1.8., sest kostja

pidi olema teadlik oma võlgnevuse suurusest Sampo Panga ees, kuna pangaga sõlmitud

laenulepingus on alati täpselt fikseeritud laenu andmise, tagasimaksmise ja muude tasude

arvestamise kord. Viimast kinnitab ka laenulepingu muudatuses (I kd tlk 222) selgelt väljendatud

asjaolu, et 14.03.2005. a seisuga oli kostja võlgnevus 147 115,12 eurot (ligikaudu 2,3 miljonit

krooni).

Eellepingu p-s 2.1.12. kohustus müüja kuni ostja lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse

kandmiseni mitte tegema tegusid, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise lepingu

esemele ega sõlmima mistahes lepinguid või kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada ostja

eseme omanikuna kinnistusraamatusse kandmist. Kinnistusregistri väljavõttest on näha, et Priit Püti

kasuks on 10.10.2005. a kinnistamisavalduse alusel 13.10.2005. a sisse kantud käsutamise

keelumärge (I kd tlk 71). Hageja leiab, et käsutamise keelumärge oli üheks põhjuseks, miks

29.11.2005. a ei olnud võimalik põhilepingu sõlmimine. Kostja leiab, et kuna keelumärkele eelneb

hageja kasuks seatud eelmärge, siis ei saanud keelumärge tähendust omada (I kd tlk 211). Kohus

nõustub kostjaga selles, et asjaõiguses kehtib põhimõte, kel paremus ajas, sel paremus õiguses,

mistõttu ei saanud hilisem käsutamise keelumärge piirata eelmärkega seatud õigusi. Kostja esitatud

notari poolt 29.11.2005 saadetud e-kirjas on notar avaldanud soovi lepingu tõestamisele kaasata

kohtutäitur, kelle avalduse alusel keelumärge kinnistusraamatusse kanti ja kes teeb ühtlasi avalduse

ka selle kustutamiseks. See kinnitab, et notar on näinud käsutamise keelumärget lepingu tõestamist

takistava asjaoluna. Seega leiab kohus, et kostja on rikkunud eellepingu p-s 2.1.12. nimetatud

kohustust.

Eellepingu p 3.2.3. kohaselt pidi müüja müügilepingu sõlmimise päevaks või müügilepingu

sõlmimisega üheaegselt tagama lepingu eset koormava, Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi

kustutamise. Hageja väitel ei olnud 29.11.2005. a notaribüroos toimunud kohtumise ajaks Eesti

Vabariigi kasuks seatud hüpoteek kustutatud ega Eesti Vabariigi esindaja kohale ilmunud (I kd tlk

93). Kostja ei vaidle sellele vastu, kuid leiab, et leping jäi sõlmimata, sest hageja ei olnud kandnud

müügihinda notari deposiiti (I kd tlk 85), mille tõendamiseks on ta esitanud notari 29.11.2005. a ja

30.11.2005. a saadetud e-kirjad (I kd tlk 164-165). Järelikult tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal oli

raha deposiiti kandmise kohustus ja seejärel võtta seisukoht kostja poolt eellepingu p 3.2.3.

rikkumise küsimuses.

Kuigi eelviidatud notari e-kirjades on juttu notarikonto kasutamise soovist, ei tõenda need hageja

kohustust kanda raha deposiiti ja seda järgnevatel põhjustel. Esiteks on need kirjad saadetud alles

pärast poolte kohtumist 29.11.2005. a notaribüroos. Teiseks on need kirjad adresseeritud üksnes

kostjale ning ei ole tõendatud, et ka hagejale vastavasisulised kirjad saadetud on. Kohus peab

oluliseks märkida ka seda, et kostja poolt kohtule esitatud võõrandamislepingu projekt (I kd tlk 166-

173) ei oma tõenduslikku tähendust, sest eelnimetatud projekti saatmine notari poolt hagejale ei ole

kinnitust leidnud. Järelikult tuleb kohtul juhinduda eellepingus kokkulepitust. Eellepingu p-s 3.3. on

sätestatud, et hageja kohustus tasuma kokku 4,8 miljonit krooni poolte poolt eellepingus sätestatud

korras ning kostja poolt näidatud arvelduskontole. Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei olnud

kohustatud raha deposiiti kandma, mistõttu rikkus kostja poolte vahel sõlmitud eellepingu p-s 3.2.3.

nimetatud kohustust.

