3-07-1836/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Daimar Liiv, Kristjan Siigur, Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-1836

Haldusasi

E.L, P.K, M.P, M.G, A.L, A.K, J.K, R.S, K.P, U.K, R.J, I.R, Ü.D, Ü.P, J.T, D.K, M.S, T.M,

A.M, T.P, M.T, R.D, R.K, R.M, M.L, T.K, G.L, E.K, T.S, V.K, M.G, T.K, E.V, A-A.K, A.K,

M.K, V.G, P.Z, A.S, M.N, M.P, G.L, R.K, E.S ja I.C kaebused keskkonnaministri 18.

septembri 2007 käskkirja nr 1034 ja sellega AS-le Steri väljastatud kiirgustegevusloa nr

07/048 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 14. jaanuaril 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitajad: E.L ja P.K

Esindaja advokaat Urmas Kiik;

Kaebuse esitajad: M.P, M.G, A.L, A.K, J.K, R.S, K.P, U.K, R.J, I.R, Ü.D, Ü.P, J.T, D.K, M.S,

T.M, A.M, T.P, M.T, R.D, R.K, R.M, M.L, T.K, G.L, E.K, T.S, V.K, M.G, T.K, E.V, A-A.K,

A.K, M.K, V.G, P.Z, A.S, M.N, M.P, G.L, R.K, E.S, I.C.

Vastustaja: Keskkonnaministeerium;

Esindaja: Helena Ambrozevitš

Nõustajad: Rein Raudsep, Irma Pakkonen ja Evelyn Pesur

Kolmas isik: AS Steri

Esindajad: juhatuse liige Jaanus Pikani ja vandeadvokaat Ulla Belovas

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.L, P.K, M.P, M.G, A.L, A.K, J.K, R.S, K.P, U.K, R.J, I.R, Ü.D, Ü.P, J.T, D.K, M.S,

T.M, A.M, T.P, M.T, R.D, R.K, R.M, M.L, T.K, G.L, E.K, T.S, V.K, M.G, T.K, E.V, A-A.K,

A.K, M.K, V.G, P.Z, A.S, M.N, M.P, G.L, R.K, E.S ja I.C kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-kaebus

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).

KOHTUMENETLUSE KULG

1. 21. septembril 2007 saabusid Tallinna Halduskohtule E.L ja P.K kaebused keskkonnaministri

18. septembri 2007 käskkirja nr 1034 ja sellega AS-le Steri väljastatud kiirgustegevusloa nr 07/048

tühistamise nõudes. 25. septembri 2007 määrusega võttis halduskohus nimetatud kaebused

menetlusse, jättes samas rahuldamata ühes kaebustega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse.

Kaebuse esitajate poolt esialgse õiguskaitse küsimuses esitatud määruskaebuse jättis Tallinna

Ringkonnakohus 23. oktoobri 2007 määrusega samuti rahuldamata.

2. 19. oktoobril esitasid Tallinna Halduskohtule keskkonnaministri 18. septembri 2007 käskkirja

ja sellega väljastatud kiirgustegevusloa nr 07/048 tühistamiseks kaebused M.P, M.G, A.L, A.K,

J.K, R.S, K.P, U.K, R.S, R.J, I.R, Ü.D, Ü.P, J.T, D.K, R.K, A.V, G.R, M.S, E.R, T.M, A.M, T.P,

A.M, M.T, R.D, R.K, R.M, M.L, T.K, G.L, E.K, T.S, V.K, M.G, T.K, E.V, A-A.K, A.K, M.K,

V.G, P.Z, A.S, M.N, M.P, G.L, R.K, E.S, I.C. 29. novembri 2007 määrusega võttis halduskohus

eelnimetatute kaebused menetlusse ning liitis need kõik ühte menetlusse P.K ja E.L kaebustega.

3. 14. jaanuari 2008 määrusega eraldas kohus haldusasjast E.R, G.R, R.S, A.V, R.K ja A.M

kaebused.

VAIDLUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

4. 04. jaanuaril 2006 väljastas Keskkonnaministeerium AS-le Steri kiirgustegevusloa nr 06/001

kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika hoidmiseks xxxxx vallas xxxxxx külas aadressil xxxxxx. Loa

andmise aluseks oli AS Steri poolt 27. oktoobril 2005 esitatud taotlus. 23. veebruaril 2006 esitas

AS Steri Keskkonnaministeeriumile taotluse kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmiseks seoses

kavatsusega hakata loas nimetatud aadressil asuvas tehases hoitavat kiirgusallikat kasutama

meditsiinitarvete steriliseerimiseks kiirgusallikast lähtuva gammakiirgusega.

5. 09. märtsi 2006 algatas Keskkonnaministeerium AS-i Steri kiirgustegevusloa muutmise taotluse

menetlemiseks avatud menetluse. 06. aprilli 2006 käskkirjaga nr 411 algatas keskkonnaminister

AS

Steri

kavandatava

tegevuse

keskkonnamõju

hindamise.

17. augustil

teavitas

Keskkonnaministeerium väljaandes Ametlikud Teadaanded keskkonnamõju hindamise aruande

avalikustamisest ning 11. septembril 2006 toimus aruande avalik arutelu. 23. novembril 2006

otsustas Keskkonnaministeerium jätta keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitmata. 17.

jaanuaril 2007 esitas AS Steri Keskkonnaministeeriumile täiendavad omapoolsed selgitused ning

täiendas hiljem keskkonnamõju hindamise aruannet. 29. mail 2007 kiitis Keskkonnaministeerium

AS Steri kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande heaks. Seejärel jätkus 09.

märtsil 2006 algatatud avatud menetlus, mille raames toimus 11. juulil 2007 ka kiirgustegevusloa

muutmise taotluse avalik arutelu.

6. 18. septembri 2007 käskkirjaga nr 1034 andis keskkonnaminister AS-le Steri kiirgustegevusloa

nr 07/048, millega sai AS Steri õiguse hakata kõrgaktiivset kinnist kiirgusallikat kasutama.

KAEBUSTE ESITAJATE PÕHJENDUSED

7. Kaebuse esitajad leiavad, et 18. septembri 2007 aasta käskkirjaga AS-le Steri kiirgustegevusloa

andmine on õigusvastane ning taotlevad loa tühistamist, tuginedes ennekõike väitele, et

keskkonnaminister ei ole oma kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ega

kaalunud põhjendatud huve ning haldusmenetluse käigus kogutud andmed on sellise otsuse

tegemiseks ebapiisavad. Kaebuse esitajad leiavad, et sellega on keskkonnaminister eiranud

keskkonnaõiguse üht keskset põhimõtet, nimelt ettevaatuspõhimõtet. Kaebuse esitajad leiavad, et

kuni pole selge, millised on kavandatud kiirgustegevuse tegelikud keskkonnamõjud, ei tohi

vastavat tegevust lubada.

8. Kaebuse esitajad märgivad, et kuigi KMH aruande tulemused ei ole KgS § 22 kohaselt

kiirgustegevusloa andmisest keeldumise aluseks, tuleb silmas pidada, et kiirgustegevusloa näol on

tegemist tegevusloaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 7 mõistes ning sama seaduse § 24 lg 1 kohaselt on tegevusloa andmisel otsustajal kohustus,

mitte õigus keskkonnamõju hindamise tulemustega arvestada. Seetõttu peab otsustajal

kaalutlusõigust teostades olema võimalik jätta kiirgustegevusluba väljastamata just

keskkonnamõju hindamise tulemuste tõttu. Sellise võimaluse välistamine oleks kaebuse esitajate

hinnangul vastuolus nii keskkonnaõiguse üldprintsiipide, KeHJS-i eesmärkide, kui ka Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-ga 53.

9. Esiteks heidavad kaebuse esitajad ette, et KMH aruanne ei vasta KeHJS § 20 lg 1 nõuetele,

kuna selles ei ole analüüsitud kavandatava kiirgustegevuse vajadust Eestile, võimalikke alternatiive

ega vastavust säästva arengu põhimõtetele. Arvestades tegevuse ainulaadsust leiavad kaebuse

esitajad, et iseäranis oluline oleks analüüsida selle vajalikkust Eestile ning seda, milline on Eesti

riigi avalik huvi AS Steri tehase rajamise vastu. Samuti leiavad kaebuse esitajad, et kuivõrd ei ole

usutav, et kiirgusallikas on ümbruskonnale täiesti ohutu, siis oleks iseäranis hoolikalt tulnud

kaaluda rajatava tehase asukohaalternatiive, mida pole aga sootuks tehtud. Asukohaalternatiivide

kaalumata jätmisega seoses toovad kaebuse esitajad välja ka terrorismiohu küsimuse, märkides, et

praegune madal ohutase võib aja jooksul kiiresti kasvada ning seetõttu peaks terrorismile

atraktiivne sihtmärk asuma inimasustusest võimalikult kaugel. Seoses KMH aruandes esitatud

väitega, et terrorismioht on kaduvväike, viitavad kaebuste esitajad Siseministeeriumi 08.08.2006

kirjale, milles nimetatakse terroristliku akti toimumist pigem vähetõenäoliseks, mitte aga

kaduvväikseks. Puudulikud on kaebuse esitajate väitel ka terrorismiakti läbiviimise võimalikkuse

ja tagajärgede hindamised, käsitletud ei ole näiteks võimalikku lõhkeaine paigaldamist

kiirgusallikaid vedavatesse transpordivahenditesse.

