Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-07-39044/6 AI generated

2-07-39044/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-07-39044/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu esitas 21. septembril 2007.a. Viru Maakohtule avalduse A P ’lt vanemaõiguste äravõtmise kohta. Avalduse kohaselt on J P A P tütar. Laps on sündinud enne-aegselt ning lapse emal oli raseduse ajal probleeme alkoholiga. Laps viibis ilma emata statsionaarsel ravil ajavahemikus 13.07.-15.08.2007.a seega kohe peale sünnitust. Ema põhjendas lapse kõrvalt puudumist asjaoluga, et tal puuduvad rahalised vahendid haiglas viibimiseks. Seoses lapse tervisehäiretega peab arst last kontrollima iga kahe nädala tagant. Ema lapsega arsti vastuvõtule ei ilmunud ning arst kutsus lapsele kiirabi ja koju politsei, kuna korteris aadressil Kohtuasja number 2-07-39044 Määruse tegemise aeg ja koht

Legislator headnote

AI generated

2-07-39044/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Karistusregistri teate kohaselt on A P’d karistatud alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 1500 krooni( tl 12).

Keywords

AI generated
medical needs of child proof of minority alcohol dependence adult children important family reasons protection of adults
AI generated
2-05-19182/6
Eestkosteasutuse, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas kohtule hagiavalduse alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), vanemate: V B ja S B, vastu nõudega võtta V B ja S B ära vanema õigused alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), suhtes põhjusel, et kostjate perekond on Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses arvel juba alates 2003.a.. Alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), vanemad kuritarvitavad pidevalt alkohoolseid jooke. Vanem poeg, J B (isikukood: xxx), vanemate juures ei elanud, ta elas isapoolse vanaema juures. Nooremat last, D B (isikukood: xxx), nähti tihti õues ilmastikutingimustele mittevastavas riietuses, ilma söömata ja pesemata. V B käis tihti koos lapsega tuttavate juures alkohoolseid jooke kuritarvitamas. Vanemate poolse hoolitsuse ja järelevalve puudumise tõttu sattus J B (isikukood: xxx) politsei huviorbiiti ning hakkas põhjuseta puuduma koolitundidest. 2005.a. septembris võttis V B õde S K alaealise J B (isikukood: xxx) enda kasvatada ning viis J B (isikukood: xxx) elama välismaale Sankt – Peterburgi. Alaealiste laste isa S B pole kordagi huvi tundnud laste käekäigu vastu ning lapsi materiaalselt ei toeta. Lastekaitseinspektorite kutsele ilmuda vestlusele ei ole S B reageerinud, millega on tõendatud, et S B puudub igasugune huvi oma laste vastu. Alaealiste laste ema, V B, elas hagiavalduse esitamise hetkel oma uue elukaaslase juures ühetoalises korteris. Kodukülastamiste ajal oli korter tihti must, korteris viibisid sageli alkoholijoobes kõrvalised isikud, kes koos korteri peremehega kuritarvitasid alkohoolseid jooke. Sageli oli ka V B ise alkoholijoobe seisundis. Alaealine D B (isikukood: xxx) läks esimest korda kooli esimesse klassi 06.oktoobril 2005.a.. Koolist, Kohtla – Järve Ühisgümnaasiumist, taotleti alaealise D B (isikukood: xxx) paigutamist riiklikusse hoolekandeasutusse ülalpidamisele, kuna lapsele tulid kooli järgi alkoholijoobes isikud. Alaealine D B (isikukood: xxx) ise oli hooldamata ja pesemata. Lapsel olid seljas pesemata riided. Palus hagi rahuldada.
2-08-14126/3
aprillil 2008.a. esitas Kuressaare Linn kohtule avalduse X. Xalt lapse äravõtmiseks ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta alaealisele X X’ i üle eestkoste seadmiseks ning eestkostja määramiseks. X X on sündinud X.a. Saare Maakonnas Kuressaare linnas X X ja X X (endine nimi X) kooselust pere esimese ja ainukese lapsena. X X sünniakt nr 69 on välja antud 13. aprillil 1992.a. Saare maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna poolt. X X isa nime kanne sünniakti on tehtud vanemate ühise avalduse nr38 13.04.1992.a. alusel (tl.5-6). X X isa X X suri 25.02.1999.a. Surmaakti koostas Kärla vallavalitsus 25.02.1999.a., akt nr.8 (surmatunnistus DL 0348321) (tl.7). Alaealise X X ema X X abiellus 05.10.2001.a. X Xga, kes suri 27.01.2004.a. Sellest ajast kannab X X perekonnanime X . Avalduse kohaselt ei ole X X’ i ema X X tütart kasvatanud alates 1998.a. Alates kuuendast eluaastast elab X naabrite X ja X X perekonnas X Kuressaares. X X’ i kodus X Xa juures oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega, millest tulenesid kasvatusja toimetulekuraskused. X X on alates 1999.a. Kuressaare Linnavalitsuse sotsiaaltoetuste registris toimetulekutoetuse saajana. 31.03.2008.a. Kuressaare Linnavalitsuses toimunud jutuajamisel lastekaitse spetsialist Helle Kahmi ja X Xa vahel tunnistas viimane, et vaatamata sellele, et ta lapsest hoolib, ei ole ta suutnud oma last kasvatada ja kuna lapse soov on elada teises kodus, ei vaidle ta sellele vastu. Nimetatud asjaoludega seoses esitas X X, alaealise tegelik kasvataja Kuressaare Linnavalitsusele 21.02.2008.a. avalduse, milles palus enda määrata X X eestkostjaks. Sellekohase kirjaliku nõusoleku on andnud ka X X’iga samas leibkonnas elav abikaasa X X ja nende perekonnast eraldi leibkonnas elav poeg X X (tl. ). Perekond X on seni kandnud kõik lapse kasvatamise ja koolitamisega seotud kulud. Kuressaare Linnavalitsus on kontrollinud perekonna tausta ja on arvamusel, et X X on sobiv eestkostja ja temal on eestkoste teostamiseks sobivad tingimused. Alaeline X X esitas Kuressaare Linnavalitsusele 20.02.2008.a. avalduse, milles avaldas soovi ja nõusolekut selleks, et tema eestkostjaks saaks X X., kes on teda kasvatanud, õpetanud ja
2-09-11449/13
Kohtla – Järve Linnavalitsus (eestkosteasutusena) esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealiste laste: A.K.
2-06-4929/4
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht 05.juuli 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4929 Tsiviilasi Narva linna avaldus J.
2-07-21286/12
05.06.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Narva linna avaldus vanema õiguste äravõtmiseks XX alaealiste laste XX (isikukood XX) ja XXX (XX) suhtes. Esitatud avaldusest tuleneb, et XX ei täida vanemlike kohustusi laste kasvatamisel ja ülalpidamisel. Alates 23.03.2007.a. viibivad lapsed Narva Laste Varjupaigas.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kohtla-Järve linna avaldus rahuldada.

