3-07-1926/16 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2008 Tartu

Haldusasja number

3-07-1926

Haldusasi

A.M. i kaebus Tartu Vallavalitsuse 29.08.2007 korralduse nr

376 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. novembri 2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.M. i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

30. jaanuar 2008

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – A.M. , esindaja vandeadvokaat

Margus Lentsius

Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vallavalitsus, esindaja Eve

Kallas

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu 29. novembri 2007 otsus muutmata.

Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o

alates 19. veebruarist 2008.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.M. esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vallavalitsuse 29.08.2007 korralduse

nr 376 tühistamist ning vallavalitsuse kohustamist vaadata uuesti läbi A.M. i 25.04.2007 esitatud

taotlus.

Tartu Vallavalitsus on andnud 29.08.2007 korralduse nr 376 „Detailplaneeringu algatamata

jätmine“, mille kohaselt on jäetud algatamata Simuni katastriüksuse (79401:006:0998)

detailplaneering. Tartu Vallavalitsus on jätnud rahuldamata A.M. i taotluse (25.04.2007)

lahendada planeeringuga Simuni katastriüksuse Vasula küla Tartu vald Tartu maakond,

planeeritava ala suurusega 43,49 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa, maa-ala kruntideks

jaotamise koos sinna ehitatavate hoonete arhitektuursete tingimuste ning tehnovõrkude süsteemi

loomisega.

Tartu Vallavalitsus on lähtunud kaebajale mittesoodsa haldusakti andmisel asjaoludest, et Tartu

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste

järgi paikneb Simuni maaüksus alal, mis on määratud väärtusliku maastiku alaks ning leidnud, et

Tartu vallas elamuehituseks planeeringuid omavate maa-alade varu on piisav. Simuni

katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa, mida ei kasutata sihtotstarbepäraselt, maal on

olemas viljakusväärtus ja massiivsusväärtus. Teede ja tehnovõrkude rajamist haljastuses üksikute

majapidamiste teenindamiseks peab vallavalitsus kulukaks ning olemasolevatest tehnovõrkudest

kaugemal paiknevatele majapidamistele võivad liitumistasud muutuda üle jõu käivaks.

Korralduses on märgitud, et kinnisvaraarenduse puhul tekib ka küsimus, kui ehitada välja

tehnovõrgud, kas elamukrunte suudetakse võõrandada ning elamuehitust tagada. Kuna Tartu

vallal on realiseerimisel 50 planeeringut, siis ei ole vallal võimalik riskeerida Simuni

katastriüksusel detailplaneeringu algatamisega.

Kaebuse kohaselt on korraldus motiveerimata ja seetõttu õigusvastane. Haldusaktis on välja

toomata nii faktilised kui õiguslikud alused, adressaadil puudub kontroll, miks ja millisel alusel

on haldusakt välja antud. Haldusaktis on välja toodud ainult viide ühele normile. Korralduses

toodud põhjendused on ainetud ja paljasõnalised. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, kuidas toob

detailplaneeringu algatamine kaasa riske vallale ja valla elanikele. Kaebaja oli seisukohal, et teda

ei ole koheldud võrdselt teiste planeeringutaotlejatega. Tartu Vallavalitsuse poolt motiveerimata

ja ebaseadusliku haldusakti andmine, millega põhjendamatult on keeldutud Simuni

katastriüksuse detailplaneeringu algatamisest, rikub kaebaja subjektiivset õigust taotluse

esitajana seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele. Kaalutlusõiguse teostamisel saab

ja tuleb arvestada üksnes asjakohaseid argumente. Vallavalitsus seda teinud ei ole ning Tartu

maakonnaplaneeringu teemaplaneering ei käsitle üldse Simuni maaüksust. A.M. on oma

taotluses rõhutanud, et on nõus võtma tehnovõrkude rajamisega seonduva enda kanda. Seega on

Tartu Vallavalitsus otsustanud juba etteruttavalt detailplaneeringu menetluse kestel lahendatavad

küsimused enne detailplaneeringu menetluse algatamist. Vastustaja ei ole pädev hindama Eesti

kinnisvaraturgu ja selle suundumusi.