10. Kaebuse esitajad leiavad, et asjaolu, et AS-le Steri on väljastatud ehitusluba ja ehitise

kasutusluba, ei õigusta reaalsete alternatiivide kaalumata jätmist, kusjuures mõistet „reaalsed

alternatiivid“ ei saa samastada mõistega „majanduslikult otstarbekad alternatiivid“. Kaebajad

leiavad, et keskkonnamõju hindamise ajal oli kindlasti AS Steri tehase üleviimine alternatiivsesse

asukohta ettevõtte jaoks teostatav ehk reaalselt võimalik, kuigi ei pruukinud olla majanduslikult

otstarbekas. Seejuures rõhutavad kaebuse esitajad, et keskkonnamõju hindamise menetluses oleks

asukohaalternatiivide

kaalumine

seda

enam

oluline

olnud,

et

detailplaneeringut

steriliseerimistehase rajamisele ei eelnenud ning ehitus- ja ehitise kasutuslubade menetlused ei

olnud avalikud.

11. Teiseks heidavad kaebuse esitajad KMH aruandele ette seda, et kuigi steriliseerimiskeskus

tekitab kohalikes elanikes stressi, on KMH aruandes jäädud seisukohale, et stressi ei ole mõtet

uurida, mis on aga vastuolus KMHS § 20 lg 1 punktiga 6. Kaebuste esitajad leiavad, et kui

kohalikes elanikes stressi tekkimist oleks uuritud, oleks arvatav järeldus olnud selline, et

kavandatav tegevus stressi ja negatiivseid mõjusid inimeste heaolule ja tervisele oluliselt

suurendab, ent kavandatava tegevuse keelamine leevendaks neid negatiivseid mõjusid. Viitega

Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele kaasuses Lopez Ostra vs. Hispaania, märgivad kaebuste

esitajad, et sellised psühholoogilised faktorid, nagu hirm kiirguse ees, ei ole keskkonnamõju

hindamise seisukohast kuidagi erinevad otsestest füüsilistest stressi tekitavatest mõjuritest.

Kaebuse esitajad on seisukohal, et stressi kohta ei ole kogutud piisavalt infot ning kõik väited

esineva stressi, selle põhjuste ning selle vähendamise meetmete kohta jäid spekulatiivseteks.

KMH aruande lõppjäreldustes jõuti täiesti paljasõnalisele ja väheusutavale seisukohale, et tehas

stressi ei tekita. Kaebuse esitajad märgivad, et enne keskkonnamõju hindamist andsid üle 3000

kohaliku elaniku oma allkirja steriliseerimistehase tegevuse vastu ning stressi tekkimises ei ole

kahelnud ka Sotsiaalministeerium oma 25.04.2006 vastuses E.L kirjale.

12. Kolmandaks leiavad kaebuse esitajad, et kiirguse mõju inimtervisele on KMH aruandes

hinnatud puudulikult. KMH aruandest ei ole võimalik aru saada, millisel põhjusel on plaanitava

tegevuse tervisemõjude kirjeldamisel lähtutud kiiritusdoosist 100 mSv. Samas märgivad kaebuste

esitajad, et ei tundu loogiline, et 100 mSv, mis on Eestis kehtestatud kiirgustöötaja piirdoosiks

viie aasta kohta, ei saa ühekordse doosina kunagi tervisehäireid tekitada. Kaebuste esitajad

heidavad KMH aruandele ette sedagi, et sellest ei selgu, a) millised hinnangud ja uuringud

toetavad väidet, et inimeste efektiivdoosid rajatiste piirde lähistel on suurusjärgult alla 100

mSv/h; b) milline on minimaalne doos, mille ühekordsel saamisel mingi keskmiselt lühikese aja

jooksul võivad isikule tervisehäired tekkida; c) kas kiirguse ühekordsel saamisel võib

tervisehäireid tekkida ka inimestel, kes asuvad kiirgusallikast kaugemal kui 100 meetrit; d) millest

tulenevalt on doosikiiruseks valitud 5 mSv/h ning miks ei ole põhjendatud, miks doosikiiruse

maa-ala seire on vajalik kahe nädalase perioodiga.

13. Neljandaks on kaebuste esitajad seisukohal, et täiesti puudulik on KMH aruanne

ümbruskonna elanike vara väärtuse muutumise osas. Viidatakse ajalehes Postimees ilmunud

artiklile, et kiirgustegevuse mõjusfääris olevate eluhoonete turuväärtus võib väheneda.

14. Viiendaks leiavad kaebuste esitajad, et KMH aruanne on puudulik kiirgustegevusega kaasneva

osooni tekke ja levikuga seonduvates küsimustes. Kaebuse esitajad rõhutavad, et üldteadaolevalt

tekitab osoon sudu ning ateroskleroosi, mistõttu pidanuks aruanne kindlasti sisaldama analüüsi ja

teavet osooni leviku ja mõjude kohta inimese tervisele.

15. Kuuendaks tuuakse kaebustes välja, et KMH aruandest ei selgu, milline on potentsiaalse

ohuolukorra puhul kiirgusallika mõjuala raadius, eeldusel, et rajatis töötab täisvõimsusel.

16. Seitsmendaks märgivad kaebuste esitajad, et KMH aruandest nähtuvalt on täiesti kaitseta

põhjavesi.

17. Kaheksandaks märgivad kaebuste esitajad, et on alust arvata, et steriliseerimistehase ehitis ei

vasta ettenähtud nõuetele, kuna Saue Vallavolikogu moodustatud uurimiskomisjon on

tuvastanud, et hoone ehitamise ajal võltsiti ehituspäevikuid ning allkirjade puudumise tõttu ei

vasta nõuetele ka ehitise vastuvõtmise akt.

18. Üheksandana toovad kaebuste esitajad välja asjaolu, et Päästeameti andmetel puudub Eestis

kohane tehnika ja võimekus hädaolukorra puhul sellise suurusjärgu kiirgusallika mõjupiirkonnas

töötada ja elanikke abistada, mis tähendab, et kohalikel elanikel puudub kiirgusallika avarii korral

igasugune professionaalne kaitse. Kaebuse esitajad rõhutavad seejuures, et sarnaselt

terrorismiohuga ei ole oluline, kui suur ohu realiseerumise tõenäosus on, kuna välistada õnnetuse

toimumist ei saa. Oluliseks peavad kaebuste esitajad hoopis seda, et kui õnnetus siiski toimub,

põhjustab see väga raskeid tagajärgi.

19. Veel rõhutavad kaebuse esitajad, et neid häirib vägagi see, et kiirgusallikas toodi nende

vahetusse elukeskkonda salatsedes, et hooned ehitati ilma detailplaneeringut koostamata ja

avalikkust selle menetlusse kaasamata. Samuti leiavad kaebuste esitajad, et Eesti Vabariik on

taganenud Århusi konventsiooniga võetud kohustustest tagada keskkonnainfo kättesaadavus ja

inimeste võimalus osaleda keskkonda puudutavates otsustusprotsessides.

20. Ka toovad kaebuste esitajad välja, et arusaamatu on, kes, kuidas ja millises vormis on täitnud

kiirgusseadusest ja EURATOMi direktiivist tulenevat kohustust kiirgustegevust õigustada,

tõestades, et see on kiirgustegevuse põhjustatava võimaliku tervisekahjustuse suhtes

majanduslike, sotsiaalsete või muude hüvede poolest parim lahendus.

21. Kaebustes märgitakse samuti, et kiirgustegevusloa väljastamisest oleks pidanud keelduma

seetõttu, et kohalikel elanikel puudub täielikult usaldus nii AS’-i Steri, kohaliku omavalitsuse kui

ka keskkonnaministri vastu. Sellise usaldamatuse tekkimist põhjendatakse kaebustes muuhulgas

järgnevate asjaoludega: vahetult enne AS-ile Steri ehitusloa väljastamist muudeti valla

ehitusmäärust,

mistõttu

tekkis

võimalus

anda

ehitusluba

ilma

detailplaneeringuta;

keskkonnaminister vähendas arusaamatutel põhjustel veetorni sanitaartsooni; AS-ile Steri anti

kiirgusallika hoidmiseks vajalik kiirgustegevusluba enne kui hoidmiseks ettenähtud tehasehoonele

oli välja antud kasutusluba; kiirgusallikas toodi maale ilma vastavat luba omamata.

