3-07-1178/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-1178

Haldusasi

A.A.’u kaebus Maa-ameti 23.03.2007 ettekirjutuse ja

hoiatuse sunnivahendi rakendamiseks nr 12.3-5/3479

tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 30. jaanuaril 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja A.A.;

Esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn;

Vastustaja Maa-amet,

Esindajad Tanel Ruusmaa ja Siiri Püss;

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus:

tühistada Maa-ameti 23.03.2007 ettekirjutus ja hoiatus

sunnivahendi rakendamiseks nr 12.3-5/3479;

2. Mõista Maa-ametilt A.A.u (isikukood xxxxxxxxxxx)

kasuks välja kantud menetluskulud summas 13 060

(kolmteist tuhat kuuskümmend) krooni.

Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. A.A. on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 23.03.2007 ettekirjutuse ja

hoiatuse sunnivahendi rakendamiseks nr 12.3-5/3479 tühistamiseks.

2. Kaebuse esitaja on tegutsenud litsentseeritud maamõõtjana. Maa-amet tegi 23.03.2007

kaebajale ettekirjutuse ja hoiatuse sunnivahendi rakendamiseks. Ettekirjutuses väideti, et A.A.u

mõõdistatud katastriüksused (Maarja ja Simo) ja koostatud katastriüksuse mõõdistamise

toimikud ei vasta õigusaktide nõuetele ning kohustati A.A.ut esitama andmete kontrollimisel

saadud mõõdistamistulemused ja nende alusel koostatud toimikud. Alusena viidati Vabariigi

Valitsuse

23.10.2003

määrusele

nr

„Katastrimõõdistamise

teostamise

ja

katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ (edaspidi katastrimõõdistamise kord).

3. A.A. esitas ettekirjutusele vaide. Nii ettekirjutuses kui vaideotsuses puuduvad põhjendused,

mis seoksid need väidetavad erinevused A.A.u käitumisega. Vaideotsuse kohaselt esinevad

erinevused piirimärkide ja geodeetilise võrgu vahel. Kuskil ei ole viidatud, et tegemist on

mõõtmisveaga. Seega võib erinevus olla tekkinud näiteks piirimärkide omavolilisest

ümberpaigutamisest. Seni kuni pole väidetud ega tuvastatud, et A.A. oleks midagi valesti teinud,

pole põhjust rääkida ei varasema ega hilisema õigusakti kohaldamisest. Piirimärkide

ümberpaigutamise vms A.A.ust sõltumatul põhjusel tekkinud ebakõla korral puudub igasugune

alus täiendavate mõõtmiste läbiviimisele kohustamiseks.

4. Ajal, kui A.A.ule anti vastav litsents, ei kehtinud katastrimõõdistamise teostamise ja

katastrimõõdistamise kontrollimise kord, millele põhineb Maa-ameti nõue. Kord ei kehtinud ka

mõõdistamiste toimumise ajal. Seega ei olnud A.A.ul võimalik ette näha, et Maa-amet võib talle

tulevikus esitada selliseid nõudeid ning kohustada teda tasuta töötamiseks. Mõõdistamistest on

möödunud üle kuue aasta ning need tööd olid teostamise järgselt maakatastri poolt vastu võetud.

Kui isikul ei ole sellise aja möödudes enam alles vastavat tehnikat või on tekkinud muud

takistused, kasvõi seotus teise tööga, siis peaks ta Maa-ameti tõlgenduse kohaselt kandma hiljem

asendustäitmise tõttu suuri kulusid. Antud juhul on nõude maksmapanekuks mõistlik aeg

möödunud. Kontrollnõude esitamisega omistab Maa-amet kehtivale korrale tagasiulatuva jõu.

5. Vaidlustatav haldusakt ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-ga 3 ja § 4

lõikega 2, see ei ole proportsionaalne, on kaalutlusvigadega ja ei vasta kehtivale õigusele.