Kostja väitel on ta hagejale saatnud 14.10.2005. a (I kd tlk 158-159) ja 28.10.2005 (I kd tlk 160-

161) kirjad, milles on hagejale ette heidetud eellepingu mittetäitmist ja esitatud ka leppetrahvi

maksmise nõue. Saatmise tõendamiseks on kostja esitanud Eesti Posti saadetiste aruanded (I kd tlk

220 ning II kd tlk 2 ja 79). Hageja leiab, et isegi kui kostja saatis hagejale 17.10.2005 ja 28.10.2005

kirjad, ei ole hageja neid kätte saanud. Muuhulgas kahtleb hageja nende kirjade sisu tõele

vastavuses (I kd tlk 270-271). Kohus loeb küll tõendatuks, et 17.10.2005 on kostja hagejale kirja

saatnud, kuid 28.10.2005 kirja saatmine aadressile Pikk 84-22 on kaheldav. Nimelt on tähtkirja

kviitungilt näha, et 28.10.2005 on saadetud kiri aadressile Pikk 84-2. Kostja on kohtule esitanud

21.05.2007. a koostatud Eesti Posti teatise (II kd tlk 79), tõendamaks kirja saatmist aadressile 84-

22. Kohus kahtleb eelnimetatud tõendi usaldusväärsuses, sest see on esitatud enam kui 1,5 aastat

pärast kirja edasitoimetamiseks vastuvõtmist, samuti ei ole kohtule esitatud avaldust, mille alusel

Eesti Posti poolt väljastatud eksimust kinnitav teade koostati (vt II kd tlk 79 „Vastuseks Teie

avaldusele...“).

Järgmiseks teeb kohus kindlaks, kas hagejale on sellise sisuga kirjad kätte toimetatud. Kohus leiab,

et kui hageja oleks kostja 17.10.2005. a saadetud kirja kätte saanud, siis oleks see mingil moel

kajastunud ka hageja poolt 27.10.2005 notariaalses vormis tõestatud kirja sisus. Samuti on kohtus

leidnud tõendamist asjaolu, et hageja on kostjale tasunud eellepingu p-s 3.3.1. nimetatud summa,

s.o 200 000 krooni. Samas 17.10.2005. a saadetud kirjas heidetakse hagejale ette eellepingu p 3.3.1.

rikkumist. See annab aga alust eeldada, et kui hageja oleks tõesti selle kirja kätte saanud, siis oleks

ta sellele kirjale ka kuidagi reageerinud. Eeltoodu kehtib ka 28.10.2005. a saadetud kirja hagejale

kättetoimetamise kohta. Viimatinimetatud kirjas on müüja teatanud, et juhul kui ta ei ole hagejalt

saanud kirjalikku vastust 5 päeva jooksul alates ostja poolt käesoleva kirja kättesaamisest, hindab

kostja sellisel viisil käitumist hageja loobumisena objekti ostmisest, mistõttu palub siis käsitleda

seda kirja ka taganemisavaldusena. Kuna kostja koostas notariaalses vormis eellepingust

taganemisavalduse 22.12.2005. a, siis see pigem kinnitab asjaolu, et 28.10.2005. a saadetud kirja ei

ole hageja kätte saanud. Märkimist väärib ka see, et kostja ei ole enda 22.12.2005. a koostatud

taganemisavalduses maininud, et on varem korduvalt leppetrahvi nõudnud. Eelpoolt tulenevast, on

kohus jõudnud seisukohale, et kirjade kättesaamine hageja poolt ei ole leidnud kinnitust.