22. Viimaks viitavad kaebuste esitajad asjaolule, et kohalikule elanikkonnale ei ole seniajani

kättesaadav Euroopa Liidu Nõukogu 27. novembri 1989 direktiivis 89/816/Euratom nimetatud

teave kiirgushädaolukorrast tõenäoliselt ohustatud isikutele antav teave nende suhtes

rakendatavate tervisekaitsemeetmete ning nende soovitatava tegevuse kohta vastavas

hädaolukorras.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

23. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ning palub see rahuldamata jätta, selgitades, et

kiirgustegevusloa andmisel lähtuti AS Steri poolt esitatud andmetest, Kiirguskeskuse poolt

sooritatud sõltumatutest arvutustest ja kohapealsetest mõõtmistest, keskkonnamõju hindamise

tulemustest ning avalikkuse poolt esitatud vastuväidetest ja ettepanekutest. Samas märgib

vastustaja, et õigusaktides sätestatud nõuete täitmisel ja KgS §-s 22 sätestatud kiirgustegevusloa

andmisest keeldumise aluste puudumisel ei ole Keskkonnaministeeriumil õigust kiirgustegevusloa

muutmisest keelduda.

24. Vastustaja ei nõustu, et KMH aruandes on põhjendamatult käsitlemata jäänud kavandatava

tegevuse vajalikkus Eestile, alternatiivsed võimalused ning tegevuse vastavus säästva arengu

põhimõtetele. Esmalt märgib vastustaja, et KeHJS ei sätestata, et KMH aruandes tuleks anda

hinnang selle kohta, missugune on objekti vajadus Eesti jaoks, tegevuse vajadust üldisemalt on

töös käsitletud. Vastustaja selgitab, et meditsiinikaupade steriliseerimisest saavad kasu kõik

inimesed, kellele osutatakse meditsiiniteenuseid kogu maailmas ja sealhulgas ka Eestis.

25. AS Steri kavandatava kiirustegevuse ohutuse osas märgib vastustaja, et KMH käigus on

tuvastatud, et tegevusest lähtuvad õnnetusjuhtumid on äärmiselt ebatõenäolised, kiirgusfoon

tavaolukorras ning isegi avariiolukorras on väljaspool hoonet looduslik ning see ei suurene AS

Steri tegevuse tagajärjel.

26. Vastustaja ei nõustu siiski kaebuste esitajate väitega, nagu oleks kaevatavas käskkirjas

väidetud, et tegevus on ümbritsevale keskkonnale täiesti ohutu. Käskkirjas on välja toodud, et

arvestades kiirgusohutuse ja kiirgusallika turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmeid on tagatud

töötajate ning ümberkaudsete elanike kaitse AS Steri tegevusest lähtuva kiirituse eest, samuti on

tagatud kiirgusallika ohutu kasutamine ning selle füüsiline kaitse. Vastustaja leiab, et KMH

aruande põhjal AS Steri tavategevusega olulist keskkonnamõju ei kaasne, küll tuleb tagada

hädaolukorras tegutsemise plaani täitmine.

27. Mis puutub kavandatava tegevuse asukohaalternatiivide käsitlemisse KMH aruandes, siis

märgib vastustaja, et olukorras, kus ettevõttele on väljastatud nii ehitus- kui ka ehitise kasutusluba

ning keskus on täielikult installeeritud, oleks uute alternatiivsete asukohtade detailne analüüsimine

vajalik ning ka ettevõtte suhtes proportsionaalne ainult siis, kui KMH tulemusel oleks selgunud,

et kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik

leevendada ega vältida. Seejuures leiab vastustaja, et AS-ile Steri asukohaalternatiivide detailse

analüüsi kohustuse panemine kavandatava tegevuse KMH raames ei oleks olnud põhjendatud,

sest tehase asukoha heakskiitmine detailplaneeringu või ehitusloa kaudu on kohaliku

omavalitsuse pädevuses.

28. Vastustaja nõustub, et KMH aruanne ei sisalda peatükki tegevuse vastavusest säästva arengu

põhimõtetele, ent nimetatud informatsioon ei ole loa muutmise või sellest keeldumise üle

otsustamisel esmatähtis, sest vastavalt AS Steri tegevuse iseloomule ei kasuta ettevõte oma

tegevuses loodusvarasid, ei kahjusta oluliselt looduskeskkonda ning ei sea ohtu loodusliku

mitmekesisuse säilimist.

29. Kaebustes stressi tekkimise kohta esitatud väidete kohta märgib vastustaja esmalt, et KMH

programmi punktist 8 tulenevalt kasutati keskkonnamõju hindamisel stressi tekkimise teadusliku

kirjelduse meetodit, mis lähtub inimeste interpretatsioonist sündmustele ning objektidele.

Stressiga seonduvat on käsitletud KMH aruande punktis 4.6.2.2, kus eksperdid on asunud

seisukohale, et puudub teaduslikult dokumenteeritud otsene seos radiatsiooni taseme ja

psühholoogilise stressi või heaolu vahel ning seda on väga raske hinnata. Keskkonnas asetsev

kiirgusallikas ei saa tekitada iseenesest ei psühholoogilist stressi ega madalat heaoluseisundit, vaid

need sõltuvad psühholoogilistest teguritest, mis on interpretatsiooni aluseks. Samuti on KMH

aruandes välja toodud, et steriliseerimiskeskuse olemasolu korral võib stressi põhjustada inimeste

hirm kiirguse kui nähtamatu mõjuri ees ning seegi, et hädaolukordade tekkimise võimalus on

äärmiselt väike, käsitletud on ka võimalikke meetmeid inimeste hirmude vähendamiseks ja

ärahoidmiseks. Vastustaja märgib, et stressiga seotud küsimusi on hinnanud Tallinna Ülikooli

korraline psühholoogiaprofessor, kelle pädevuses ei ole põhjust kahelda.

30. Mis puudutab kaebuste esitajate seisukohta, et keskkonnamõju hindamise käigus ei ole läbi

viidud piisavalt uuringuid, siis leiab vastustaja, et koostatud ja kinnitatud KMH programmis

puudusid viited keskkonnauuringute tegemise kohustusele.

31. Ka ei nõustu vastustaja kaebuse esitajatega selles, et aruanne on puudulik elanike vara

väärtuse vähenemise analüüsi osas. Vastustaja selgitab, et keskkonnamõju hindamise käigus on

kinnisvara väärtuse võimalikule muutumisele hinnangu andnud kaks teineteisest sõltumatut

eksperti, kelle pädevuses ei ole põhjust kahelda ning ajalehes Postimees avaldatud artiklist nähtuv

teave ei saa KMH aruandes kajastamist leidnud ekspertarvamusi ümber lükata.

32. Osooni mõju ümbruskonna keskkonnale on vastustaja väitel käsitletud KMH aruande

punktis 4.5 ning leitud, et ASi Steri tootmistegevusest tekkiva osooni mahtude korral ohtu

elanike tervisele ei teki, leides siiski, et tootmistegevuseks on vajalik välisõhu saasteloa taotlemine.

Vastustaja rõhutab, et osoon on väga aktiivne gaas, mis pärast tekkimist laguneb hapnikuks.

Kuna lähimad elamud asuvad aruande lk 60 põhjal paarisaja meetri kaugusel, siis osoon nendeni

ei jõua ning ei saa mõjutada negatiivselt elanike tervist.

33. Põhjaveega seotud küsimuste osas viitab vastustaja KMH aruande leheküljele 32, kus on

märgitud, et steriliseerimiskeskuse tootmistegevusest ei lähtu ohtu põhjaveele, sest Co-60 allikad

paiknevad 2-seinalistes hermeetilistes „varrastes“ ehk pinalites ning „vardad“ paiknevad

betoonist basseinis. Samuti märgib vastustaja, et isegi radioaktiivse koobalti tükkide sattumisel

pinnase kaudu põhjavette ei ole karta, et inimesed saavad vee kasutamisel kiiritada, sest vesi ei ole

sekundaarseks kiirgusallikaks.

34. Vastustaja möönab, et kiirgusallika mõjuala raadiust täisvõimsusel so 37 PBq ei ole aruandes

välja toodud, kuid seda on võimalik välja arvutada omamata selleks erialaseid teadmisi.

35. Vastustaja nõustub kaebajate väitega, et keskkonnaküsimuste otsustamisel tuleb lähtuda ka

ettevaatusprintsiibist ning just sellest põhimõttest lähtuvalt Keskkonnaministeeriumi antud juhul

keskkonnamõju hindamise algataski.