Haldusaktist ei nähtu adekvaatsed põhjendused, miks A.A.ule selline nõue esitati. Seega rikub akt

A.A.u õigusi, sh ka vabadust tegevusala valikuks ning on aluste puudumise tõttu õigusvastane.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

7. 2003 septembris – oktoobris viis Maa-ameti tehnilise kontrolli büroo läbi Valga maakonnas

Helme vallas Möldre külas asuva Uue-Tehvandi maaüksuse kontrollmõõdistamise, mille

tulemused fikseeriti katastriüksuse tehnilise kontrolli aktis. Eelnimetatud maaüksuse

kontrollmõõdistamise käigus kontrolliti ka Uue-Tehvandi maaüksusega külgneva A.A.’u

mõõdistatud Maarja katastriüksuse (katastritunnus 61301:002:1150) piiripunkte nr 3 ja 4.

Kontrollmõõdistamise tulemusel selgus, et Maarja katastriüksuse piiripunktides nr 3 ja 4 on

piiripunktide asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes lubamatult suur.

8. 25.11.2003 kirjaga nr 10-1/8362 “Katastrimõõdistamise tehniline kontroll” teatas Maa-amet

A.A.`ule, et Maa-ameti tehnilise kontrolli büroo poolt on teostatud kontrollmõõdistamised Valga

maakonnas Helme vallas Möldre ja Voorbahi külas, mille käigus kontrolliti ka A.A.`u poolt

mõõdistatud Maarja katastriüksuse piiripunkte nr 3 ja 4. Tehnilise kontrolli büroo 2003

septembris – oktoobris teostatud välikontrolli tulemusel on selgunud, et piiripunktide nr 3 ja 4

asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on vastavalt 4.21 ja 6.98 meetrit. Nimetatud kirjas paluti

A.A.`ul teostada Maarja katastriüksuse kontrollmõõdistamised ning uued mõõdistamistulemused

ning katastriüksuse korrigeerimise materjalid koos selgitustega puuduste tekkimisest ja

kõrvaldamiseks esitada Maa-ameti tehnilise kontrolli büroole 05.01.2004.

9. 05.12.2003 esitas A.A. Maa-ametile selgituse, mille kohaselt olid tema mõõdistatud Maarja

katastriüksuse piirimärgid nr 3 ja 4 paigaldatud vastavalt antud koordinaatidele. Samuti märkis

A.A., et kui Maa-amet soovib tellida tema käest Maarja katastriüksuse kontrollmõõdistamist, siis

peaks Maa-amet esitama vastava tellimuse, kus oleks ära märgitud ka kokkuleppeline hind

teostatavate tööde eest.

10. 24.12.2003 kirjaga nr 10-1/8362 teatas Maa-amet, et ei soovi A.A.ult tellida katastriüksuse

kontrollmõõdistamist, vaid tuginedes maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 16 lõikele 2

ning katastrimõõdistamise korrale nõuab Maarja katastriüksuse piirimärkide nr 3 ja 4

kontrollmõõdistamist ning andmete kontrollimisel saadud tulemuste ja selgituste esitamist.

11. 2005 detsembris teostas Maa-ameti kontrolli büroo kontrollmõõdistamisi Tartu maakonnas

Konguta vallas Karijärve külas, mille tulemused fikseeriti katastriüksuse tehnilise kontrolli aktis

nr 14071/06 ning mille käigus kontrolliti ka A.A.`u poolt mõõdistatud Simo katastriüksust

(katastritunnus 33101:002:0002). Kontrollmõõdistamise käigus selgus, et Simo katastriüksuse

piirimärgid piiripunktides nr 1, 2 ja 8 on koordineeritud geodeetilise põhivõrgu suhtes lubamatu

veaga. Erinevused on kuni 4.93 meetrit.

12. 24.03.2006 kirjaga nr 12.3-2/3365 “Katastriüksuse andmete kontrollimise nõue” kohustas

Maa-amet A.A.’ut lähtudes MaaKatS § 16 lõikest 2, § 162 lõikest 6 ning katastrimõõdistamise

korra § 31 lõikest 3 teostama Simo katastriüksuse kontrollmõõdistamise. Kontrollmõõdistamise

andmed, nende alusel koostatud toimik katastriüksuse piiriandmete täpsustamiseks ning

selgitused puuduste tekkimisest ja kõrvaldamisest pidi A.A. esitama Maa-ameti kontrolli büroole

hiljemalt 28.04.2006. A.A. seda ei teinud.

13. 20.01.1999 kuni 03.11.2003 kehtinud Vabariigi Valitsuse 05.01.1999 määrusega nr 7

kinnitatud “Katastrimõõdistamise korra” (edaspidi varemkehtinud katastrimõõdistamise kord)

punkt 1 sätestab, et kord reguleerib moodustatava katastriüksuse või kinnisasja piiride

määramist, märkimist ja mõõdistamist, situatsiooni mõõdistamist, kõlvikute määramist,

katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli koostamist ning piiri maastikul tähistamist. Korra punkti 9

kohaselt

kasutatakse

piiride

maastikul

tähistamisel

korraga

kehtestatud

piirimärke.

Hajaasustusega aladel võib olla piirimärgiks raudkivi kaaluga vähemalt 80 kg, millesse on raiutud

5 mm sügavune auk läbimõõduga 12 mm ja piiri suunad pikkusega 100 mm; 20-40 mm ja

vähemalt 800 mm pikkune metalltoru, mis peab olema varustatud ankruga; vähemalt 1300 mm

pikkune puit- või betoonpost, mis peab olema varustatud väljatõmbamist takistava tõkkega.

Hajaasustusega aladel ümbritsetakse maastikule asetatud piirimärgid 2-meetrise läbimõõduga

kupitsaga. Korra punkt 17 sätestab, et piiripunktide koordinaatide määramisel võib

hajaasustusega aladel olla piiripunkti asukoha lubatud viga geodeetilise võrgu suhtes 50 cm.

14. Maarja katastriüksus on mõõdistatud L-Est süsteemis A.A.`u poolt märtsis 2001.

Katastriüksuse moodustamise õiguslikuks aluseks on Põdrala Vallavalitsuse 02.05.2001 korraldus

nr 123. Maarja katastriüksus on Valga Maakatastris registreeritud 18.02.2002 katastritunnusega

61301:002:1150. Maarja katastriüksuse plaanilt nähtub, et piiripunkti nr 3 koordinaadi X väärtus

on 6434779.20 ja Y väärtus on 610777.75 ning piirimärgiks on metalltoru. Piiripunkti nr 4

koordinaadi X väärtus on 6434728.40 ja Y väärtus on 610507.73 ning piirimärgiks on metalltoru.

Maa-ameti kontrolli büroo poolt teostatud Maarja katastriüksuse kontrollmõõdistamise aktist

selgub, et Maarja piiripunkti nr 3 koordinaadi X väärtus on 6434779.20 ja Y väärtus on

610777.75 ning piirimärgiks on metalltoru. Piiripunkti nr 4 koordinaadi X väärtuseks sai Maa-

ameti kontrolli büroo 6434728.40 ja Y väärtuseks 610507.73 ning piirimärgiks piiripunktis nr 4

on metalltoru. Seega eeltoodust nähtub, et Maarja katastriüksuse piiripunktis nr 3 oleva

piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on 6.98 m ning piiripunktis nr 4 oleva

piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes 4.21 m.

15. Simo katastriüksus on mõõdistatud L-Est 92 süsteemis aprillis 2000. Katastriüksuse

moodustamise õiguslikuks aluseks on Konguta Vallavalitsuse 04.05.2000 korraldus nr 51. Simo

katastriüksus on Tartu Maakatastris registreeritud 25.05.2000 katastritunnusega 33101:002:0002.

Simo katastriüksuse plaanilt (lisa 11) nähtub, et piiripunkti nr 1 koordinaadi X väärtus on

6465013.22 ja Y väärtus on 640785.97 ning piirimärgiks on metalltoru. Piiripunkti nr 2

koordinaadi X väärtus on 6464981.92 ja Y väärtus on 640877.98 ning piirimärgiks on metalltoru.

Piiripunkti nr 8 koordinaadi X väärtus on 6464881.49 ja Y koordinaadi väärtus on 640838.86

ning piirimärgiks on metalltoru. Maa-ameti kontrolli büroo poolt teostatud Simo katastriüksuse

kontrollmõõdistamise aktist selgub, et Simo piiripunkti nr 1 koordinaadi X väärtus on

6465008.30 ja Y väärtus on 640786.21 ning piirimärgiks on metalltoru. Piiripunkti nr 2

koordinaadi X väärtuseks sai Maa-ameti kontrolli büroo 6464983.20 ja Y väärtuseks 640878.58

ning piirimärgiks piiripunktis nr 2 on metalltoru. Piiripunkti nr 8 koordinaadi X väärtuseks sai

Maa-ameti kontrolli büroo 6464882.57 ja Y väärtuseks 640837.50 ning piirimärgiks piiripunktis

nr 8 on metalltoru. Seega eeltoodust nähtub, et Simo katastriüksuse piiripunktis nr 1 oleva

piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on 4.93 m, piiripunktis nr 2 oleva piirimärgi

asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on 1.41 m ning piiripunktis nr 8 oleva piirimärgi asukoha

viga geodeetilise võrgu suhtes on 1.74 m.

16. Katastrimõõdistamise kord reguleerib moodustatava katastriüksuse piiride määramist,

tähistamist ja mõõdistamist, katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli koostamist ja katastriüksuse

kasutamise kitsenduste selgitamist ning teostatud katastrimõõdistamise kontrollimist (§ 1).

Katastrimõõdistamise korra § 31 lõige 1 sätestab, et kui selgub, et katastris registreeritud

katastriüksuse mõõdistamisel saadud andmed on vastuolus teiste katastris registreeritud või

registreerimiseks esitatud katastriüksuste andmetega ja/või katastri kaartidel olevate andmetega,

on maamõõtja kohustatud katastripidaja kirjalikul nõudmisel kontrollima esitatud andmete

õigsust. Korra § 31 lõike 2 kohaselt määrab katastripidaja kontrollitavate andmete mahu ja

andmete kontrollimise tulemusel esitatavate andmete vormingu. Katastripidaja võib vajaduse

ilmnemise korral nõuda maamõõtjalt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks uue

mõõdistamise (kontrollmõõdistamise) teostamist vastavalt katastrimõõdistamise korras

sätestatud nõuetele. Korra § 31 lõige 3 sätestab, et lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul on maamõõtja

kohustatud 1 kuu jooksul, arvates katastripidaja kirjaliku nõude saamise päevast, esitama

andmete

kontrollimisel

saadud

selgitused

andmete

lahknevuse

kohta

või

uued

mõõdistamistulemused. Juhul kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole maamõõtjal võimalik andmete

kontrolli või kontrollmõõdistamist teostada, on ta kohustatud tekkinud takistustest viivitamata

teavitama katastripidajat, kes vajadusel määrab uue tähtaja.

17. A.A.`ule on Maa-amet selgitatud ettekirjutuses viidatud 25.11.2003 kirjas nr 10-1/8362 ja

24.03.2006 kirjas nr 12.3-2/3365, et tema poolt mõõdistatud Maarja ja Simo katastriüksuste

osades piiripunktides olevate piirimärkide asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on suurem kui

on lubatud katastrimõõdistamise korras. Nimetatud kirjades kohustas katastripidaja A.A.`ut

teostama

Maarja

ja

Simo

katastriüksuse

kontrollmõõdistamised

ning

esitama

katastrimõõdistamise andmed, nende alusel koostatud toimikud katastriüksuste piiriandmete

täpsustamiseks

ning

selgitused

puuduste

tekkimisest

ja

kõrvaldamisest

Maa-ameti

kontrollibüroole. A.A. ei esitanud eelnimetatud kirjades märgitud tähtpäevaks ei andmete

kontrollimisel saadud selgitusi andmete lahknevuse kohta ega ka uusi mõõdistamistulemusi.

Kuna A.A. ei esitanud Maa-ameti kontrolli büroole ei andmete kontrollimisel saadud selgitusi

andmete lahknevuse kohta ega ka uusi mõõdistamistulemusi, pidas Maa-amet otstarbekaks teha

A.A.`ule ettekirjutus ja hoiatus sunnivahendi rakendamiseks.

18. Kaebaja väide, et erinevused piirimärkide ja geodeetilise võrgu vahel võib olla tekkinud

piirimärkide omavolilisest ümberpaigutamisest on põhjendamata ja oletuslik.

19. MaaKatS § 16 lõike 2 kohaselt vastutab katastrimõõdistamisi teostav vannutatud maamõõtja

või vastavat litsentsi omav isik tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse

moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest. Seega peab maakorraldustööde

tegevuslitsentsi omav isik tagama, et tema poolt teostatud mõõdistamine on teostatud järgides

kehtivaid õigusakte ning katastriüksuse moodustamise toimik on koostatud kooskõlas

õigusaktides sätestatud tingimustega. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutuse ulatus tuleneb

tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi TsÜS) ning äriseadustikust (edaspidi ÄS).

20. A.A.`u maakorraldustööde tegevuslitsents kehtib käesoleva ajani.

21. Kuna eelnimetatud katastrimõõdistamise korra § 31 kohaselt võib katastripidaja kohustada

maamõõtjat kontrollima katastrile maamõõtja poolt esitatud andmete õigsust ka katastriüksuste

osas, mis on katastrisse kantud (ajalist piirangut ei ole sätestatud), siis leiab vastustaja, et Maa-

amet ei ole omistanud KTKKK-le tagasiulatuvat jõudu.

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud, tõendatud

ja tuleb rahuldada. Vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada ja kaebuse esitaja kantud

menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista.

23. Vaidlust ei ole selles, et Maarja katastriüksuse piiripunktis nr 3 oleva piirimärgi asukoha viga

geodeetilise võrgu suhtes on 6.98 m ning piiripunktis nr 4 oleva piirimärgi asukoha viga

geodeetilise võrgu suhtes 4.21 m; Simo katastriüksuse piiripunktis nr 1 oleva piirimärgi asukoha

viga geodeetilise võrgu suhtes on 4.93 m, piiripunktis nr 2 oleva piirimärgi asukoha viga

geodeetilise võrgu suhtes on 1.41 m ning piiripunktis nr 8 oleva piirimärgi asukoha viga

geodeetilise võrgu suhtes on 1.74 m; nimetatud katastriüksuste mõõdistamise on teostanud A.A.

ja alates 03.11.2003 kehtiv katastrimõõdistamise kord annab katastripidajale õiguse nõuda

maamõõtjalt vastuoluliste mõõtmistulemuste korral uue mõõdistamise teostamist.

24. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas vastuolulised mõõtmisandmed on põhjustatud kaebuse

esitaja ebatäpsest tööst maamõõtmisel ja kas hetkel saab nõuda kaebuse esitajalt uut

mõõdistamist või asendustäitmist olukorras, kus kehtiv katastrimõõdistamise kord jõustus peale

mõõdistamise teostamist.

25. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et ettekirjutuses ei ole põhjendatud asjaolu, et

vastuoluliste mõõtmistulemuste põhjuseks on kaebaja toestatud ebatäpne mõõdistamine.

Nimetatud asjaolu ei ole vastustaja suutnud tõendada ka kohtumenetluses. Ettekirjutuses on

kirjas vaid, et A.A. ei ole esitanud selgitusi mõõdistamistulemuste lahknevuse kohta. Vastustaja

leidis kohtumenetluses, et kaebaja väide, et erinevused piirimärkide ja geodeetilise võrgu vahel

võib olla tekkinud piirimärkide omavolilisest ümberpaigutamisest, on põhjendamata ja oletuslik.

Veel leidis vastustaja istungil, et kuna piirnevate kinnisasjade omanikud ei ole tõstatanud

probleemi, nagu oleks piirimärke peale mõõdistamist teisaldatud, siis tuleb lähtuda sellest, et

need on olnud samas kohas. Kohus leiab, et selline oletus ei ole piisavaks faktiliseks asjaoluks

kaebuse esitaja suhtes koormava haldusakti vastuvõtmiseks.

26. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lõike 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava

haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus

esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud. Lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja

õiguslik alus. Käesoleval juhul eeldanuks faktilise aluse märkimine esmalt probleemi tekitava

olukorra (piirimärgid paiknevad looduses geodeetilise võrgu suhtes veaga) kui ka põhjusliku

seose väljatoomist seoses kaebuse esitaja käitumise ja eelnimetatud olukorra vahel.

27. Vastustaja istungil antud seletuse kohaselt on teoreetiliselt kaks põhjust, miks piirmärgid

võivad geodeetilise võrguga suhtes erineda: kas on maatükk valesti maha märgitud või on

piirimärke hiljem teisaldatud. Vastustaja on lähtunud ettekirjutust välja andes eeldusest, et

mõõdistamisandmete lahknevuse põhjuseks on maatüki ebatäpne mõõdistamine. Kaebuse esitaja

kinnitas istungil, et Maarja ja Simo katastriüksustel ei kasutatud piirimärkidena ankurdatud

torusid, vaid tavalisi metalltorusid. Varemkehtinud katastrimõõdistamise korra kohaselt oli

piirimärkide ostmise kohustus maaomanikul. Iseenesest nõustub kohus vastustajaga selles, et

sellises

olukorras

oli

maamõõtjal

siiski

piirimärkide

nõuetele

vastavuse

osas

kontrollimiskohustus. Samas ei ole vaidlustatud haldusaktis kaebuse esitajale nõuetele

mittevastavate piirimärkide paigaldamist ette heidetud ja see ei ole ka käesoleva haldusaja

esemeks. Olukorras, kui piirimärkidena oli kasutatud metalltorusid, mille teisaldamine on ilma

erilise pingutuseta võimalik, ei ole vastustajal võimalik eeldada, et piirimärgid on püsinud samas

kohas.

28. Kohus ei pea piisavateks ka vastustaja väiteid selle kohta, et kuna kumbki piirnevate

maatükkide omanikest ei ole tõstatanud küsimust piirimärkide võimalikust teisaldamisest ja kuna

selline tegu oleks karistusseadustiku § 371 kohaselt väärtegu, siis ei ole piirimärkide teisaldamist

peale piiri mahamärkimist toimunud. Vastustaja kinnituse kohaselt ei ole ta nimetatud asjaolu

väljaselgitamiseks kontakteerunud maaomanikega. Kohtu hinnangul saab küll piirimärkide

paiknemist samas kohas, kuhu need paigutati peale piiri mahamärkimist, eeldada, kuid üksnes

sellisele eeldusele tuginedes ei saa vastustaja panna maamõõtjale koormisi. Piirimärkide

muutumatul kohal paiknemist saaks tõendada piirnevate maaomanike kirjalike kinnitustega, mida

aga haldusmenetluses kogutud ei ole. Seega leiab kohus, et vastustaja eeldus, et

mõõdistamisandmete lahknevuse põhjuseks on maatüki ebatäpne mõõdistamine, ei ole piisavalt

põhjendatud ja vastustaja ei ole seda tõendanud. Eelnimetatud rikub eelkõige HMS §-i 56.

Sellisel eeldusel ei oleks saanud anda maamõõtja suhtes koormavat haldusakti ja ainuüksi see

muudab vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks.

29. Lisaks eelnevale märgib kohus, et hea haldustavaga ei oleks kooskõlas kaebuse esitajalt

kordusmõõdistamise teostamise nõudmine ja asendustäitmisena rahalise kohustuse panemine

teo eest, mille toimepanemise hetkel õigusaktidest asendustäitmise võimalust ei tulenenud.

Mõõdistamise ajal (2000 ja 2001 aastal) ei kehtinud katastrimõõdistamise teostamise ja

katastrimõõdistamise kontrollimise kord, millel põhineb Maa-ameti nõue.

30. Mõõdistamise ajal kehtis küll MaaKatS § 16 lg 2, mille kohaselt vastutab katastrimõõdistamisi

teostav vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik tema poolt teostatud

mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse

eest, kuid nimetatud säte ei oleks andnud Maa-ametile õigust nõuda maamõõtjalt

kordusmõõdistamist. Vastustaja on viidanud sellele, et MaaKatS § 162 lõike 6 kohaselt on Maa-

ametil õigus igal ajal kontrollida litsentsi omava isiku tegevuse vastavust õigusaktidele ja lõike 2

kohaselt vajadusel litsentsi tühistada. Vaidlustatud haldusaktiga seda aga tehtud ei ole, selle

asemel määrati kaebuse esitajale kordusmõõdistamisekohustus või asendustäitmine raha

tasumise näol.

31. MaaKatS § 17 lõike 2 ja § 191 lõike 1 alusel andis Vabariigi Valitsus 23.10.2003 määruse

nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“. Määrus

on avaldatud Riigi Teatajas 31.10.2003, seega on see vastavalt Riigi Teataja seaduse § 5 lõikele 5

jõustunud 03.11.2003. Mõõdistamised teostati Maarja maaüksusel märtsis 2001 ja Simo

maaüksusel aprillis 2000. Korra § 31 lõike 1 kohaselt kui selgub, et katastris registreeritud

katastriüksuse mõõdistamisel saadud andmed on vastuolus teiste katastris registreeritud või

registreerimiseks esitatud katastriüksuste andmetega ja/või katastri kaartidel olevate andmetega,

on maamõõtja kohustatud katastripidaja kirjalikul nõudmisel kontrollima esitatud andmete

õigsust. Lõike 2 kohaselt võib katastripidaja vajadusel nõuda maamõõtjalt esitatud andmete

õigsuse kontrollimiseks uue mõõdistamise (kontrollmõõdistamise) teostamist vastavalt korras

sätestatud nõuetele. Lõike 3 kohaselt on maamõõtja sellisel juhul kohustatud ühe kuu jooksul,

arvates katastripidaja kirjaliku nõude saamise päevast, esitama andmete kontrollimisel saadud

selgitused andmete lahknevuse kohta või uued mõõdistamistulemused. Juhul kui nimetatud

tähtaja jooksul ei ole maamõõtjal võimalik andmete kontrolli või kontrollmõõdistamist teostada,

on ta kohustatud tekkinud takistustest viivitamata teavitama katastripidajat, kes vajadusel määrab

uue tähtaja. Korra rakendussätetes ei ole täpsustatud, kas määrust saab tagasiulatuvalt rakendada

ka mõõtmistele, mis on teostatud enne määruse jõustumist. Sellest saab eeldada, et tagasiulatuv

kordusmõõdistamise nõue on määruse alusel võimalik. Praegusel juhul on aga mõõdistamistest

möödunud 6-7 aastat. Põhimõtteliselt oleks vastustaja võinud mõõtmistulemuse lahknemise

avastada ka enne 03.11.2003 ehk siis kehtiva katastrimõõdistamise korra jõustumist. Kuni

02.11.2003 kehtis Vabariigi Valitsuse 05.01.1999 a määrus nr 7 „Katastrimõõdistamise korra

kinnitamine“ . Korra punkti 16 kohaselt lubati piiripunkti asukoha geodeetiliseks veaks võrgu

suhtes maksimaalselt 50 cm. Tagajärgi selles osas, milline on maamõõtja vastutus juhul, kui viga

on suurem korra punktis 16 lubatust, kord ei sätesta.

32. Asendustäitmise ja sunniraha seadus jõustus 01.01.2002 (§ 28). Kuni selle hetkeni Eesti

õiguskorras asendustäitmise instituut puudus. Seaduse rakendussätted ei sea piiranguid sellele,

kas seaduses sätestatud sunnivahendeid saab rakendada tagasiulatuvalt enne seaduse jõustumist

tekkinud kohustustele või toimunud sündmustele.

33. Kohus leiab, et käesoleval juhul – arvestades seda, et mõõdistamine toimus enne uue

katastrimõõdistamise korra jõustumist – on kaebuse esitajale kordusmõõdistamise või

asendustäitmise koormise panemine vastuolus hea halduse tavaga. Riigikohus on põhiõiguse

heale haldusele tuletanud põhiseaduse §-st 14. Nimetatud norm kehtestab laiemalt õiguse

korraldusele ja menetlusele (Nt RKÜKo 28.10.2002, nr 3-4-1-5-02, p 30; RKPJKo 17.02.2003,

nr 3-4-1-1-03, p 12; 14.04.2003, nr 3-4-1-4-03, p 16). Hea halduse tava põhiseaduslikuks

alusprintsiibiks loetakse õigusriigi printsiipi, mille üheks komponendiks on õiguspärase ootuse

printsiip. Viimatinimetatuga on vastuolus isikut kohustavatele sätetele tagasiulatuva jõu andmine.

Käesoleval juhul ei ole haldusorgan rikkunud kaebuse esitajale tagasiulatuvalt kohustuste

rakendamisega ühtegi konkreetset normi, kuid õiguspärasuse tuvastamine tundub vale.

Siinkohal tuleb aga arvestada asjaoluga, et kohus saab kontrollida haldustegevust vaid õiguslikult,

kuid hea halduse tava hõlmab ka moraalseid ja eetilisi väärtusi. Seetõttu ei oleks ainuüksi hea

halduse tava rikkumine vastustaja poolt käesoleval kaevatud ettekirjutuse tühistamise põhjuseks.

Et aga kohus tuvastas otsuse punktis 28 haldusakti õigusvastasuse selle ebapiisavate põhjenduste

tõttu, tuleb ettekirjutus tühistada eelnimetatud põhjusel.

Menetluskulud

34. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi

kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta. Kaebuse rahuldamisega teeb kohus otsuse vastustaja kahjuks. Kaebuse esitaja

esindaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles kajastatakse esindajale makstud

kulusid summas 12 980 krooni. Taotlusele on lisatud õigusabiteenuse osutamise eest esitatud

arve (tlk 81). Esitatud sularaha tasumise kviitungite kohaselt (tlk 82) on kaebuse esitaja

nimetatud summa advokaadibüroole tasunud. Vastustaja leidis istungil, et õigusabikulud on

põhjendamatult suured. Kaebuse esitaja meenutas, et asja arutamist kohtuistungil nõudis just

vastustaja, mis suurendas kaebuse esitaja õigusabikulusid. Kaebuse esitaja taotleb ka tasutud

riigilõivu summas 80 krooni väljamõistmist, millele vastustaja vastu ei vaielnud.

35. Vastavalt HKMS § 93 lõikele 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

õigusabikulud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Seega

tuleb mõista Maa-ametilt A.A.’u kasuks välja menetluskulud summas 13 060 (kolmteist tuhat

kuuskümmend) krooni.

Kadriann Ikkonen

kohtunik