2-07-43201/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2008. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-43201

Tsiviilasi

AV hagi VV vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AV(ik XXX, elukoht XXX)

Kostja: VV(sünd XXX. a, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

kohtuistungil 19.02.2007. a

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista VV`ilt AV`i kasuks igakuine elatis 2400 (kaks tuhat nelisada)

krooni kuus AV`i (ik XXX) ülalpidamiseks alates 16.10.2006. a kuni lapse

täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. a.

3. Välja mõista VV`ilt riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SEB Eesti

Ühispangas

või

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXX

Hansapangas,

viitenumber XXXXXXXXXXX ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja

nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue

sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

16.10.2007. a esitas AV kohtule hagi VV`i vastu poolte ühisele lapsele elatise nõudes. Poolte

abielust sündis XXX. a poeg A . Poolte abielu lahutati . Kostja ei ole alates lapse sünnist

osutanud hagejale mingit abi lapse ülalpidamises ega kasvatamises.

Hagejat aitavad lapse ülalpidamisel hageja vanemad. Laps põeb allergiat ning ravimid on

väga kallid. Lapse igakuised kulutused on: arvuti järelmaksule 500 krooni, toidule 1500

krooni, sõidurahale 100 krooni, taskurahale 450 krooni, koolitarvetele 80 krooni, üürile 500

krooni, elektrile 120 krooni, internetile 200 krooni, spordile 400 krooni, ravimitele 200

krooni, riietele 600 krooni, mobiiltelefonile 150 krooni. Kokku kulub hagejal poeg

Aleksandri ülalpidamiseks 4800 krooni kuus. Hageja viibib praegu lapsehoolduspuhkusel

ning tema sissetulek on 900 krooni kuus. Hageja palub lapse ülalpidamiseks kostjalt välja

mõista elatis 2400 krooni kuus.

Tõendid:

abielutunnistus,

abielulahutuse

tunnistus,

sünnitunnistus,

väljavõtted

rahvastikuregistrist, kommunaalmaksete arve, SA Tallinna Lastehaigla tõend, Elioni

Ettevõtted AS arve, SK S õiend.

Menetluse käik

Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale isiklikult kättetoimetatud 13.11.2007. a. Kostja

hagile vastuväiteid esitanud ei ole. 19.02.2008. a määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud.

Kohus lahendab TsMS § 408 lg 1 alusel asja sisuliselt.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat

töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise

elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg

4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära.

Asja sisulise arutamise käigus on leidnud tõendamist, et, et kostja lapse ülalpidamisest osa ei

võta. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige

lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused.

Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud igakuised kulutused lapsele.

4800 krooni. Vanemate kohustus last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad

seda kohustust kandma võrdselt.

Arvestades lapse vajadusi, asjaolu, et kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, on kohus

seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele poja ülalpidamiseks 2400

krooni kuus. Kohus arvestab ka asjaoluga, et PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine

elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, s.o 2175 krooni. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab

kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt

tulumaksu.

Elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne

elatisehagi kohtule esitamist, kuna kostja ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning

ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse

vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

Menetluskulud

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu

tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele

riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Seega on hagihind 21 600 (9 x 2400 = 21 600). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja

lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 21 600 krooni riigilõivu 1500 krooni.

Maie Seppo

kohtunik