36. Vastustaja märgib veel, et Keskkonnaministeerium ei ole pädev hindama, kas kohaliku

omavalitsuse poolt antud haldusaktide menetlemisel on järgitud kõiki menetlusnõudeid. Siiski

toob vastustaja välja, et keskkonnaminister esitas 09.08.2007 Harju Maavanemale taotluse Saue

Vallavalitsuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks. Nimetatud järelevalve tulemusena leidis

maavanem, et õiguspärane oli nii projekteerimistingimuste väljastamine, ehitusloa väljastamine

kui ka ehitise kasutusloa väljastamine. Vastustaja rõhutab aga, et Kiirguskeskuse poolt teostatud

sõltumatute kontrollmõõtmiste tulemusena on selgunud, et AS Steri kasutatavate allikate

kiirgusvarjestus tagab piisava kaitse töötajatele ja ümbritsevale keskkonnale.

37. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajatega selles, et kiirgusallika avarii korral ei ole tagatud

inimeste organiseeritud ja professionaalne kaitse. Vastustaja märgib, et KMH aruandes on välja

toodud hädaolukorraks tegutsemise plaan. Samuti märgib vastustaja, et Päästeametil on olemas

esmased vahendid, millega varjestada kiirgusallikad seniks, kuni inimesed piirkonnast

evakueeritakse. Piirkonna täielikuks saastest puhastamiseks võidakse kasutada välisriikide abi,

sellekohased lepingud on sõlmitud näiteks Soome Vabariigiga.

38. Mis puutub kiirgustegevuse õigustust, siis viitab vastustaja selles osas AS Steri 27.10.2005

kiirgustegevusloa taotluse punktile 2 ning kaevatava käskkirja eelnõu seletuskirja punktile 1.1.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

39. Ka kolmas isik kaebuste esitajatega ei nõustu ning palub kaebused rahuldamata jätta. Esiteks

leiab kolmas isik, et keskkonnamõju hindamise algatamine kiirgustegevusloa muutmiseks ei olnud

õiguspärane, vaid kiirgustegevusluba oleks pidanud välja antama üldse ilma keskkonnamõju

hindamiseta ning seega ei saa ka väidetavate puuduste eksisteerimine keskkonnamõju hindamisel

mõjutada loa väljaandmise õiguspärasust. Samas leiab kolmas isik, et KMH aruanne vastas juba

esimeses variandis kõigile nõuetele ja selle esialgne heakskiitmata jätmine oli õigusvastane.

40. Puutuvalt asukohaalternatiividesse märgib kolmas isik, et maailmas on käesoleval ajal umbes

kakssada koobalt 60 allikat kasutavat steriliseerimiskeskust, mis reeglina paiknevad linnades või

vähemalt märgatavalt enam asustatud punktides kui Xxxxxx küla; AS Steri tegevusega ei kaasne

midagi objektiivselt tajutavat, mis teeks tehase asukoha elurajooni lähistel sobimatuks. Samuti

märgib kolmas isik, et AS Steri tootmishoone on ehitatud kõigi asjakohaste seadustega vastavuses

ja ei ole teisaldatav, mistõttu ei ole AS Steri tootmistegevuse viimine mujale reaalseks

alternatiiviks ja seda ei pea käsitlema.

41. Mis puudutab võimalikke avariisid siis märgib kolmas isik, et avarii tõenäosus on võrreldav

tõenäosusega, et teatud kindlale hoonele kukub meteoriit. Kolmas isik märgib, et kui oht on

välistatud või ebatõenäoline ja kaebuse esitajate kartused alusetud, ei pea kohus väidetavate

tagajärgedega arvestama.

42. Kolmas isik ei nõustu väitega, et stressi ei ole uuritud. Pädevad eksperdid on stressi uurinud

ning järeldanud, et objektiivselt sterilisatsioonikeskus inimesi ei mõjuta ja inimeste stress sõltub

eelkõige nende teadmistest ja arusaamadest. Kolmas isik nõustub, et põhimõtteliselt võib kõik,

mis ei ole inimesele meeltmööda, tekitada stressi, leides samas, et ühiskonnas peab peale isiklike

huvide arvestama ka teiste isikute huvidega ja on ilmne, et need ei pruugi igakordselt väidetava

stressi all kannataja huvidega ühtida.

43. Ka märgib kolmas isik, et KMH aruandes on käsitletud vara väärtuse vähenemist ning sedagi

ekspertide arvamustele tuginedes. Kolmas isik märgib siinjuures, et kaebuste esitajad ei ole

põhjendanud, miks peaks ühes ajaleheartiklis toodud arvamused omama suuremat kaalu

atesteeritud kinnisvarahindaja ekspertarvamusest.

44. Osooni tekkega seotult märgib kolmas isik, et osooni tekitamist on väga põhjalikult käsitletud

aruande punktis 4.5, kus eksperdid jõudsid järeldusele, et AS Steri steriliseerimiskeskuse

tootmistegevusest tekkiva osooni mahtude puhul ei teki ohtu elanike tervisele.

45. Ka ei nõustu kolmas isik väitega, et põhjavesi on kaitseta. Kuivõrd koobalt ei ole vees

lahustuv ja ei saa põhjaveele kuidagi mõju avaldada, puudub ka igasugune vajadus põhjavett

koobalti eest kaitsta. Sama tulemuseni on jõutud aruande punktis 4.4.6, kus kinnitatakse, et AS

Steri tootmistegevusest ei lähtu ohtu põhjaveele.

46. Ettevaatuspõhimõtte kohta leiab kolmas isik, et võetud ettevaatusmeetmed oleksid

proportsionaalsed ega ületaks valitud kaitstuse taset ning ettevaatusprintsiip peab tagama

kaitstuse kõrge (mitte kõrgeima) taseme, kahjustamata seejuures liigselt majandusarengut ja sellelt

oodatavat heaolu kasvu. Seejuures rõhutab kolmas isik, et koobalt 60 kasutavaid

steriliseerimiskeskusi on maailmas paarsada ja nende tegevuse 50-aastase ajaloo jooksul ei ole

teada ühtegi terrorirünnakut nimetatud keskuste vastu ega ka muud keskkonnamõjuga avariid või

sündmust. Kolmas isik leiab, et AS Steri põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse piiramine ja sellega

AS Steri kui vaid ühes kohas ühe tootmisvaldkonnaga tegeleva ettevõtte eksistentsi lõpetamine ei

ole proportsionaalne meede.

47. Seoses kaebustes esitatud viitega Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele kohtuasjas Lopez Ostra

vs Hispaania leiab kolmas isik, et kaebuse esitajad on nimetatud kohtuotsuse sisu moonutanud.

Tegelikult märgib EIÕK selles otsuses, et raske keskkonna saastamine võib mõjutada inimeste

heaolu ka nende tervist oluliselt ohustamata, ent käesolevas asjas mingit saastamist aset leidnud ei

ole ja AS Steri tootmistegevus saastust ka ei põhjusta. Lisaks soovib kolmas isik EIÕK kohtu

praktika ja artikli 8 riive osas viidata lahendile Hatton ja teised v Ühendatud Kuningriik, mille punktis

96 võttis kohus seisukoha, et Konventsiooni artiklis 8 ega ka üheski muus artiklis ei ole

tegelikkuses ette nähtud õigust puhtale keskkonnale.

48. Valeks peab kolmas isik kaebustes esitatud väiteid, et Saue Vallavolikogu komisjon on

tuvastanud võltsimisi ehitamisel, mistõttu on kahtlusi betoonpunkri kvaliteedis. Kolmas isik

rõhutab, et ehitustööde nõuetelevastavust on kontrollitud kolmel korral, viimati Harju

Maavanema poolt, ning rikkumisi või puudusi ehitustöödes ei ole tuvastatud. Potentsiaalsete

õhumullide ja pragude osas betoonis soovib kolmas isik juhtida tähelepanu veelkord KMH

aruandele: kiirguspunkri defektoskoopilise uuringu tulemused on toodud punktis 5.2. Selle

kokkuvõtte kohaselt tagab betoonpunker kõikides punktides kindlalt oodatava kiirguse

nõrgenemise.

49. Kolmas isik leiab kokkuvõttes, et AS Steri tehas ei saa oma tavapärase tootmistegevuse käigus

tekitada keskkonnareostust. Arvestades, et tehases on kõigile nõuetele vastav helisignaaliga

kiirgusseiresüsteem ja et kiirgusallika varjestatust on Kiirguskeskuse poolt kontrollitud, ei ole

põhjendatud kartused, et tehases võiks kellelegi märkamatult ja iseenesest tekkida „kiirgusleke”.

Seejuures toob kolmas isik välja, et isegi juhul, kui kiirgusallikas ei asuks mitte tootmishoone

betoonpunkris, vaid keset põldu ilma igasuguse varjestatuseta, võiks inimene sellest kilomeetri

kaugusel efektiivdoosi 0,005 Sv saamiseks viibida 19 päeva. Eelöeldu tähendab, et juhul, kui

„kiirgusleke” isegi aset leiaks, on ajavaru ohtlikust piirkonnast lahkumiseks ja seega ohutuse

tagamiseks igati piisav.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

50. Kohus, tutvunud menetlusosaliste väidete ja nende kinnituseks esitatud tõenditega nende

kogumis, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning need tuleb rahuldamata jätta. Kohus ei

nõustu kaebuste esitajate seisukohaga, et Keskkonnaministeeriumi poolt enne loa andmist

toimunud andmete kogumine ning otsustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamine oleks olnud sedavõrd puudulik, et see võis mõjutada asja otsustamist. Vastupidi,

Keskkonnaministeerium on asjaolud piisava põhjalikkusega välja selgitanud ning kogutud

andmetele otsustamisel adekvaatse hinnangu andnud.

