2-06-21457/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Peet Teidearu

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. veebruaril 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-21457

Tsiviilasi

E.R.` hagi R.E.` vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E.R.

Hageja esindaja: adv.Heiki Kuningas( Advokaadibüroo Karl Saavo

OÜ, Tartu Riia 4)

Kostja: R.E.

Kostja esindaja : adv. Andres Veski ( Advokaadibüroo Sirje Must)

Kohtuistungi toimumise aeg

18. jaanuaril 2008

Protokollija

Istungisekretär Jane Oidsalu

RESOLUTSIOON

Ühisvara jagamise hagi rahuldada.

Jätta kostja R.E. omandisse järgmine vara:

1. sõiduauto M-21 „Volga „reg nr. XXX XXX väärtusega 20 000 krooni;

2. sõiduauto haagis „Skif“ väärtusega 3000 krooni;

3. akulaadija „Start“ väärtusega 500 krooni;

4. arvestada kostja R.E. poolt kättesaaduks ühisvaras tema poolt omavoliliselt

võõrandatud elevaator kartulivõtumasina ja ühehõlmalise ader –kokku väärtusega

21 000 krooni.

Jätta hageja R.E. omandisse järgmine vara:

1. traktoriniiduk väärtusega 7000 krooni;

2. mullafrees väärtusega 3000 krooni;

3. kartulipanija väärtusega 3000 krooni;

4. elektrihöövel väärtusega 400 krooni;

5. tööstusvoolu-mootoriga kreissaag väärtusega 1500 krooni;

6. kompressor väärtusega 1500 krooni;

7. mahlapress koos õunapurustajaga koguväärtusega 800 krooni;

8. elektrimootoriga kapsariiv väärtusega 800 krooni(osaliselt amortiseerunud);

9. 100 tahvlit tsinkplekki väärtusega 10 000 krooni;

10. garaaž Tartus P. 105/3( katastritunnus 79514:035:0008; kinnisturegistriosa 38895;

väikeelamumaa) väärtusega 17 000 krooni.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte kanda tulenevalt TsMS § 164 lg. 1.

E.R. tasuda menetluskulu 2500(kaks tuhat viissada )krooni riigieelarvesse.

R.E. tasuda menetluskulu 1239(üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) krooni

riigieelarvesse.

Summad tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011,viitenumber 2900078538

SEB Eesti Ühispangas.

Otsus saata jõustumisel ARK-i ja Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale

Edasikaebamise kord

Pooled

või

nende

esindajad

võivad

esitada

Tartu

Ringkonnakohtule

otsuse

peale

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

E.R. ja R.E. abielu on registreeritud Tartu Linna TSN TK Perekonnaseisuaktide Büroos

25.08.1956.a, mille kohta on tehtud kanne nr. 619. Abielust on sündinud kolm last, kes on

täiskasvanud ning elavad eraldi. Hageja on avaldanud, et 1990 aastate algul, kui tema hakkas

Mäksa vallas talupidamisega tegelema, tekkisid temal abikaasa R.E. omavahelised tülid. Abielu on

lahutatud Tartu Maakohtu 27.11.2003 otsusega; ühisvara jäi jagamata.

Hageja E.R. on esitanud Tartu Maakohtule hagi R.E. vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagi on

võetud menetlusse 05.09.2006. Hageja E.R. soovis jagada järgmist ühisvara: 3-toaline korter Tartus

P. tn. 29-57 väärtusega 800 000 krooni ; garaaž Tartus P. tn.105/3 väärtusega 17 000 krooni;

elevaator- kartulivõtja väärtusega 14 000 krooni; ühehõlmaline kivikaitsmega ader väärtusega 7000

krooni; traktoriniiduk väärtusega 7000 krooni; traktori külge haagitav kartulipanija väärtusega

3000 krooni; bensiinimootoriga muruniiduk väärtusega 2000 krooni; mootorsaag 2000 krooni;

elektrimootoriga hekilõikur väärtusega 1000 krooni; bensiinimootoriga murutrimmer väärtusega

2000 krooni; elektrimootoriga mullafrees väärtusega 3000 krooni; klaver „Riga“ väärtusega 10 000

krooni.

Kohtumenetluses osutati hagejale riigiõigusabi , et hagejal võimaldada kohtumenetluses oma nõuet

esitada ning seda tõendada. Hagejale andis õigusabi advokaat Heiki Kuningas.

