2-07-46916/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2008. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-07-46916

Tsiviilasi

T. OÜ hagi X OÜ vastu 14 000 krooni ja viivise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja T. OÜ,

hageja esindaja Piret Paloots, Consult Grupp OÜ, Kuslapuu 1,

Soinaste küla, Ülenurme vald, 61709 Tartumaa;

kostja X OÜ

kostja seaduslik esindaja E.K.

RESOLUTSIOON

Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415,

kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista osaühingult X osaühingu T. kasuks 14 000 (neliteist tuhat) krooni.

3. Välja mõista osaühingult X viivis perioodi eest alates 23.02.2007 kuni 07.11.2007

summas 1044 krooni ja alates 8. novembrist 2007 arvestusega 0,03 % viivist 14 000

kroonilt päevas kuni põhivõla tasumiseni.

4. T. OÜ menetluskulud kannab OÜ T.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu

tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv

põhjus või mitte.

Hageja nõue

Hageja tellimisel remontis Saksamaal DAF esindaja FGT Warncke GmbHCo.KG kostja

veoautot reg märgiga XXXXXX. Nimetatud remonditeenuse ja asjaajamise eest esitas hageja

kostjale 09.02.2007 arve nr 702802 summas 36 492.70 krooni, millest kostjal on hagi kohtusse

esitamise ajaks tasumata 14 000 krooni. Hageja võlanõuet 15.05.2007 summas 23 000 krooni

kostja tunnistas ning asus võlga ositi tasuma. Alates 01.09.2007 ei ole hagejale enam makseid

laekunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 14 000 krooni, viivise kuni hagi esitamiseni

kohtusse ja edasi viivise seaduse alusel 0,03 % tasumata summalt kuni põhinõude täitmiseni ning

menetluskulud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha

tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud.

Kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige E.K. on kostjale saadetud hagimaterjalid ja

kohtumääruse, milles kostjat kohustati vastama hagile ning hoiatati tagajärgedest, 17.12.2007

vastu võtnud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20

päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud

arvega, laekumiste väljatrükiga, võlanõudega ja kostja esindaja e-kirjaga. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

14 000 krooni, viivise kuni hagi esitamiseni kohtusse ja viivise kuni põhinõude tasumiseni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik