2-07-10211/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-10211

Tsiviilasi

CIOÜ hagi MS vastu 39 108,01 krooni ja viiviste saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja CIOÜ (registrikood XXX, asukoht XX)

Hageja lepinguline esindaja Jüri Koger

Kostja MS(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MS 39 108,01 (kolmkümmend üheksa tuhat ükssada kaheksa krooni üks

senti) CIOÜ kasuks.

3. Välja mõista MSviivis osaliselt protsendina (lepingujärgne intressimäär 19% aastas)

põhinõudest (35 000 kroonilt) alates 20.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni CIOÜ

kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta MSkanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva

möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja peab vastama

TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto

nr

XXXXXXXXXXXX

või

Hansapangas

(konto

nr

XXXXXXXXXXX),

viitenumber

XXXXXXXXXXX

Asjaolud

19.03.2007 esitas CIOÜ hagi MS vastu 39 108,01 krooni ja viiviste saamiseks. Nõue tulenes

AS-i Sampo Pank ja kostja vahel 09.03.2006 sõlmitud limiidilepingust nr XXX, millest

tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. 29.01.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga

on AS Sampo Pank loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja lepingust tulenev

põhivõlgnevus on 35 000 krooni, leppetrahv 1 000 krooni, kogunenud intressid kuni

25.01.2007 on 2 071,05 krooni ning viivisevõlgnevus moodustab ajavahemiku 25.01.2007 –

19.03.2007 eest 1 036,96 krooni. Kokku moodustab kostja võlgnevus hageja ees 39 108,01

krooni.

Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hagiavalduses märgitud aadressile

XXX. Nimetatud aadressilt tagastati hagimaterjalid kohtule märkega: ei ela antud aadressil.

Rahvastikuregistris, Maksu-ja Tolliameti, Kodakondus- ja Migratsiooniameti ning Haigekassa

andmebaasis märgitud aadressilt XXX on hagimaterjalid kohtule tagastatud hoiutähtaja

möödumisel. Kostja laste aadressilt XXX, on hagimaterjalid kohtule tagastatud märkega: ei

ela antud aadressil. Hagimaterjalide kättetoimetamine ei ole õnnestunud ka politsei ja

kohtutäituri vahendusel. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et

menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

AS-i Sampo Pank ja MS vahel 09.03.2006 sõlmitud limiidilepingust nr XXX ning AS-i

Sampo Pank ja CIOÜ vahel 29.01.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingust ja selle lisast

nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu

ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et,

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda

lepingust ja öelda lepingu üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 158 lg 1

kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Limiidilepingu üldtingimuste p

3.2. kohaselt lepingu punktis 3. toodud kohustuste laenusaaja poolt mittetäitmise korral on

pangal õigus nõuda laenusaajalt igakordsel rikkumisel leppetrahvi summas 1 000 krooni.

VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Esitatud tõendite

põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult

põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus on 35 000

krooni, leppetrahv 1 000 krooni, intressid 2 071,05 krooni ning viivised 1 036,96 krooni,

kokku 39 108,01 krooni.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis osaliselt protsendina (lepingujärgne intressimäär

19% aastas) põhinõudest (35 000 kroonilt) alates 20.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning

kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson

Kohtunik