2. Ära võtta A P ’lt vanemlikud õigused alaealise tütre J P (IK xxx) suhtes.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

30 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud

1. Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu esitas 21. septembril 2007.a. Viru Maakohtule avalduse A P ’lt vanemaõiguste äravõtmise kohta.

2. Avalduse kohaselt on J P A P tütar. Laps on sündinud enne-aegselt ning lapse emal oli raseduse ajal probleeme alkoholiga. Laps viibis ilma emata statsionaarsel ravil ajavahemikus 13.07.-15.08.2007.a seega kohe peale sünnitust. Ema põhjendas lapse kõrvalt puudumist asjaoluga, et tal puuduvad rahalised vahendid haiglas viibimiseks. Seoses lapse tervisehäiretega peab arst last kontrollima iga kahe nädala tagant. Ema lapsega arsti vastuvõtule ei ilmunud ning arst kutsus lapsele kiirabi ja koju politsei, kuna korteris aadressil Kohtuasja number 2-07-39044 Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2008. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi Kohtla-Järve linna avaldus A P vanema õiguste määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg

17. jaanuar 2008 kell 09.30 Menetlusosalised

Avaldaja: Avaldaja esindajad:

Puudutatud isik:

Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (RK xxx) N D (volikirja alusel) A P (IK xxx; elukoht: xxx)

xxx oli lapse tervisele ohtlik olukord. Laps viibis ravil SA Ida-Viru Keskhaigla lasteosakonnas ajavahemikus 13.09.-21.09.2007.a. ning 21.09.2007 suunati laps Narva- Jõesuu Lastekodusse.

3. Sünnitunnistusel on lapse J P emana märgitud A P ning isa kohta kanne puudub (tl 3).

4. Viru Maakohtu 25.05.2007.a. kohtumäärusega on A P ’lt ja V P ’lt ära võetud vanema õigused alaealiste poegade V P ja A P suhtes (tl 5-9).

5. Ida-Viru Keskhaigla teate kohaselt viibis J P ravil lasteosakonnas ajavahemikul 13.09.21.09.2007.a. Laps toodi haiglasse kiirabiga aadressilt xxx, Kohtla-Järve, raviarsti sõnul oli lapse ema purjus ning laps mustas kodus ning lapse hospitaliseerimise vajadus oli lapse terviseseisundi tõttu. Lapse haiglas oleku ajal ema külastas oma last (tl 10).