2. Vastustaja Tartu Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on haldusakt motiveeritud ning välja antud õiguslikel alustel. Vastustaja

on viidanud Tartu maakonna teemaplaneeringule, mille kohaselt asub Simuni maaüksus

väärtuslikul maastikualal. Vallavalitsus on lähtunud korralduse motiveerimisel maavanema

poolsetest juhistest, esitades juhised ka kohtuistungil kohtule ning juhistes on soovitatud kaaluda

avalikku huvi puudutavaid aspekte. Korralduses on kaalutletud kinnisvaraturul toimuvat ning

asjaolu, et antud hetkel on vallas käimas 50 detailplaneeringut. Detailplaneeringute algatamine

on diskretsiooniotsus ning Riigikohus on leidnud mitmetes lahendites, et diskretsiooniotsustus ei

allu halduskohtu kontrollile.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 29. novembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt on vaidlustatud haldusakt motiveeritud ning kooskõlas õigusnormidega, mistõttu

puudub kohtul alus vaidlustatud haldusakt õigusvastaseks tunnistada ning tühistada. Tõendamata

on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Seega jäi rahuldamata ka kaebaja taotlus asja uueks

läbivaatamiseks saatmiseks.

Põhjendamata on kaebaja väited, et haldusakt on motiveerimata ja rikutud on kaebaja suhtes

võrdse kohtlemise printsiipi võrreldes teiste detailplaneeringute kehtestamises huvitatud

isikutega, samuti ka väide, et vastustajal puudub pädevus hinnata Eestis kinnisvaraturgu ning

puuduvad tõendid hindamaks, et A. M. i poolt rajatav elamurajoon võib tuua edaspidi vallale

kahju. Haldusakt on piisavalt ja selgelt motiveeritud ja põhjendatud. Adressaat, antud juhul

A. M. , saab ja saaks mõista, mis põhjustel on tema poolt taotletud detailplaneering algatamata

jäetud. Antud juhul on tegemist kaebaja suhtes soodustava haldusakti andmisest keeldumisega,

mis haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg 1 kohaselt peab olema kirjalikult

põhjendatud.

Lähtuvalt HMS §-ist 54 on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja

vastab norminõuetele. Vaidlustatud haldusaktis on viide ainult HMS § 4 lg-le 1, mille kohaselt

on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida otsustuste vahel.

Isegi kui haldusorgan on viidanud ainult ühele õigusnormile ei anna see alust haldusakti

tühistamiseks, kui see ei mõjutanud haldusakti sisu.

Tulenevalt HMS § 58 sätetest ei saa haldusakti tühistada üksnes põhjusel, kui haldusakt ei vasta

vorminõuetele või esineb mõni ebatäpsus, kui esinenud rikkumised ei võinud mõjutada asja

otsustamist. Kohus oli seisukohal, et antud asjas on tegemist kaalutlusõiguse (diskretsioon)

alusel antud haldusaktiga, mis on välja antud pädeva haldusorgani poolt. Tulenevalt HMS § 4 ja

56 lg 3 tuleb märkida haldusorgani poolt kaalutlused, millest haldusorgan on lähtunud haldusakti

andmisel.

Planeeringu algatamisest keeldumise haldusakt on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt.

Käesolevas kohtuasjas on haldusorgan detailplaneeringu andmisest keeldumist põhjendanud.

Riigikohus on asunud seisukohale haldusasjas nr 3-3-1-54-03, et halduse kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib ainult seda, kas

kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võiksid sisulist otsustamist

mõjutada, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormidega ja õiguse üldpõhimõtetega ning

kas pole tehtud mõnd sisulist diskretsiooniviga. Detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse

andmisel tuleb juhinduda ka HMS § 56 ja 40 sätetest, et tagada isiku õigus informatsioonile,

tema ärakuulamisõigus ning antava haldusakti põhistatus.

Vallavalitsus on hinnanud haldusaktis kohaliku omavalitsuse territooriumil kinnisvara arengut,

olles võrdlusmomendiks toonud Viimsi valla. Kohus oli seisukohal, et kuna planeeringu

algatamise või algatamisest keeldumise kohta antav haldusakt on kohalikul omavalitsusel

kaalutlusõiguse alusel antav akt, tuleb igat avaldust käsitleda iseseisvalt iga taotletava maaüksuse

suhtes, arvestades kõiki asjaolusid iseseisvalt. Asjaolu, et Tartu vallas on käimas

50 detailplaneeringu menetlemine ja realiseerimine, ei saa lugeda kaebaja suhtes võrdse

kohtlemise printsiibi rikkumiseks võrreldes nendega, kelle taotlus on rahuldatud seoses

detailplaneeringute algatamisega. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt

kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 29. novembri 2007 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada vaidlustatud Tartu Vallavalitsuse korraldus

ja kohustada Tartu Vallavalitsust vaatama A. M. i poolt 25.04.2007 esitatud taotlus Simuni

katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks uuesti läbi ning teha uus otsus 15 päeva jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on Tartu Vallavalitsuse 29.08.2007 korraldus nr 376 motiveerimata ja seetõttu õigusvastane.