51. Esmalt märgib kohus, et käesoleva haldusasja lahendamisel ei ole vajalik asuda analüüsima

küsimust, kas AS Steri poolt kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmiseks esitatud taotluse

menetlemisel oli keskkonnamõju hindamine kohustuslik, vajalik või kas see sootuks lubatav oli.

Arvestada tuleb asjaolu, et kiirgustegevusloa muutmise taotluse esitamise ajal oli AS-il Steri

olemas kehtiv kiirgustegevusluba ja ka seda, et Keskkonnaministeerium ei nõudnud AS-lt Steri

kiirgusseaduse § 25 lg 2 alusel taotluse esitamist uue kiirgustegevusloa saamiseks ega muutnud

samas varasemat kiirgustegevusluba keskkonnaministri 29. aprilli 2004 määruse nr 41

„Kiirgustegevusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ning

kiirgustegevusloa taotluse täpsustatud nõuded, vormid ja kiirgustegevusloa vormid” § 7 lõikes 1

sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul. Kuigi kolmas isik on kohtumenetluses (haldusasi 3-07-241)

muuhulgas keskkonnamõju hindamise algatamise õiguspärasuse vaidlustanud, tuleb siiski

arvestada, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirja põhjenduste kohaselt on selle

faktiliseks aluseks olnud suuresti just nimetatud keskkonnamõju hindamise tulemused. Sellest

järeldub, et kuigi keskkonnaministri 18. septembri 2007 käskkirjas viidatakse selle andmise

õigusliku alusena muuhulgas kiirgusseaduse § 24 punktile 4 ning § 25 lõikele 1, on

Keskkonnaministeerium tegelikult AS Steri poolt kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmiseks

esitatud taotlust käsitlenud taotlusena uue kiirgustegevusloa saamiseks ning sellisena seda ka

menetlenud. Sellisena tuleb käskkirja ja sellega antud loa õiguspärasust hinnata ka

kohtumenetluses ning sellest tulenevalt kuuluksid vaidlustatud käskkiri ja sellega antud

kiirgustegevusluba tühistamisele, kui ilmneks, et käskkirja faktiliseks aluseks olevad asjaolud on

vääralt tuvastatud või osutub ilmselt vääraks neile asjaoludele haldusorgani poolt antud hinnang.

52. Kiirgusseaduse § 14 kohaselt on kiirgustegevusloa näol tegemist loaga, mis annab isikule

õiguse läbi viia kiirgustegevust. Sama seaduse § 16 lg 2 punktist 5 nähtuvalt on kiirgustegevusloa

taotlemine kohustuslik muuhulgas radioaktiivse aine kasutamiseks toodete töötlemisel. Seega ei

ole kahtlust selles, et AS Steri oma kavandatavaks tegevuseks kiirgustegevusluba vajas ja seda

taotlema pidi. Kiirgustegevusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud KgS § 22 punktides 1

kuni 5 ning nendeks alusteks on asjaolud, et 1) tegevusega kaasneb või võib kaasneda oht

riigisisesele või rahvusvahelisele julgeolekule; 2) tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud

nõuetele; 3) kiirgustegevusloa taotluses on esitatud valeandmeid; 4) taotlejal

puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega kiirgustöötajad ning 5) kiirgustegevuseks taotletav

koht ja muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete täitmist. Muid aluseid kiirgusseaduses

kiirgustegevusloa väljaandmisest keeldumiseks sätestatud ei ole ning KgS § 22 sõnastusest tuleb

teha järeldus, et tegemist on ammendava loeteluga.

53. Eeltoodust tulenevalt peab Keskkonnaministeerium kiirgustegevusloa andmisel kontrollima,

kas esineb mõni loa andmisest keeldumise alus. Kui KgS § 22 punktides 2 kuni 4 nimetatud

asjaolusid on võimalik objektiivselt kontrollida, siis viidatud paragrahvi punktides 1 ja 5

nimetatud aluste osas peab haldusorgan asjaolusid hindama, selgitades välja hindamise

seisukohast tähtsad asjaolud. Käesoleval juhul otsustas Keskkonnaministeerium tuvastada

kiirgustegevusloa andmiseks vajalikud asjaolud keskkonnamõju hindamisega. Poolte vahel ei ole

iseenesest vaidlust keskkonnamõju hindamise menetluslikes aspektides: kaebuste esitajad ei ole

väitnud, et keskkonnamõju hindamise läbiviimisel oleks rikutud seaduses selleks sätestatud

tähtaegu või korda. Küll aga leiavad kaebuste esitajad, et keskkonnamõju hindamisel ei ole piisava

põhjalikkusega käsitletud kiirgustegevusloa andmise seisukohast olulisi asjaolusid ning KMH

aruandes esinenud puudused on sedavõrd tõsised, et KMH aruandes esitatud andmete pinnalt ei

olnud keskkonnaministril piisavalt kiirgustegevusloa andmise (muutmise) otsustamiseks vajalikku

teavet.

54. Kaebustes esitatud väiteid ja tehtud etteheiteid vaadeldes näib, et kaebuse esitajate hinnangul

ei ole keskkonnaminister adekvaatselt hinnanud KgS § 22 p 5 sätestatud aluse esinemist ehk siis

asjaolu, et kiirgustegevuseks taotletav koht ja muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete

täitmist. Seejuures leiab kohus, et mõistet „kiirgusohutusnõuded“ tuleb tõlgendada laialt ning

seega tuleb asuda seisukohale, et nimetatud alusel oleks kiirgustegevusloa andmisest keeldumine

õigustatud juhul, kui ilmneks, et konkreetse taotletava kiirgustegevuse tõttu võivad lisaks

kiirgusohule kitsamas tähenduses realiseeruda mingisugused muud ohud, mille vältimiseks tuleks

kiirgustegevusloa andmisest keelduda.

55. Kohus ei saa nõustuda kaebuste esitajate väitega, et kiirgustegevusloa andmine on vastuolus

ettevaatuspõhimõttega. Ettevaatuspõhimõte ei tähenda seda, et kavandatava tegevuse negatiivse

keskkonnamõju vähimagi võimalikkuse korral tuleks tegevusest loobuda. Käesoleval juhul on

loamenetluses keskkonnamõju hinnanud eksperdid KMH aruandes üheselt väljendanud kahte

põhiseisukohta: esiteks, et tavaolukorras (tavapärase, kavandatud tootmistegevuse käigus) on AS

Steri tootmistegevus keskkonnale ohutu ning teiseks, et hädaolukorra tekkimine on äärmiselt

vähetõenäoline (KMH aruende lehekülgedel 119 jj tuuakse välja, et risk, et avariiline lennuk AS

Steri tehase suurust objekti tabab, on vähem kui 1 kord 100000 aasta jooksul, kusjuures sarnase

objekti suhtes läbi viidud analüüsile viidates leitakse aruandes, et selline lennukitabamus

tõenäoliselt ei purusta maa sees asuvat kiirgusallika hoidebasseini betoonseina). Neist

tõdemustest on Keskkonnaministeerium vaidlustatud käskkirja andmisel lähtunud ning tehes küll

KMH aruandes konkreetsete üksikküsimuste osas rea etteheiteid, ei ole kaebuse esitajad tegelikult

eelnimetatud kahte põhiseisukohta vaidlustanud ega leidnud, et need oleksid põhimõtteliselt

väärad. Kahtlemata oleks AS Steri kavandatava tegevuse võimalikke tagajärgi ja mõjusid olnud

võimalik analüüsida üksikasjalikumalt ning KMH aruande ülesehitus oleks võinud olla paremini

haaratav ja sõnastus lihtsam. Samas asjaolu, et kaebuse esitajad või muud isikud ei leidnud

aruandest vastust teatud konkreetsetele küsimustele või leiavad, et teatud küsimusi oleks tulnud

käsitleda põhjalikumalt, ei tähenda tingimata seda, et aruandes sisalduvat teavet tuleks pidada

otsustamiseks ebapiisavaks. Kohtu hinnangul vastab aruanne selle aluseks olnud keskkonnamõju

hindamise programmile ning samuti ei ole kaebuse esitajad seadnud kahtluse alla ühegi

keskkonnamõju hindamisel osalenud eksperdi erialast pädevust. Eeltoodust tulenevalt tuleb

alusetuteks ning paljasõnalisteks pidada väiteid, milles seatakse kahtluse alla mõni aruandes

toodud järeldus või heidetakse ette selle järelduseni viinud eksperdi arutluskäigu ebapiisavat

kajastamist aruandes.

56. Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks pidada sel põhjusel, et KMH

aruandes, mille järeldustele käskkiri muuhulgas tugineb, ei ole käsitletud kavandatava tegevuse

vajalikkust

Eesti

jaoks

ning

võimalikke

kiirgustegevuse

asukohaalternatiive.

Keskkonnaministeerium on AS Steri tootmistegevuse võimalike alternatiivsete asukohtade osas

põhjendatult lähtunud null-alternatiivist. Nimelt tuleb tähele panna, et kiirgustegevusloa andmisel

saab Keskkonnaministeerium kontrollida ja hinnata, kas konkreetne, taotluse esitaja poolt valitud

koht võimaldab kiirgusohutusnõuete täitmist. Seejuures ei tulene kiirgusseadusest võimalust

keelduda kiirgustegevusloa väljastamisest sel põhjusel, et kavandatav tegevus sobiks paremini

mõnesse teise kohta. Kuivõrd kiirgusohutusnõuete täidetavuse hindamine eeldab ennekõike just

konkreetse kiirgustegevuseks kavandatava koha, sealhulgas ehitise, tehase sisseseade jms

kontrollimist, siis on ilmne, et võimalike alternatiivsete asukohtade kaalumine ei ole

kiirgustegevusloa

andmise

menetluses

enam

asjakohane.

AS

Steri

poolt

rajatava

kiirgussterilisatsioonitehase asukohavaliku küsimused oleks tulnud lahendada kohalikul

omavalitsusel seaduses sätestatud planeerimismenetlustes. Hakkamata siinkohal analüüsima seda,

kas detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine oleks kõnealusel juhul vajalik olnud või mitte,

juhib kohus tähelepanu sellele, et olenemata detailplaneeringu olemasolust oleks kohalik

omavalitsus saanud kavandatava kiirgussterilisatsioonitehase asukohavalikut hinnata ka ehitusloa

või kasutusloa väljastamisel. Ehitusseaduse § 24 lg 1 p 9 ja § 34 lg 1 p 14 kohaselt võib nii

ehitusloa kui kasutusloa väljastamisest keelduda juhul kui oluline keskkonnamõju on hindamata ja

keskkonnamõju hindamine on nõutav. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus ilmselt leidnud,

et kavandatava tehase rajamisega olulist keskkonnamõju ei kaasne. Ruumilise planeerimise ja

kohaliku elukeskkonna kujundamise eest vastutab ennekõike kohalik omavalitsus. Antud juhul

tähendab see seda, et andes AS-le Steri välja ehitusloa ning ehitise kasutusloa, nõudmata

seejuures kavandatava tegevuse ja/või asukohavaliku täiendavat põhjendamist, on tehase rajamise

sisuliselt otsustanud kohalik omavalitsus, üksnes selle mööndusega, et tehase töölehakkamine

sõltub kiirgustegevusloa saamisest ning selleks kontrollitakse, kas tehase ehitis, sisseseade ning

asukoht võimaldavad kiirgusohutusnõudeid täita. Kaebuste esitajad märgivad õigesti, et KeHJS §-

s 20 nõutakse tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide hindamist. Ilmne on aga see, et juhul kui

kavandatava tegevuse alustamiseks tuleb läbida mitu etappi, siis reaalsete alternatiivlahenduste

hulk iga etapi järel kahaneb. Olukorras, kus AS Steri oli keskkonnamõju hindamise algatamise

ajaks juba reaalselt rajanud tehase ning toonud tehasesse kehtiva kiirgustegevusloa alusel ka

kiirgusallika, olid võimalikud alternatiivsed asukohad keskkonnamõju hindamise ning sellele

järgnenud kiirgustegevusloa andmise (muutmise) ajaks muutunud ebareaalseteks. See ei tähenda

mingil juhul seda, et tehase valmimise ning kiirgusallika sellesse toomise tõttu oleks kiirgusallika

kasutamiseks vajalik kiirgustegevusluba tingimata anda tulnud. Küll aga ei oleks selles

menetlusetapis olnud enam eesmärgipärane hakata analüüsima kavandatava kiirgustegevuse teisi

võimalikke asukohti. Kaebuste esitajate väide, et ka pärast tehase valmimist oleks selle mujale

kolimine olnud võimalik, kuigi majanduslikult ehk ebaotstarbekas, ei ole tõsiseltvõetav. Seega pidi

Keskkonnaministeerium kiirgustegevusloa andmisel kontrollima seda, kas kavandatav tegevus

võimaldab kiirgus-ohutusnõudeid täita ning ega ei esine muid seaduses sätestatud

kiirgustegevusloa andmisest keeldumise aluseid, ent ei pidanud otsustamisel kaaluma seda, kas

tegemist on Eesti või maailma mastaabis tehase parima võimaliku asukohaga.

57. Mis puudutab AS Steri tehase vajalikkust Eesti jaoks, millele kaebuse esitajad viitavad, siis

leiab kohus samuti, et Keskkonnaministeerium sai hinnata kiirgustegevusloa andmiseks vajalike

tingimuste olemasolu konkreetses, juba eelnevalt välja valitud kohas. Seetõttu ei oleks olnud

asjakohane analüüsida seda, kas kavandatav tegevus võiks toimuda väljaspool Eestit. Lisaks tuleb

märkida, et AS Steri poolt kavandatav tegevus on Eestis seadusega lubatud ning selleks vajaliku

kiirgustegevusloa andmisest oleks Keskkonnaministeerium keelduda saanud seaduses sätestatud

konkreetse alusel olemasolul. Tõdemus, et sarnane majandustegevus sobiks paremini mõnesse

teise riiki, kiirgustegevusloa andmisest keeldumise aluseks aga ei ole.

58. Kiirgussterilisatsioonitehase võimalike asukohaalternatiivide hindamise küsimuses ei saa

asjakohaseks pidada ka kaebuse esitajate viidet Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas

3-3-1-88-04. Nimelt käsitleti nimetatud asjas prügila rajamist ja jäätmeseaduse § 19 lõikes 5 on

sõnaselgelt sätestatud, et prügila asukoha valik toimub planeerimisseaduses sätestatud korras.

Seega erinevalt kiirgustegevusloa andmisest on prügila rajamise otsuse näol tegemist

planeerimisotsustusega. Nagu eelpool märgitud, tegi käesoleval juhul AS Steri tehase rajamist

puudutavad planeerimisotsustused kohalik omavalitsus.

59. Ründe, eelkõige terroristliku või militaarakti, samuti aga näiteks õnnetuse tulemusena tekkida

võiva hädaolukorra osas leiab kohus, et KMH aruandes on piisavalt selgelt asutud seisukohale, et

„kiirguslekke“ põhjustada võivate intsidentide tõenäosus on äärmiselt väike. Aruandes

märgitakse, et AS Steri tehasele lennuki kukkumise tõenäosus on 10-6 ehk võrreldav

meteoriiditabamuse tõenäosusega ning viitega sarnast objekti puudutavale uuringule lisatakse

aruande leheküljel 120, et tahtlik rünnak või juhuslik lennuõnnetus AS Steri kiirgusrajatise vastu

ei saa põhjustada kiirgusallika dehermetiseerumist või tema kiirguskaitse degradeerumist ega

radioaktiivse aine pääsu ümbritsevasse keskkonda. Seega ei saa väita, et Keskkonnaministeeriumil

ei oleks olnud selles osas kiirgustegevusloa andmiseks vajalikku teavet. On ilmne, et ei

terrorismiohtu ega ka põhimõtteliselt ühtegi teist ohtu ei saa kunagi sajaprotsendiliselt välistada.

Kui teatud tegevuse lubatavuse tingimuseks oleks kõigi riskide absoluutne välistatus, muudaks

see võimatuks sisuliselt igasuguse majandustegevuse. KMH aruandes on nii terroriakti kui

lennukatastroofi ohu puhul arvestatud nii AS Steri tegevuse iseloomu ja tehase asukohta ning ka

võimalikke tagajärgi. Kohus nõustub eelkõige kolmanda isiku poolt avaldatud seisukohaga, et

sedavõrd väikese tõenäosusega oht ei saa olla takistuseks kiirgustegevusloa andmisel. Siinkohal

tuleb tähelepanu pöörata KMH aruandes ekspertide poolt väidetule, et sarnase terroriakti või

õnnetusega seotud muud mõjurid oleksid palju suurema mõjualaga kui võimalik kiirgusreostus.

Seega põhimõtteliselt ei ole ei terroriakti ega lennukatastroofi oht xxxxx külas AS Steri tehase

olemasolu tõttu märkimisväärselt suurem, kui see oleks ilma tehase olemasoluta. Võimaliku

terroriakti kohta tuuakse KMH aruandes välja, et üldiselt on terroriaktide eesmärk võimalikult

suurte purustuste ja kahjustuste tekitamine, mistõttu on terroriaktide sihtmärkideks reeglina

märksa rahvarohkemad kohad kui seda on Xxxxxx küla. Kohus leiab seetõttu, et olenemata

sellest, kas ja kuivõrd erinevad teineteisest terrorismiohule antud hinnangud „kaduvväike“

(mõiste, mida kasutatakse KMH aruandes) ja „pigem vähemtõenäoline,“ (mõiste mida kasutab

Siseministeerium oma kirjas, KMH aruande lisa 8, IV kd, tl. 17), on KMH aruandes veenvalt

põhjendatud, et terrorismioht ei ole sedavõrd suur, et peaks välistama kiirgusallika kasutamise

kõnealuses piirkonnas. Seoses kiirgusallika võimaliku ründamisega transpordi ajal, millele kaebuse

esitajad viitasid, tuleb märkida esiteks seda, et KMH aruandes on kiirgusallika transportimise

korraldus käsitlemist leidnud (KMH aruande lk. 67 jj) ning esitatud käsitlust tuleb pidada

otsustamiseks piisavaks. Liiatigi tuleb märkida, et kiirgusallika transportimisega seonduvad ohud

on põhimõtteliselt samasugused, olenemata kiirgusallika lähte- ja sihtkoha asukohast. Eeltoodust

tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et Keskkonnaministeeriumil oleks olnud kiirgusallika vastu

suunatud võimalikke ründeid puudutavates küsimuses otsustamiseks liialt vähe teavet.

60. Kohus ei nõustu kaebuste esitajatega, et Keskkonnaministeerium ei ole kiirgustegevusloa

andmisel piisavalt tähelepanu pööranud kohalikes elanikes tekkivale stressile. Kohtu hinnangul

on KMH aruande peatükis 4.6.2.2. kavandatavast tegevusest lähtuvat võimalikku stressi igati

adekvaatselt käsitletud, leides, et kiirgusallikas iseenesest stressi tekitada ei saa, küll aga võib selle

tingida inimeste interpretatsioon keskkonnas toimuvale. Asjaolu, et tehase ümbruskonnas elavad

inimesed on väljendanud oma muret ja hirmusid kavandatava tegevuse suhtes, on KMH

aruandes välja toodud. Samuti tuuakse aruandes välja, et need hirmud on enamjaolt

põhjendamatud, kuivõrd steriliseerimistehasest lähtuva ohu realiseerumise võimalus on äärmiselt

väike. Seega ei saa väita, et stressi tekkimise võimalust ei ole aruandes vaadeldud. On tõsi, et

kohalike elanike stressi ei ole ei KMH aruande käigus ega hiljemgi mõõdetud. Kaebuste esitajad

ei ole seejuures vastu vaielnud kohtuistungil nii vastustaja kui kolmanda isiku poolt väidetule, et

isegi kui stressi taset saab mõõta, siis ei ole võimalikult mõõtmise teel teaduslikult kindlaks teha

stressi tekkimise põhjusi. KMH aruandes on põhjalikult analüüsitud AS Steri kavandatavat

tegevust, selle võimalikke ohte ning käsitletud riskide maandamiseks ning riskide realiseerumisel

kahjulike tagajärgede likvideerimiseks võetavaid meetmeid. Samuti on aruandes märgitud, et

vähesest teadlikkusest tingitud ratsionaalselt põhjendamatud hirmud võivad kohalikes elanikes

stressi tekitada. Seega oli Keskkonnaministeerium inimeste võimalikust stressist ja ka selle

võimalikest põhjustest teadlik ega ole sellise stressi võimalikkust vaidlustanud. Niisiis ei saa väita,

et stressi tekkimisega seotud asjaolusid ei ole piisavalt välja selgitatud ning millegagi ei ole

põhjendatud kaebuse esitajate seisukoht, et stressi põhjalikum uurimine oleks võinud viia

Keskkonnaministeeriumi keelduva otsuse tegemiseni.

61. Stressiga seoses tuleb tähele panna sedagi, et põhimõtteliselt võib heaolu langust ja stressi

tekitada ükskõik milline inimesele ebameeldiv asjaolu. Hirmust ja kartusest põhjustatud stressi

tekkimine võiks otsustamisel oluliseks osutuda eelkõige juhul, kui tegemist oleks põhjendatud

kartustega. Käesoleval juhul see aga nii ei ole: KMH aruandes on üheselt mõista antud, et reaalse

ohu tekkimine AS Steri tehase lähenduses elavate inimeste elule, tervisele ja varale ei ole

tõenäoline. Vaadates nii keskkonnamõjude hindamise menetluses esitatud ettepanekuid ja

vastuväiteid kui ka käesolevas kohtumenetluses esitatud kaebuse esitajate seisukohti ilmneb

selgelt, et kaebuste esitajad on põhimõtteliselt kavandatava tegevuse vastu. Deklareerides

usaldamatust nii AS-i Steri kui ka kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaministeeriumi vastu, on

kaebuste esitajad otsustanud sisuliselt keelduda ratsionaalselt kaalumast ja aktsepteerimast

argumente, mis näitavad, et kavandatava tegevusega ohtu ei kaasne või et teatud hüpoteetiliste

ohtude realiseerumise tõenäosus on üliväike ja seega kavandatava tegevuse keelamiseks ebapiisav.

Neil asjaoludel ei ole põhjust väita, et stressi põhjalikuma uurimise tulemustega oleks saanud

õigustada kiirgustegevusloa andmisest keeldumist. Nii KMH aruandes kui otsustamisel on

põhjendatult lähtutud sellest, et kuna kiirgustegevus ise stressi ei põhjusta, vaid seda võib

põhjustada hirm tegevusega kaasneda võivate ohtude ees, siis tulebki hinnata seda, kas ja kuivõrd

tõenäoline on nende hirmude esemeks olevate riskide realiseerumine, samuti tuleb võtta

meetmeid teadlikkuse suurendamiseks. Kohalike elanike emotsionaalne vastuseis AS Steri

tegevust puudutavatele selgitustele ja ratsionaalsetele argumentidele ei saa olla takistuseks

kiirgustegevusloa andmisel. Seisukohta, et väidetava stressi põhjuseks ei ole mitte AS Steri

tegevus, vaid sellega seotud põhjendamatud hirmud ning selliste hirmude levitamine kohalike

elanike endi seas, kinnitab ka kuulutus, millega kutsuti kohalikke üles andma allkirju AS Steri

tehase rajamise vastu (IV kd, lk 139) ning kus nimetatakse väärarenguga lapsi ja kiiritusest

põhjustatud haigusi ning kus viimaks kutsutakse üles ütlema „ei“ Tšernobõlile oma kodu lähedal.

62. Ka kavandatava tegevuse mõju inimtervisele on KMH aruandes põhjalikult käsitletud (KMH

aruande lk 50-51, III kd, tl 52). Seejuures ei ole kaebuse esitajad tervisemõjude kohta esitatud

väiteid ümber lükanud. Kaebuse esitajad on muuhulgas väitnud, et loogiline ei tundu KMH

aruandes esitatud väide, et 100 mSv suuruse efektiivdoosi korral tervisehäireid ega geneetilisi

muutusi ei esine. Selline seisukoht on iseenesest põhjendamatu. Nimelt on KMH aruande

koostanud selleks pädevad eksperdid ning kaebuse esitajad ei ole nende pädevust ka kahtluse alla

seadnud ega esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ekspertide poolt antud hinnangud oleksid

väärad. KMH aruanne on eksperdiarvamuse väärtusega ning Keskkonnaministeeriumile ei saa

ette heita lähtumist eksperdi arvamusest seetõttu, et sellest ei nähtu üksikasjalikult kõigi

hinnangute aluseks olevad arvutused või viited eksperdi teadmiste allikatele. Kahtlemata võib

kaebuse esitajatel olla tekkinud veel rida täiendavaid gammakiirguse mõju puudutavaid küsimusi,

ent ka tervisemõjude osas ei saa mööda vaadata asjaolust, et keskseks ja ümber lükkamata

seisukohaks on nii KMH aruandes kui ka vaidlustatud käskkirjas see, et tavaolukorras puudub AS

Steri tegevusel igasugune mõju inimtervisele ning kiirgusest lähtuva terviseohu tekkimise

võimalus on äärmiselt väike.

63. Nõustuda ei saa kaebuste esitajate seisukohaga, nagu ei oleks kiirgustegevusloa andmisel

arvestatud tegevuskoha läheduses elavate inimeste vara (eelkõige kinnisvara) väärtuse muutumist.

Nimetatud küsimust on vastava valdkonna ekspert KMH aruandes käsitlenud (KMH aruande lk

59-61, III kd, tl 61 jj). Kaebuse esitajad ei ole ekspertgrupis osalenud Ober-Haus

Hindamisteenuste OÜ eksperdi Mare Paveltsi pädevust kahtluse alla seadnud. Lisaks sellele

selgitab vastustaja, et täiendavalt on kinnisvara väärtuse küsimust hinnanud teinegi ekspert (IV kd

tl. 151 jj. ), kes samuti oli arvamusel, et steriliseerimiskeskus ei mõjuta Xxxxxx küla elukondliku

kinnisvara hinda kahjustavalt. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et

kaebuse esitajate poolt viidatud asjaleheartiklis esitatud arvamus ei saa keskkonnamõju

hindamisel osalenud eksperdi arvamust ümber lükata. Seega ei ole alust väita, et kavandatava

kiirgustegevuse mõju kinnisvarahindadele ei ole otsustamisel uuritud või et sellega ei oleks

arvestatud.

64. Põhjalikult peatusid kaebuse esitajad nii kaebustes kui kohtuistungil osooni tekkimisega

seotud küsimustel. Selles osas piisab aga, kui märkida, et kiirgustegevusluba ei anna AS-ile Steri

iseenesest õigust õigusaktidega sätestatud piirnorme ületades ohtlikke aineid välisõhku paisata.

Osooni tekkega seotud küsimusi on KMH aruandes põhjalikult käsitletud (KMH aruande lk 38-

43, III kd. tl. 40 jj) ning seejuures on eksperdid ühelt poolt küll asunud seisukohale, et AS Steri

tootmistegevusest tekkiva osooni mahtude korral ohtu elanike tervisele ei teki, ent samas on

leitud, et vaatamata sellele tuleb AS-l Steri taotleda välisõhu saasteluba. Selle loa on Harjumaa

Keskkonnateenistus AS-le Steri ka 28.06.2007 andnud. Loas näidatud saasteainete heitkoguseid ei

ole AS-l Steri lubatud ületada ning kiirgustegevusluba iseenesest mingisugust täiendavat

õhusaaste õigustust AS-le Steri ei anna.

65. Mis puudutab etteheidet, et KMH aruandest ei ole võimalik mõista, milline on potentsiaalse

ohuolukorra puhul kiirgusallika mõjuala raadius, eeldusel, et rajatis töötab täisvõimsusel, siis seegi

ei ole põhjendatud. Aruandes käsitletakse üksikasjalikumalt tõepoolest olukorda, kus

väliskeskkonda peaks varjestamatult sattuma kiirgusallikas aktiivsusega 7,4 PBq. Samas

märgitakse aruande punktis 4.10 (aruande lk. 63), et aktiivsuse 37 PBq korral võib mõjuala lugeda

umbes viis korda suuremaks, märkides samas, et sellise aktiivsusega kiirgusallika varjestamatult

loodusesse sattumine pole võimalik ka terroristliku või militaarakti tagajärjel. Seega on mõjuala

kajastatud selliselt, et aruandest on võimalik teha järeldusi ka suurema aktiivsusega kiirgusallika

kohta, ilma et see vajaks erialateadmisi.

66. Kaebuse esitajate väited põhjavee kaitsetuse kohta ei ole põhjendatud. AS Steri tegevuse

mõju põhjaveele on analüüsitud KMH aruande punktis 4.3.2 ning eksperdid on aruandes leidnud,

et AS Steri tootmistegevusest põhjaveele ohtu ei lähtu ning isegi terrorismiakti korral, kui

puruneb varraste „pinal“ ning võib põhjavette sattuda radioaktiivse koobalti tolmuosakesi, on

mõju lühiajaline (KMH aruande lk 32, III kd, tl. 34). Lisaks rõhutatakse, et selliseks toimeks

vajaliku mõjuri üldine purustav jõud on kaugelt suurem võimalikust kiirgussaaste toime

piirkonnast. Koobalt 60 ohutust põhjaveele põhjendatakse sellegagi, et vesi ei ole sekundaarseks

kiirgusallikaks ehk teisisõnu ei lahustu koobalt 60 vees, mis tähendab, et vesi iseenesest kiirgust

edasi ei kanna. Niisiis ei saa väita, et kiirgustegevusloa andmisel ei oleks põhjaveele tekkida

võivaid ohte hinnatud või arvesse võetud.

67. AS Steri tehase hoone ehituse ja ehituspäevikute väidetavate võltsimiste kohta, samuti ehitus-

ja kasutuslubade menetluse kohta kohalikus omavalitsuses, tuleb märkida, et need kaebuse

esitajate väited ei ole käesoleval juhul asjakohased. KMH aruandes on hinnatud ehitise tehnilist

seisukorda. Aruandele on lisatud kiirgusekspert E. Realo poolt läbi viidud defektoskoopiliste

mõõtmiste tulemused ning neist tehtud eksperdi järeldus, et kiirgusallika kiirgusvarjestuseks olev

betoonpunker tagab kõikides punktides kindlalt oodatava kiirguse nõrgenemise ning seda ka

võimaliku maksimaalse Co-60 kiirgusallikate aktiivsuse 37 PBq korral (KMH aruande lk 88 jj, III

kd. tl. 87 jj). Lisaks viitab vastustaja Kiirguskeskuse poolt läbi viidud dosimeetrilisele kontrollile

(KMH aruande lisa 4, IV kd tl 4 jj), millest Kiirguskeskus järeldas, et ühe aasta jooksul

kiirgustöötaja poolt saadud efektiivdoos elanikule kehtestatud piirmäära ei ületa. Neid uuringutel

põhinevaid hinnanguid ei ole kohtul paljasõnaliste väidete alusel põhjust kahtluse alla seada.

Seega nähtub, et keskkonnaministeerium on ehitise vastavust kiirgustegevuseks iseseisvalt

kontrollinud. Seetõttu väited, et muu organ võis tuvastada ehituspäevikutes eksimusi või väited

kohaliku omavalitsuse poolt ehitus- ja kasutuslubade menetluses tehtud võimalikele eksimistele ei

anna alust väita, et hoones ei ole võimalik tagada kiirgusohutusnõudeid.

68. Esitatud tõendite põhjal ei saa põhjendatuks pidada ka kaebuste esitajate seisukohta, et Eesti

päästeteenistuste võimetuse tõttu on kohalik elanikkond avarii korral tõhusa kaitseta.

Keskkonnamõju hindamise käigus on Päästeamet kinnitanud (IV kd tl. 19), et Päästeametil on

väljaõppinud kaader tööks kiirgusallikaga ning oskused radioaktiivselt saastunud ala

puhastamiseks, samas viidatakse ka naaberriikidega sõlmitud koostöölepingutele. Sama

seisukohta väljendas Päästeamet ka 16.10.2006 kirjas A.K-le (V kd, tl. 9), milles nimetatud

välislepinguid üksikasjalikumalt käsitletakse. Samuti on KMH aruandes ära toodud hädaolukorras

tegutsemise plaan (KMH aruande lk 45).

69. Viimaks märgib kohus, et sellised asjaolud nagu kohaliku elanikkonna usaldamatus tehase

käitaja ja otsustajate suhtes, ei saa olla aluseks kiirgustegevusloa andmisest keeldumiseks. Kohus

leiab, et Keskkonnaministeerium on kõiki olulisi kiirgustegevusega seotud asjaolusid hinnanud

ning teinud nende põhjal põhjendatult järelduse, et alust kiirgustegevusloa andmisest

keeldumiseks ei esine ning seega tuleb taotletav luba AS-le Steri anda. Samuti tuleb kohtu

hinnangul piisavaks pidada vaidlustatud käskkirja punktis 1.1. esitatud kiirgustegevuse

põhjendust. Põhjendatult on Keskkonnaministeerium AS Steri kavandatava tegevusega seotud

ohtusid ja nende tõenäosust hinnates lähtunud maailma varasematest sellealastest kogemustest.

Seejuures

KMH

aruandes

ning

kohtumenetluseski

esitatud

väitele,

et

sarnaste

kiirgussterilisatsioonitehaste ajaloos ei ole olnud esinenud avariiolukordi, kus kannatada oleksid

saanud väljaspool tehast töötavad isikud, ei ole kaebuse esitajad vastuväiteid esitanud.

70. Kokkuvõttes tõdeb kohus, et vaidlustatud käskkirjas ning seal viidatud KMH aruandes on

veenvalt põhjendatud, et AS Steri tegevuse iseloomu ning tegevuse kohta arvestades ei esine KgS

§-s 22 nimetatud kiirgustegevusloa andmisest keeldumise aluseid ning kiirgustegevusloa andmine

oli seega õiguspärane.

71. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebused jäävad rahuldamata ja vastustaja ning tema poolel esinenud kolmas isik ei ole kohtult

menetluskulude

väljamõistmist

taotlenud

ega

esitanud

menetluskulude

nimekirja

ja

kuludokumente, jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Daimar Liiv

Kristjan Siigur

Kadriann Ikkonen