6. Maksu-ja Tolliameti teatel on A P saanud maksustatavat tulu 2006.a OÜ-lt V summas 5176 krooni; AS-ilt V 3318 krooni; OÜ-lt V K summas 12923 krooni ning Eesti Haigekassalt summas 800 krooni, 2007.a. AS-ilt ISS E summas 768 krooni ning 2006.a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni järgi tagastati A P’le 23.02.2007.a 1284 krooni enammakstus tulumaksu(tl 11).

7. Karistusregistri teate kohaselt on A P’d karistatud alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 1500 krooni( tl 12).

8. SA TÜ Kliinikum teatise kohaselt viibis laps 13.07.2007 ravil TÜ Kliinikumi lastekliiniku neonatoloogia osakonnas ning laps on vajanud pidevat intensiivravi - jälgimist enneaegsuse tõttu. Ema on mõned korrad helistanud lapse tervise ja kojusaamise küsimuses. Arsti soovituse ja järelravi kohaselt kohustus ema lapse toimetama 2 nädalat pärast haiglast koju saamist punaverenäitajate kontrolli ning 1 kuu möödumisel ambulatoorsele kontrollile (tl 13, 16-17).

9. SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardi kohaselt on laps toodud haiglasse kiirabi poolt, lapse ema on purjus ning laps on võetud haiglasse(tl 15).

II Kohtuistung 13. detsembril 2007.a. kell 10.00

10. Kohtusistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde ning esitas kohtule politsei teate A P elukoha kohta ning Narva-Jõesuu Lastekodu teate ning kodukülastuse aktid.

11. Puudutatud isik ei olnud avaldusega nõus ning palus anda talle aega tõestamaks, et saab hakkama vanemakohustuste täitmisega.

12. Kohus lükkas asja arutamise kuuks ajaks edasi, et puudutatud isik võiks näidata, et ta hakkab vanemakohustusi täitma.

III Kohtuistung 17. jaanuaril 2008.a. kell 09.30

13. Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning selgitas kohtule, et lapse ema pole lapse lastekodus viibimise ajal last kordagi külastanud ning eestkosteasutusele on tema viibimiskoht teadmata. Avaldaja esindaja leidis, et kuna puudutatud isik oma suhtumist lapsesse ei ole pärast eelmist kohtuistungit muutnud, on avaldus puudutatud isikult vanemaõiguste äravõtmise kohta põhjendatud.

14. Puudutatud isik kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest.

IV Kohtu põhjendused

15. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära avaldaja esindaja ning puudutatud isiku seletused, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

16. Kohus tuvastas, et alaealise J P ema on puudutatud isik A P (tl 3). Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi 2. lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

17. PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus on tuvastanud, et lapse ema pole huvitatud lapse kasvatamisest ega tema eest hoolitsemisest. Alates 21.09.2007.a on laps suunatud Narva-Jõesuu Lastekodusse ning ema pole sisuliselt kohtumääruse tegemise hetkeks juba 4 kuud täitnud oma lasevanema kohustusi lapse eest hoolitsemisel ning pole tundnud huvi lapse käekäigu vastu ega käinud teda lastekodus vaatamas (tl 29).

18. Põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Seega riik peab oma struktuuride kaudu vanemate kasvatusõiguse piiramisele lähenema lapse huvidest lähtuvalt, sest selline õigustus tuleneb põhiseaduse § 27 lg 3 sõnastusest, mis sätestab lisaks õigusele ka kohustuse laste kasvatamiseks ning nende eest hoolitsemiseks. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekonnaellu kohaldab sanktsioonina kasvatusõiguse või vanema õiguste äravõtmist.

19. Eesti lastekaitseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. ÜRO lapse õiguste konventsioon näeb ette lapse õiguse perekonnale, hoolitsusele ja armastusele. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekondlikesse õigussuhetesse, kas piirab vanemate õigusi või kohaldab sanktsioonina laste äravõtmist. Vanemate kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub laste hoolitsuseta ja järelevalveta jätmises. Vanemaõiguste äravõtmine on üks äärmuslikest õiguskaitsevahenditest lapse huvi kaitseks. Seaduse mõte ei ole laste äravõtmisega karistada vanemaid, vaid kaitsta lapsi vanemate eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt.

20. Eeltoodu alusel loeb kohus eestkosteasutuse avalduse põhjendatuks ning leiab, et avaldaja on põhjendanud, et lapse ema A P ei täida oma kohustusi alaealise tütre J P suhtes ning pole nende täitmisest huvitatud, seega lapse huvidest lähtuvalt kohus rahuldab avalduse ning võtab A P ’lt ära vanemlikud õigused.

Viktor Brügel

Kohtunik