Hageja esindaja Heiki Kuningas esitas kohtule 19.04.2007 täiendava hagiavalduse, milles luges

hageja ja kostja ühisvaraks(arvestades ka 15.11.2007 esitatud taotlust(tl. 62)vara osas)järgnevat :

elevaator-kartulivõtja maksumusega 14 000 krooni, mille kostja on võõrandanud; ühehõlmaline

ader maksumusega 7000 krooni( mille kostja omavoliliselt on võõrandanud); bensiinimootoriga

muruniiduk maksumusega 2000 krooni(kostja valduses); mootorsaag maksumusega 2000

krooni(kostja valduses); elektrimootoriga hekilõikur maksumusega 1000 krooni (kostja valduses);

bensiinimootoriga murutrimmer maksumusega 1000 krooni (kostja valduses ); klaver „Riga

„maksumusega 10 000 krooni ( kostja valduses) ; traktoriniiduk maksumusega 7000 krooni( hageja

valduses); mullafrees maksumusega 3000 krooni ( hageja valduses); kartulipanija maksumusega

3000 krooni ( hageja valduses); garaaž Tartus P. 105/3 maksumusega 17 000 krooni. sõiduauto

haagis „Skif“ maksumusega 1000 krooni; elektrihöövel(nõukogude aja toodang) maksumusega 400

krooni.; kapsariiv(omatehtud); akulaadija „Start“; kompressor; kreissaag ; traktor T-20. Hageja

soovis omandiõigust traktoriniidukile maksumusega 7000 krooni, kartulipanijale maksumusega

3000 krooni, mullafreesile maksumusega 3000 krooni, garaažile Tartus P. 105/3 maksumusega

17 000 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja R.E. on liikumispuudega ning ta ei saanud kohtuistungile tulla. Kostja esindaja adv. Andres

Veski esitas 12.11.2007 hageja nõudele mõningas osas vastuväiteid ning ei pidanud ühisvaraks

bensiinimoorotiga muruniidukit, elektrimootoriga hekilõikurit, bensiinimootoriga trimmerit ja

klaverit „Riga“, põhjendusel et need esemed kuuluvad hageja ja kostja tütrele Ü.R. perele. Klaver

on kingitus menetluspoolte lastele tädide ja onude poolt. Kostja esindaja hindas ühisvara väärtust

mõnevõrra erinevalt. Kostja esindaja oli seisukohal, et ühisvara hulka ei saa kuuluda elevaator –

kartulivõtumasin ja ühesahaline traktoriader, sest nende esemete müügitehing on tehtud abielu

kestel. Kostja soovis tema omandisse jätta kinnisasja -garaaži Tartus P. 105/3 ning seda, et kohus

mõistaks E.R. välja temale täiendavalt 37 400 krooni. Kostja viitas vastuses hagile ka Mäksa vallas

talu juures tehtud parendusi, mille suurust kostja ei ole suutnud välja selgitada, kuid mis ületa

kindlasti 700 000 krooni. Kostja esindaja pidas mõistlikuks asjas kompromiss saavutada.

KOHTU SEISUKOHT

Ühisvara tuleb jagada. Menetluspooled ei ole suutnud ühisvara kohtuväliselt jagada.

Perekonnaseaduse (PerS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade

ühisvara. PerS § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara,

samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see

abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Lõige 2 alusel on abielu kestel omandatud

isiklikud tarbeesemed abikaasa lahusvara. PerS § 18 lg 1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara

jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Lõige 2 sätestab, et kui ühisvara jagatakse

pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Lõige 3 järgi jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. Lõige 5 alusel jagab vaidluse korral ühisvara

kohus ühe või mõlema abikaasa nõudel.

PerS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata

sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel

põhjustel. PerS § 19 lg 3 alusel määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale

jääva vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Lõige 4 sätestab, et

kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras,

mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. PerS § 20 lg 2 järgi vastutavad abikaasad

perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga.

Kohus arvestab ühisvara jagamisel poolte kooselu lõppemise aega , mis kostja esindaja väidetel on

augustikuu 2003.

Kohus ei loe ühisvaraks Tartus P. tn 29 korteriomandit( kinnistu nr.2499603)reaalosa korter 57,

sest see vara oli poolte ühisvara, kuid poolte abielu ajal EÜ Koil 17.10.2001 otsusega on R.E.

lahkunud elamuühistu liikmest ja elamuühistu liikmeks on võetud L.R. ,millest tulenevalt ei ole

see korter enam hageja ja kostja ühisvara. Hageja on küll eelnimetatud otsust vaidlustanud, kuid

loobunud nõudest ning Tartu Maakohus on menetluse lõpetanud ning kinnitanud kompromissi

09.06.2004 määrusega . Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2004 määrusega on jäetud maakohtu määrus

muutmata.