Motiveerimatus tuleneb sellest, et korralduses loetletud üldsõnaliste ja oletuslike väidete

tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi haldusmenetluses aktsepteeritavat tõendit.

Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd korralduse näol on tegemist soodustava haldusakti andmisest

keelduva haldusaktiga, siis peab see olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 1 esimene lause

sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema

kirjalikult põhjendatud. Juhul kui korraldus on põhjendamata, siis on tegemist õigusvastase

haldusaktiga ja see kuulub tühistamisele. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta

on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kooskõla kehtiva õigusega

hõlmab ka kooskõla HMS endaga ehk täpsemalt HMS §-is 56 lg 1 sätestatud põhjendamise

nõudega.

Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-51-07 tuleneb seisukoht, et korraldus peab vastama kõigile

haldusakti õiguspärasuse formaalsetele ja sisulistele kriteeriumidele, sealhulgas motiveerimise

nõudele. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-54-03 on rõhutatud tõenditele põhinevate asjaolude

analüüsi tähtsust. Tõenditeks, millele asjaolud põhinevad, võivad HMS § 38 lg 2 kohaselt olla

menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning

eksperdi arvamus. Haldusorgani ametniku seletus või arvamus ei ole tõendiks HMS § 38 lg 2

tähenduses.

Kohtuotsuses üksnes korratakse Tartu Vallavalitsuse poolt korralduses toodud argumente, kuid ei

ole sisuliselt kontrollitud, kas vastavad väited üldsegi tõele vastavad ja on seega põhjendusena

käsitletavad. Tuleb lähtuda põhimõttest, et kui haldusorgan ei suuda kohtumenetluses tõendada

(ei esita ühtegi tõendit), et haldusotsuses sisalduvad argumendid on õiged, peab kohus järeldama,

et need on ebaõiged;

2) on viidatud teemaplaneeringu juures oluline, et selles ei ole sätestatud, et Simuni maaüksus

oleks väärtusliku maastiku ala. Korralduses on selgitatud, et detailplaneeringu koostamine

jäetakse algatamata, kuna see oleks vastuolus Tartu Maavalitsuse poolt kehtestatud „Tartumaa

maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga

„Asustust

ja

maakasutust

suunavad

keskkonnatingimused” 2001-2006”. Apellant möönab, et PlanS § 7 lg 4 sätestab, et kehtestatud

maakonnaplaneering (mis võib olla ka teemaplaneering) on aluseks valla ja linna

üldplaneeringute koostamisele, kehtestatud üldplaneeringu puudumise korral valla ja linna

detailplaneeringute

koostamisele

ning

projekteerimistingimuste

väljaandmisele.

Tartu

Vallavalitsus ei ole haldusmenetluses ega kohtumenetluses tõendanud ning kohus ei ole ka

kontrollinud esitatud väite õigsust. Seega ei saa vastavat väidet lugeda motiiviks, millel korraldus

põhineb;

3) on oletuslik väide, et maaüksusele planeeritavad ehitised mõjuksid inetult. Teadupärast sõltub

hoonete kompleksi visuaalne ilu eelkõige arhitektuurilisest lahendusest. Tartu Vallavalitsusel

puuduvad andmed selle kohta, millise välimuse soovib A.M. vaadeldavale tiheasustuse alale

anda. Lisaks on oluline, et kohalik omavalitsus saab põhimõtteliselt rajada visuaalse hinnangu

andmise otsuse üksnes eksperdi arvamusele. Kuna väide ei tugine ühelegi tõendile, järeldub, et

see on oletuslik ning seda ei saa haldusakti põhjenduseks lugeda;

4) on seosetu väide, et Tartu vallas on piisav arv maaüksusi, mille osas on juba detailplaneering

kehtestatud või planeerimismenetlus algatatud. Ühestki õigusaktist ei tulene, et juhul kui

haldusorganile on esitatud konkreetne arv detailplaneeringu koostamise algatamise taotlusi, siis

edasiselt taotlusi menetlusse ei võeta;

5) on tõendamata väide, et Simuni maaüksust ei kasutata sihtotstarbeliselt. Hetkel on Simuni

maaüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 sätestab, et

planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik

omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Nähtub, et

praegusest erinev katastriüksuse sihtotstarbe määramine toimuks alles detailplaneeringu

kehtestamise faasis, kui selleks on vajadus. Momendil, mil detailplaneeringu koostamisele pole

üldse asutudki, on kohalik omavalitsus vaid oletanud, et terve maaüksuse sihtotstarvet soovitakse

muuta. Kuna tegemist on oletusega, siis ei saa seda lugeda tõendatud asjaoluks, millele võiks

haldusorgan oma otsuse rajada;

6) on oletuslikud väited, et potentsiaalsetel kinnistute omanikel ei oleks piisavaid rahalisi

vahendeid, et kinnistu vajalike tehnovõrkudega ühendada. Taas ei ole haldusorgan ei

haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks väite õigsust;

7) on ebaselge väide, et Tartu Vallavalitsusel puuduvad rahalised vahendid Simuni maaüksuse

kommunikatsioonide loomiseks (teadmata on, milline oleks maksumus jne). Tartu Vallavalitsus

ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit ning halduskohus ei ole neid ka nõudnud ega

kontrollinud;

8) on oletuslik väide, et tõenäolisest ei õnnestu A. M. il korraldada kinnisvaraturu jahtumise tõttu

kinnistute müüki. Väite tõesuse kinnitamiseks puuduvad igasugused tõendid.

5. Tartu Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 29. novembri 2007 otsus muutmata.

Vastuväidete kohaselt:

1) on halduskohus hinnanud kõiki tõendeid õigesti ja kohtuotsus peaks jääma muutmata.

Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-54-03 seisukohal, et halduse kaalutlusotsuse kohtulik kontroll

on piiratud ja kohus saab siin kontrollida ainult seda, kas haldusakt vastab vorminõuetele ja kas

kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võiksid sisuliselt otsustamist

mõjutada;

2) on Simuni maaüksuse näol tegu maatulundusmaaga ja vastavalt teemaplaneeringule peaks

vallavalitsus seal soodustama põllumajandust. Oma 29.08.2007 korraldusega nr 376 vallavalitsus

soodustab Simuni maaüksuse sihtotstarbepärast kasutamist;

3) on ebatäpne väide, nagu põhineks Tartu Vallavalitsuse motivatsioon sellel, et Simuni

maaüksusele planeeritud ehitised mõjuksid inetult. Tartu Vallavalitsus viitas oma põhjenduses, et

kui planeeringu realiseerimine jääb pooleli, oleks Simuni maaüksuse kui väärtuslikul maastikuga

alal paikneva maaüksuse üldmulje rikutud;

4) on olemas seos Simuni maaüksuse ja Tartu vallas olemasolevate maaüksustega, mille osas on

juba detailplaneering kehtestatud või algatatud. Vallas on käimas hetkel ca 50 planeeringu

realiseerimine. Nendest juba kahel juhul peab vallavalitsus hakkama ise rajama tehnorajatisi ja

teid vaatamata sõlmitud halduslepingutele. Seega on see täiendav koormus Tartu valla eelarvele,

mis raskendab oluliselt Tartu Vallavalitsuse võimalusi osutada parimat avaliku teenust;

5) on väide, et Simuni maaüksust ei kasutata sihtotstarbepäraselt, tõendatud, sest kui apellant

sooviks kasutada maad sihtotstarbepäraselt, ei takista teda selleks hetkel miski. Samuti üritab

Tartu Vallavalitsus soodustada Simuni maaüksuse sihtotstarbelist kasutamist ja, et omanikul

oleks parem vallata, kasutada ja käsutada talle kuuluvat kinnisasja, lubab Tartu Vallavalitsus

rajada Simuni maaüksusele ühe elamu ja abihoone. Selleks ei ole vaja detailplaneeringut.

Seevastu on Simuni maaüksuse omanik näidanud oma käitumisega hoopis vastupidist, et teda ei

huvitagi maaüksuse sihtotstarbeline kasutamine, vaid äriplaani realiseerimine. Nimelt ostis

apellant Simuni maaüksuse 17.01.2007. Simuni maaüksuse sihtotstarve ostmise hetkel oli

maatulundusmaa. Selle asemel, et asuda tegelema põllumajandusega Simuni maaüksusel, mis on

maatulundusmaa sihtotstarbeline kasutamine, esitas apellant hoopis 25.04.2007 detailplaneeringu

taotluse. Seega võib eeldada, et apellandi plaan seoses Simuni maaüksuse ostmisega oli saada

kiiret kasu kinnisvara arenduse teel maatulundusmaal;

6) on põhjendatud väide, et tehnovõrkude rajamine Simuni maaüksusele osutuks kulukaks ja, et

tulevastel kinnistute omanikele võiks nendega liitumine osutuda raskeks. Senine praktika on

vallavalitsusel Kõrvekülas, kus on rajatud Tartu linnaga ühendatud vee- ja kanalisatsioonitrassid

ning nende rajamist on rahastatud erinevate projektide rahaga, aga siiski paljud elanikud ei suuda

ka sellega liituda, kuna liitumistasu 10 000 krooni käib neile üle jõu. Milline võiks see

liitumistasu olla aga Simuni maaüksuse puhul, on ainult oletatav. Kindlasti on see suurem kui

10 000 krooni, sest Simuni maaüksusel peaks kommunikatsioonid rajama kaebaja ja temal kui

eraisikul puudub võimalus kasutada selleks Euroopa Liidu raha.

Samuti puuduvad Tartu Vallavalitsusel piisavad rahalised vahendid rajamaks Simuni

maaüksusele kommunikatsioone. Käesoleval hetkel moodustab laen Tartu valla eelarvest 54%.

Seega on omavalitsuse laenuvõime viidud peaaegu miinimumini. Info eelarve kohta on

kättesaadav nii Rahandusministeeriumi kui ka Tartu valla koduleheküljel;

7) on tõendatud väide, et kinnisvaraturu jahtumise tõttu on raskendatud kruntide müük Tartu

vallas. Nimelt on Tartu vallas käimas ca 50 detailplaneeringu realiseerimine. Tartu linna lähedal

Raadil on AS Merko Ehitusel käesolevaks hetkeks rajatud juba 4 kortermaja ja veel 4 kortermaja

seinad on püsti. Nendest majadest kahel on kasutusluba ja neis asub ca 90 korterit. Nendest

korteritest on müüdud ca 30 ja käesoleval hetkel hakkab AS Merko Ehitus konserveerima

4 maja. Samuti on tõsiseid raskusi kruntide müügiga Raadimõisa kinnisvaral. Nende kahe näite

puhul on tegu linnalähedase alaga, kus kommunikatsioonid jooksevad kinnistu piirilt mööda ja

need tuleb rajada ainult oma kinnistu piires. Seega oleks liiga optimistlik arvata, et Simuni

maaüksuse planeerimise tulemusena moodustatud kruntide müük oleks kindlustatud. Linnast

kaugele kommunikatsioonide rajamine on kulukas ja see tõstaks ka kruntide hinda. Kõik see

annab aluse eeldada, et detailplaneeringu realiseerimine võib jääda poolikuks. Sellega aga oleks

juba looduslik keskkond rikutud ja puuduks ka võimalus kasutada Simuni maaüksust tema

sihtotstarbele vastavalt maatulundusmaana.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

29. novembri 2007 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Ebaõige on apellandi väide, et on Tartu Vallavalitsuse 29.08.2007 korraldus nr 376

motiveerimata ja seetõttu õigusvastane.

Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsuses esitatud motivatsiooniga detailplaneeringu

mittealgatamiseks, ei tähenda seda, et motivatsioon iseenesest puuduks. Vallavalitsus on

vaidlustatud korralduses põhjendanud otsustust mitte algatada detailplaneeringut ning apellandi

väited selle kohta, et korralduses motivatsioon puudub on pigem seotud sellega, et apellandi

arvates ei ole vallavalitsus tõendanud vaidlustatud korralduses esitatud põhjendusi.

8. Antud juhul ei ole kehtestatud valla üldplaneeringut. Olemas on Tartu maakonnaplaneeringu

teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Vaidlustatud

korralduses on õigesti selgitatud, et detailplaneeringu koostamine jäetakse algatamata, kuna

teemaplaneeringu

kohaselt

on

Simuni

maaüksus

maatulundusmaa

ja

vastavalt

teemaplaneeringule peaks vallavalitsus seal soodustama põllumajandust. Oma vaidlustatud

korraldusega nr 376 ongi vallavalitsus soodustanud Simuni maaüksuse sihtotstarbepärast

kasutamist ja põllumaaressurssi mittevähenemist.

Põhjendamatu on apellandi väide, et vallavalitsus on vaid oletanud, et terve maaüksuse

sihtotstarvet soovitakse muuta. Vallavalitsus ei ole märkinud, et apellant sooviks terve Simuni

maaüksuse sihtotstarvet muuta. Vallavalitsus on asunud seisukohale, et Simuni maaüksuse

sihtotstarbelist kasutamist ei tuleks muuta ka osaliselt ning maaüksuse sihtotstarbeliseks

kasutamiseks ei ole vaja detailplaneeringut.

9. Planeeringu algatamise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni ning

antud juhul ongi Tartu Vallavalitsus seda teinud.

Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-54-03

märkinud, et kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega

kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist

otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas

otsus tugineb seaduslikule alusele ega ole väljunud diskretsiooni piiridest ega ole tehtud muud

sisulist diskretsiooniviga. Riigikohus on märkinud, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse

teostamisse siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse

ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud

lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta.

Antud juhul on vallavalitsus diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve

ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Vallavalitsus ei ole lähtunud lubamatutest

kaalutlustest ega ole jätnud ka mõnda olulist aspekti tähelepanuta. Vallavalitsus on

kaalutlusõigust teostanud kooskõlas oma volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega.

10. Vallavalitsus on õigesti planeeringu algatamise otsustamisel kaalunud valla suutlikkust

vajalike teede ja tehnovõrkude rajamiseks ning hooldamiseks ja apellandi väide selle kohta, et

Tartu Vallavalitsus ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vallal puuduvad rahalised

vahendid Simuni maaüksuse kommunikatsioonide loomiseks, on põhjendamatu. Tartu

Vallavalitsus esitas väite, et arvestades valla eelarvet, ei ole ta suuteline rajama teid ja

tehnovõrke planeeritavale alale nii, et kahjustatud ei saaks teiste valla elanike huvid. Samuti on

vallavalitsus selgitanud, et hetkel on käimas ca 50 planeeringu realiseerimine ja nendest juba

kahel juhul peab vallavalitsus hakkama ise rajama tehnorajatisi ning teid vaatamata sõlmitud

halduslepingutele. Apellant ise ei ole millegagi seda vallavalitsuse väidet ümber lükanud.

Antud menetluse staadiumis ei saanudki vallavalitsus esitada konkreetseid tõendeid selle kohta,

kas kinnisvaraarendaja suudab realiseerida kõik planeeritavad elamukrundid või mitte ja kas

potentsiaalsetel kinnistute omanikel on piisavaid rahalisi vahendeid, et kinnistu vajalike

tehnovõrkudega ühendada. Vaidlustatud korralduse tegemisel on selles osas vallavalitsus õigesti

lähtunud kaalutlustest, millised ta on esitanud, arvestades üldist valitsevat olukorda.

11. Õige on apellandi väide, et märkides planeeringu mittealgatamise motiiviks muuhulgas selle,

et keset põllumassiive planeeritud tiheasustusalad mõjuvad maastikus võõralt ja inetult, on

tegemist asjakohatu kaalutlusega, sest üldmulje planeeritud tiheasustusalast oleneb selle

arhitektuurilisest lahendusest. Samas aga on õige ka Tartu Vallavalitsus vastuväide, et kui

planeeringu realiseerimine jääb pooleli, siis oleks Simuni maaüksuse kui väärtuslikul maastikuga

alal paikneva maaüksuse üldmulje rikutud.

12. Ebaõige on apellandi väide, et detailplaneeringu algatamise keeldumist ei võinud

vallavalitsus põhjendada sellega, et Tartu vallas on piisav arv maaüksusi, mille osas on juba

detailplaneering kehtestatud või planeerimismenetlus algatatud.

Tegemist on asjakohase kaalutlusega ning vallavalitus oli õigustatud seda esitama. Vallavalitsus

on siinkohal õigesti kaalutlenud seda, kas arvestades juba toimuvat elamuehitust vallas, on veel

vajadus täiendavate elamukruntide järele.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude

taotlust ei ole esitanud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson