3-08-107/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-107

Haldusasi A.K.i kaebus Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse lubatavuse kontrollimine Resolutsioon Keelduda A.K.i kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Justiitsministeeriumi 16. novembri 2007. a vaideotsusega tunnistati kehtetuks Tallinna Vangla direktori 19. oktoobri 2007. a käskkiri nr 1095-d, millega määrati kinnipeetav A.K.ile distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 11 ööpäevaks.

2. Rahandusministeeriumi 21. detsembri 2007. a kirjaga jäeti rahuldamata A.K.i taotlus riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) alusel hüvitise saamiseks selle eest, et ta viibis alusetult 11 ööpäeva kartseris. Ministeerium selgitas taotluse esitajale, et osundatud seadus ei laiene temale kui karistust kandvale kinnipeetavale.

3. A.K. esitas 16. jaanuaril 2008. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub Eesti Vabariigilt AVVKHS § 5 alusel välja mõista hüvitis 11 ööpäeva kartseris alusetult viibitud aja eest. Kahju hüvitamise nõudeõigus tuleneb põhiseadusest ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõigetest 1 ja 2.

KOHTU SEISUKOHT

4. Nähtuvalt asja materjalidest on A.K. Tallinna Vanglas karistust kandev kinnipeetav, keda vangla direktor karistas distsiplinaarkaristusega, mis hiljem tühistati. Kaebuse esitaja väidab, et talle on kartseris alusetu viibimisega tekitatud mittevaraline kahju ja nõuab selle hüvitamist Eesti Vabariigi poolt.

5. Kohtu hinnangul on Rahandusministeeriumi vastu suunatud nõue alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks õiguslikus mõttes ilmselgelt perspektiivitu ning kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 alusel tagastamisele. Kohus selgitab, et A.K. on nõude esitamisel ebaõigesti tuginenud AVVKHS sätetele. Kuna A.K. kandis Tallinna Vanglas karistust, oli temalt kartserisse paigutamise ajal vabadus võetud kohtuotsuse alusel, s.o seaduslikult. Kinnipeetava distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine on käsitatav vanglarežiimi ja kinnipidamistingimuste muutmisena, mitte temalt vabaduse võtmisena. AVVKHS kohaldamiseks peaks A.K.i suhtes kohalduma kasvõi üks selle seaduse § 1 lõikes 1 sätestatud alus. On selge, et ükski nimetatud alustest pole antud juhul asjassepuutuv. Seega oli õige Rahandusministeeriumi 21. detsembri 2007. a kirjas väljendatud keeldumine hüvitada A.K.ile kahju AVVKHS kui eriseaduse alusel.

6. Ehkki Rahandusministeeriumi keeldumise vaidlustamine on perspektiivitu, ei tähenda see, et kaebajal ei võiks olla riigi vastu kahju hüvitamise nõudeõigust. Riigikohtu halduskolleegiumi 22. märtsi 2006. a otsuses nr 3-3-1-2-06 leiti, et kartseri kohaldamine sellekohase õigusliku aluseta on õigusvastane ning selle meetme erakordselt piiravast iseloomust tulenevalt ka inimväärikust kahjustav. Tegemist võib olla vanglapoolse rikkumisega, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg 1 alusel (väärikuse alandamine). A.K.il on õigus esitada mittevaralise kahju hüvitamise kaebus üldkorras, s.o riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Kaebajale tekitas väidetava kahju vangla oma seadusevastase haldusakti täitmisega. Vangistusseaduse § 11 lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega on kinnipeetava kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne kord. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus Tallinna Vanglale. Kui vangla ei hüvita kahju, siis on A.K.il õigus esitada kaebus halduskohtule. Ennatliku kaebuse menetlusse võtmisest tuleb kohtul keelduda HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel.

Villem Lapimaa