Hageja väitel on kostja käitunud pahauskselt, hoidudes hagejaga müügilepingu sõlmimisest. Sampo

Panga teatisest on näha, et 27.10.2005. a on H. OÜ poolt tasutud kostja võlgnevus Sampo Panga

ees summas 2 301 851,44 krooni, kusjuures makse selgitusse on märgitud „Laenuleping KL-

030999PU põhivõlgnevuse eest vastavalt lepingule kinnistu ost nr. 5684 ettemaks“ (I kd tlk 203).

Hageja arvates tõendab see asjaolu, et kostja ei olnud hagejaga müügilepingu sõlmimisest enam

huvitatud, sest kostja soovis eellepingu objektiks olnud kinnisasja võõrandada OÜ-le T, kes on

tasunud kinnisasja eest ettemaksu. Äriregistri väljavõte tõendab, et äriregistrisse 05.10.2005. a

kantud T. OÜ (endise ärinimega H. OÜ) juhatuse liikmeks on Mait Kuusik ning osanikeks T.P.OÜ

ja K. OÜ (I kd tlk 239-240). Mait Kuusik on samal ajal ka K. OÜ üheks juhatuse liikmeks ja

osanikuks (I kd tlk 241-242). Äriregistri väljavõttest on näha, et P. AS-i aktsionäriks on T.P. OÜ

ning juhatuse liikmeks T.K. (I kd tlk 243-244). Samas on T.K. T.P. OÜ juhatuse liikmeks ja

ainuosanikuks (I kd tlk 245-247). Selle isikute omavahelise suhete skeemi kohaselt on T.K. kostja

(P. AS) seaduslik esindaja, kusjuures kostja aktsionäriks on T.K. kuuluv T.P.OÜ, kes omakorda on

üheks osanikuks T. OÜ-s (endise nimega H. OÜ), kes tasus kostja võlgnevuse Sampo Pangas. See

tõendab T.K. ’i seotust ja huvisid nii kostja kui ka T. OÜ-ga. Kohus leiab, et eeltooduga on hageja

kahtlused leidnud tõendamist, kusjuures viimast kinnitab ka kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt

09.02.2007. a koostatud kinnisasja arestimisakt (I kd tlk 232), millest nähtub, et eellepingu

objektiks olnud kinnisasjal tegutseb tootmisega T. OÜ.

Kostja on kohtule esitanud kostja ja K. OÜ vahel 27.10.2005. a sõlmitud laenulepingu (I kd tlk

223), tõendamaks, et selle rahaga rahuldati kostja võlgnevus Sampo Panga ees. Kostja esindaja ei

eita fakti, et maksmine toimus läbi H. OÜ (hilisem T. OÜ), mistõttu kostja käest raha läbi ei käinud

(I kd tlk 273). Hageja esindaja kahtleb eelnimetatud laenulepingu olemasolus, sest kostja

majandusaasta aruanded väidetavalt tekkinud kohustuse olemasolu ei kinnita (II kd tlk 173). Samuti

ei nõustu hageja kostja väitega, et T. OÜ oli üksnes laenu vahendajaks, mida kinnitab K. OÜ 2005.

aasta majandusaasta aruanne, millest nähtub, et K. OÜ on omandanud 50%-lise osaluse T. OÜ-s

soetusmaksumusega 2 448 250 krooni, sh ülekursiga 2 425 000 krooni (II kd tlk 52). Seega hageja

leiab, et raha pidi pärinema T. OÜ. Kohtul ei ole alust kahelda poolte poolt esitatud majandusaasta

aruannete (I kd tlk 116-153 ja II kd tlk 15-34) tõele vastavuses, mistõttu loeb tõendatuks asjaolu, et

T. OÜ ei olnud mitte vahendajaks, vaid raha allikaks. Seega ei jaga kohus kostja seisukohta, et

kostja esitatud laenulepingu alusel saadud rahaga tasuti võlgnevus Sampo Pangale. Kostja esindaja

arvates ei ole loogiline, et kostja müüs väidetavalt kinnistu 2,3 miljoni krooniga T. OÜ-le, kui

hageja oli nõus maksma 5 miljonit krooni. Kohus ei nõustu kostja esindaja eeltoodud seisukohaga,

sest Sampo Panga 6.02.2007. a teatisest nähtub, et H. OÜ poolt tasutud 2,3 miljonit krooni oli

makse selgituse kohaselt kõigest ettemaks. Kostja väitel ei ole ära tõendatud notariaalse eellepingu,

mis oleks sõlmitud kostja ja T. OÜ vahel, olemasolu (II kd tlk 172). Kohus nõustub antud juhul

hagejaga, et sellise eellepingu olemasolu tõendamine on komplitseeritud ning leiab, et selleks

puudub antud juhul ka vajadus. Reeglina sõlmitakse poolte vahel eelleping nendevahelistes suhetes

õiguskindluse tagamiseks. Äriregistri väljavõttega luges kohus eelnevalt tõendatuks, et T. OÜ

osanikeks olid T.P. OÜ (ainuosanik T.K. ) ja K. OÜ, mis on piisavaks kinnituseks nendevahelisest

seotusest, ühistest huvidest ja usaldusest. Sellisel juhul võib vajadus eellepingu järele ära langeda.

Siinjuures väärib märkimist veel ka laenuleping mille kohaselt andis K. OÜ väidetavalt kostjale 3

miljonit krooni laenu lisatagatist nõudmata.

Arvestades kohtu poolt eelnevalt tuvastatut, leiab kohus, et kostja 22.12.2005. a taganemisavalduse

materiaalsed eeldused ei ole täidetud, s.t hagejapoolne eellepingu rikkumine ei ole tõendamist

leidnud. Järelikult ei ole kostja taganemisavaldus õiguspärane ja kostjal puudub ka alus leppetrahvi

nõudmiseks, kuna hageja ei ole eellepingut rikkunud.

Kuna kostja taganemisavaldus ei olnud õiguspärane, siis loeb kohus hageja taganemisavalduse

kehtivaks, sest viimane taganes jõusolevast eellepingust. Lepingust taganemise korral võib kumbki

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist VÕS § 189 alusel.

5. Järgnevalt analüüsib kohus kostja väidet, et hageja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, sest ta

ei ole leppetrahvi nõuet esitanud mõistliku aja jooksul. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud

pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist

teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on hageja

kostjalt leppetrahvi nõudnud alles oma 18.05.2006. a koostatud taganemisavalduses. Kohtule

teadaolevalt saatis hageja kostjale 05.01.2006. viimase teatise eellepingust tulenevate kohustuste

rikkumise kohta, s.o umbes 4,5 kuud enne leppetrahvi nõude esitamist. VÕS § 159 lg 2 eesmärgiks

on muuhulgas kaitsta teist lepingupoolt ja võimaldada viimasel ette näha tema suhtes tarvitatavaid

abinõusid. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et enam kui 4 kuud on antud asjaolusid arvestades

ebamõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks. Seega on kohus seisukohal, et hageja on kaotanud

õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist.

Kuna ei hagejal ega kostjal ei ole õigust nõuda teineteiselt leppetrahvi tasumist, langeb ära vajadus

lahendada küsimus leppetrahvi vähendamisest.

6. Kõike eeltoodut arvestades, tunnistab kohus kohtutäitur Reet Rosenthal’i poolt L.K. suhtes P.

AS-i avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 186/2006/448 lubamatuks. Samuti

tunnistab kohus kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt P. AS-i suhtes L.K. avalduse alusel algatatud

täitemenetlus täiteasjas nr 084/2007/66 lubamatuks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus rahuldas mõlema poole täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõuded, mistõttu jätab

TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Kohtunik