Kohus ei käsitle ühisvarana ka klaverit „Riga“, sest see on kingitud lastele. Ühisvaraks ei ole ka

elektriline muruniiduk, bensiinimootoriga trimmer ja hekilõikur, sest need esemed on soetanud Ü.R.

elukaaslane nagu nähtub Ü.R. ütlustest. Ühisvaraks ei ole ka traktor T- 40 sest see on võõrandatud

abielu ajal, eeldatavalt poolte kokkuleppel; vastupidist tõendatud ei ole. Ühisvarana ei arvesta

kohus ka sügavkülmikut, sest see on amortiseerunud , ei ole töökorras ning remont ei ole

rentaabel.

Kostja ei ole menetluses tõendatud tehtud varalisi kulutusi Mäksa vallas olevale talule, mis on

praegu hageja elukoht. Sellest tulenevalt kohus neid kulutusi ei arvesta.

Kohus loeb ühisvarasse kuuluvaks elevaator –kartulivõtumasina väärtusega 14 000 krooni ja

ühesahalise traktoriadra väärtusega 7000 krooni, sest kriminaalasja lõpetamise määrusega

14.01.2004(tl. 48) ja E.R. seletusega on tõendatud, et R.E. võõrandas enne 22.07.2007 need

ühisvara hulka kuuluvad asjad vastuolus Perekonnaseaduse § 17 lg.1,2 sätetega – ei küsinud luba

E.R nende asjade võõrandamiseks ning omandas müügilepinguga saadu. Seega on R.E. selle

14 000 krooni väärtusega ühisvara juba omandanud ning käeolevas ühisvara jagamises arvestab

kohus selles summas vara saaduks.

Ühisvaraks loeb kohus ka traktoriniiduki maksumusega 7000 krooni( hageja valduses); mullafrees

maksumusega 3000 krooni ( hageja valduses); kartulipanija maksumusega 3000 krooni ( hageja

valduses); garaaž Tartus P. 105/3 maksumusega 17 000 krooni; sõiduauto Volga M-21 reg nr.

XXX XXX; sõiduauto haagise Skif, mis hageja poolt hinnatuna on 1000 krooni; elektrihöövli

hageja poolt hinnatuna 400 kroonile, mahlapressi ja õunapurustaja(enda tehtud nõukogude ajal)

hageja poolt hinnatuna 800 krooni; 100 tahvlit 200 m 2 suurust tsinkplekki hageja poolt hinnatuna

10 000 krooni; akulaadija „Start“ hinnaga 400 krooni; tööstusvooluga kreissaag(nõukogude aegne

toode) hinnaga 1500 krooni; utiilne traktor T-20 ; kompressor (nõukogude aegne )hinnaga 1500

krooni.

Pooltel ei ole vaidlust järgmise ühisvara ja nende väärtuses üle: mootorsaag väärtusega 2000

krooni; kartulipanija väärtusega 3000 krooni; mullafrees väärtusega 3000 krooni; tsinkplekk 100

tahvlit väärtusega 10 000 krooni; garaaž Tartus P. 105/3 (kinnistu reg.osa 38895)pinnaga 42 m2

väärtusega 17 000 krooni , traktoriniiduk väärtusega 7000 krooni.

Hageja ja kostja on eriarvamustel sõiduauto M-21“Volga“ reg nr. XXX XXX maksumuse osas.

Hageja hindas sõiduki väärtuseks 5000 krooni; kostja hindas auto 20 000 kroonile põhjendusel, et

auto on uunikum ning omab seega suuremat väärtust kui tavapärane auto. Kumbki menetluspool

ei ole kohtule esitanud eksperdihinnangut.

Kohus nõustub kostja väitega auto väärtuse kohta ning hindab auto väärtuseks 20 000 krooni,

arvestades auto unikaalset väärtust. Kostja on auto võtnud ühisvara hulka näidates oma huvitatust

sellest poolte ühisvarast. Hageja ei olnud sellest autost huvitatud. Sellest tulenevalt määrab kohus

selle auto kostjale.

Kreissae väärtuseks hindab kohus 1500 krooni. Traktori TD 20 väärtuseks hindab kohus 1500

krooni, arvestades seda kui vanametalli. Kompressori hinnaks määrab kohus 1500 krooni,

arvestades analoogsete seadmete hindu. Elektrimootoriga kreissae hinnaga 1500 krooni on pooled

nõustunud. Elektrimootoriga kapsariivi väärtuseks hindab kohus 800 krooni. Akulaadija „Start“

väärtuseks määrab kohus 500 krooni, arvestades selle amortisatsiooni. Mahlapressi ja õunapurustaja

(isevalmistatud ) väärtuseks hindab kohus 800 krooni.

Sõiduauto haagise väärtuseks on hageja 18.01.2008 kohtuistungil viimasena nimetanud 1000

krooni, kostja 4000 krooni. Kohus hindab haagise väärtuseks 3000 krooni.

Hageja väiteid käesolevas menetluses Tartus P. 29 krt. 57 korteriga seoses saab kohus arvestada

vaid selles osas, et hageja kostjaga kooselu vältel korteri hooldamisest osa võttis ning kulutusi

kandis. Samuti on tähelepanuväärsed hageja E.R. avaldused käesolevas kohtumenetluses selles, et

tema tahe on jagada Tartus P. 29 krt. 57 omandit, sest tema tahet ei ole arvestatud, kui EÜ-s Koil

osamaks võõrandati R.E. poolt. Hageja väidetel on sellega temale ainelist kahju tekitatud.

Arvestada tuleb ka hageja poolt 18.06.2004 esitatud erikaebuses Tartu Maakohtu määrusele

09.06.2004 tsiviilasjas 2-1528/03 toodud põhjendeid selles, et asjas sõlmitud kokkuleppes ei olnud

arvestatud E.R. tahet – kokkulepe ei kajastanud hageja tahet tütarde poolt temale elatise maksmise

kohta. Seega saab teha järelduse, et kokkuleppega said kahjustatud hageja E.R. materiaalsed huvid.

Selle asjaoluga kohus käesolevas menetluses arvestab, et õiglaselt jagada ühisvara ning arvestada

eaka hageja E.R. varaliste õigustega, millised on kahjustatud tsiviilasjas 2-1528/03.

Hageja E.R. on garaažikinnistu Tartus P. 105/3 omandanud, omab selle dokumentatsiooni ning

maksab ka kinnistult maamaksu. Garaaž on hagejale vajalik, see on temale järelejäänud kinnistu

Tartu linnas, kasutatav garaažina või laopinnana. Hageja on ka ise soovinud garaaži omandisse.

Eeltoodut arvestades kohus jätab sõiduauto M-21 „Volga „ väärtusega 20 000 krooni kostja

omandisse. Samuti jätab kohus kostja omandisse sõiduauto haagise „Skif“ väärtusega 3000 krooni.

Kohus arvestab kostja poolt kätte saaduks ühisvaraks ka kostja poolt omavoliliselt võõrandatud

elevaator kartulivõtumasina ja ühehõlmalise adra –kokku väärtusega 21 000 krooni. Kohus jätab

kostja omandisse ka akulaadija „Start“ väärtusega 500 krooni. Kostja osaks ühisvaras moodustub

44 500 krooni.

Hagejale jääb ühisvarast traktoriniiduk väärtusega 7000 krooni, mullafrees väärtusega 3000 krooni,

kartulipanija väärtusega 3000 krooni, elektrihöövel väärtusega 400 krooni, tööstusvoolu-mootoriga

kreissaag väärtusega 1500 krooni, kompressor väärtusega 1500 krooni, mahlapress koos

õunapurustajaga koguväärtusega 800 krooni, elektrimootoriga kapsariiv väärtusega 800

krooni(osaliselt amortiseerunud), 100 tahvlit tsinkplekki väärtusega 10 000 krooni, garaaž Tartus P.

105/3 väärtusega 17 000 krooni. Hagejale jääv ühisvara osa on 45 000 krooni.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Tartu Maakohtu määrusega 11.12.2006 on E.R. antud riigiõigusabi, samuti ka osalist menetlusabi

ning kohustatud teda tasuma kuue kuu jooksul riigilõivu ühisvara hagilt. Arvestades sellega , et

E.R. ühisvara vääruseks kujunes 45 000 krooni , on riigilõivu suurus sellelt 2500 krooni. Selle

riigilõivu on hageja kohustatud tasuma riigieelarvesse.

Tartu Maakohtu määrusega 19.04.2007 on määratud osaline riigiõigusabi R.E., kohustusega tasuda

1/3 riigiõigusabi maksumusest. Advokaat Andres Veski poolt esitatud õigusabi maksumuseks on

3717 krooni. R.E. on kohustatud tasuma õigusabi eest 1239 krooni riigieelarvesse.

Kohtunik: