Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-07-39033/9 AI generated

2-07-39033/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-07-39033/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Menetluse käik 21.09.2007.a. on kohtule laekunud O. K. hagi H. K. vastu, milles hageja palub tunnistada pärast abieluliste suhete lõppemist kui enne abielu lahutamist soetatud korteriomand (asukohaga x linn) tema lahusvaraks /tl.1-2/. 16.01.2008.a. toimunud eelistungil kinnitas kostja, et ei oma mingeid pretensioone ja nõudeõigusi vaidlusaluse korteri suhtes. Kohus selgitas eelistungil abikaasade ühisvara moodustumist ja jagamist reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vara omandiõigusega seonduvaid õiguskaitseviise, viidates esitatud formuleeringus nõude realiseerumise ebatõenäolisusele ja tehes pooltele ettepaneku kaaluda vaidluse kohtuvälise kokkuleppelise lahendamise võimalikkust /tl.47-48/.

Legislator headnote

AI generated

2-07-39033/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Menetluskulud TsMS §150 lg.2 p.2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 750 krooni /tl.3/, millest ½ moodustab 1 375 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada viimase poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool summat, see on 1 375 krooni.

Keywords

AI generated
advance care directive authorization to sue credit mandate medical necessity invalidity proceedings and surrender notarial liability
AI generated
2-25-5129/8
Rahuldada Ü.A. ja G.A. hagi T.A. ja T.T. vastu omandiõiguse tuvastamiseks. asukohagaxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx alevik, xxxxxxvald, XXX ei kuulu Ü.A. ja Axxx
2-21-17169/2
A.K. esitas 02.11.2021 Tartu Maakohtusse E.K. vastu hagiavalduse, milles palus: 1) tuvastada, et korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ei ole E.K. ja V.K. jagamata ühisvara ning selle ainuomanik on A.K; 2) tuvastada, et E.K. ja V.K. ei ole jagamata ühisvara. Hagiavalduse kohaselt on hageja oma abikaasa V.K. ainupärija. Kostja on V.K. esimene abikaasa, nende abielu lahutati XX.XX.XXXX. V.K. ostis korteri XXX 21.09.XXX, mille alusel toimus ka korteri esmakinnistamine. See toimus ajal, mil V.K. ja E.K. abielu oli lõppenud ning V.K. oli abielus A.K. Seega on XXX omand üle A.K. Kostja väitel on aga korter V.K. ja kostja jagamata ühisvara. Kostja omandiõiguse küsimuses kohtusse hagi esitanud ei ole. Selleks, et lõpetada õiguslik ebakindlus, on hageja sunnitud taotlema, et kohus tuvastaks, kelle omandis on XXX korter ning et kostjal ja V.K. ei ole jagamata ühisvara.
2-19-6737/46
2020. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-19-6737 Tsiviilasi Vxxxxxx Jxxxxxxx hagi LxxxxxxxxPxxxxxxx ja Txxxx Pxxxxxxx vastu Lxx Pxxxxxxx lahusvara tuvastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Vxxxxxx Jxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxmaakond), lepinguline esindaja Merike Valgmäe (info@mvoigusburoo.ee); Kostja I: Lxxxxxxx Pxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja II: Txxxx Pxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 31.08.2020
2-10-54135/8
01. novembril 2010.a esitas M. M. Korteriomandiühistu Keskallee 13 nimel hagi kostjate A. K.’i ja A. F. vastu korteril xxx tekkinud võlgnevuse 12 408.80 krooni väljamõistmise nõudes. Viru Maakohtu 11.011.2010.a kohtumäärusega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hagiavalduse juurde lisatud tõendite järgi korteriomanikuks on A. K., paluti hagejal täpsustada, miks ja millest lähtuvalt hageja on asunud seisukohale, et korteriomanikuks on teine kostja ja miks on esitatud hagi teise kostja vastu.
2-07-41407/3
Kohus Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 5.10.2007.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr. 2-07-39033

MENETLUSE LÕPETAMISE M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2008.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-39033 Tsiviilasi

O. K. hagi H. K. vastu asja lahusvaraks tunnistamise nõudes Menetlustoiming Hageja avaldus hagist loobumiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : O. K. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x) Kostja : H. K. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x)

RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §428 lg.1 p.3, §429, §431 §433 ja §§463-§466, kohus m ä ä r a s :

Lõpetada menetlus O. K. hagis H. K. vastu asja lahusvaraks tunnistamise nõudes, kuna hageja loobus hagist.

Tagastada O. K. (is.kood xxxxxxxxxxx) viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud (14.09.2007.a.; dok.nr.589) riigilõivust pool summat, see on üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis (1 375) krooni; märkides makse selgitusena „ts.asi nr.2-07-39033).

Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas teadmiseks Rahandusministeeriumile ja täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

Menetluse käik 21.09.2007.a. on kohtule laekunud O. K. hagi H. K. vastu, milles hageja palub tunnistada pärast abieluliste suhete lõppemist kui enne abielu lahutamist soetatud korteriomand (asukohaga x linn) tema lahusvaraks /tl.1-2/. 16.01.2008.a. toimunud eelistungil kinnitas kostja, et ei oma mingeid pretensioone ja nõudeõigusi vaidlusaluse korteri suhtes. Kohus selgitas eelistungil abikaasade ühisvara moodustumist ja jagamist reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vara omandiõigusega seonduvaid õiguskaitseviise, viidates esitatud formuleeringus nõude realiseerumise ebatõenäolisusele ja tehes pooltele ettepaneku kaaluda vaidluse kohtuvälise kokkuleppelise lahendamise võimalikkust /tl.47-48/.

Hageja taotlus 15.02.2008.a. on kohtule laekunud hageja avaldus, milles hageja loobub kõigist nõuetest kostja vastu ja palub lõpetada asja menetlus. Hageja kinnitab, et pooled on sõlminud notariaalse kokkuleppe vaidlusaluse korteri omandiõiguse osas ning lisanud vastava tehingu ärakirja taotlusele. Hageja palub asja menetluse lõpetamise korral tagastada tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool summat /tl.49/.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus tutvunud taotlusega ja analüüsinud menetluses senini tuvastatut, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hageja on kohtule kinnitanud, et pooled on sõlminud notariaalse kokkuleppe vaidlusaluse korteri omandiõiguse osas ning lisanud vastava tehingu ärakirja taotlusele. Ühisvara jagamise kokkuleppest nähtuvana on pooled kokku leppinud, et korteriomand asukohaga x linn jääb koos oluliste osade ja päraldistega O.K ainuomandisse /tl.50-54/. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks ja asja menetluse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt võib kohus eeldada, et pooled on jõudnud üksmeelele (kohtuvälisele kokkuleppele) vaidlusobjektiks olevate kõigi nõuete lahendamise osas ning hageja on kaotanud õigusliku huvi vaidluse edasiseks kohtulikuks menetlemiseks. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.3 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Kuna ülalmotiveerituga on kohus poolte toimingute põhjal eeldanud pooltevahelise õigusvaidluse äralangemist ning hagist loobumisega ei kaasne avaliku huvi rikkumist ning kohtule teadaolevalt puuduvad hagist loobumise vastuvõtmist välistavad asjaolud, võtab kohus hagist loobumise vastu. Kohus on eelistungil pooltele selgitanud hagist loobumise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kostja omapoolseid seisukohti hagist loobumise kohta ega kohtukulude nõuet kohtule esitanud ei ole. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.

Menetluskulud TsMS §150 lg.2 p.2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 750 krooni /tl.3/, millest ½ moodustab 1 375 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada viimase poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool summat, see on 1 375 krooni.

A.Kaldma kohtunik 15.02.2008.a.