3-07-930/12 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Lauri Madise, Ivo Pilving, Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-930 Haldusasi Urmas Reintami kaebus Tallinna Linnavalitsuse toimingu riiklikus ehitisregistris Tallinnas, x asuva ehitise kohta kande tegemisel õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.11.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Urmas Reintami apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Urmas Reintami apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 19.11.2007 otsuse peale haldusasjas nr 3-07-930.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Urmas Reintamile kuulub maa tagastamise nõudeõigus endise s maaüksuse suhtes. Maaüksusest on seni lahendamata 130 816 m2 maa asukohaga Tallinnas, x, tagastamise küsimus.

AS Tallinna Vesi taotlusel kandis Tallinna Linnaplaneerimise Amet 10.03.2006 ehitise teatisega nr 21221 ehitisregistrisse x asuva veehoidla koos niisutuskanali ja kaitsetammiga.

2. Urmas Reintam esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Linnavalitsuse eelviidatud toimingu õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebuse esitaja väitel ei tõenda AS Tallinna Vesi kande tegemiseks esitatud dokumendid, mille alusel kanne ehitisregistris tehti, AS Tallinna Vesi omandiõigust registrisse kantud rajatisele. Kanne on õigusvastane, kuna on tehtud ehitise omanikuks mitteoleva isiku avalduse alusel. Huvi selle toimingu õigusvastasuse tuvastamise vastu põhjendas kaebaja järgmiselt. x krundi

3-07-930 2(3) koosseisus asub temale tagastamisele kuuluv maa, seetõttu on tal õigus nõuda, et „kohalik omavalitsus tegutseks legitiimselt“. AS-le Tallinna Vesi on loodud põhjendamatult tõend selle kohta, et x asub ehitis, mille juurde saab ta ostueesõigusega erastada maad. AS Tallinna Vesi ja Tallinna Linnavalitsus saavad registrikannet kasutada tõendina haldusasjas nr 3-05-1319, kus kaebuse esitaja on pöördunud kohtusse vaidlusaluse maa erastamismenetluse õigusvastasuse tuvastamiseks ja tagastamismenetluse lõpule viimiseks. Tallinna Linnavalitsus ei ole nõustunud kaebuse esitaja ettepanekuga registriandmete parandamiseks. Ebaõige registrikanne avalikus registris edastab avalikkusele eksitavat informatsiooni. Registrikande õigusvastasuse tuvastamine on oluline võimaliku kahjunõude esitamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 19.11.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Kohus leidis, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi registrikande õigusvastasuse tuvastamiseks. Ehitisregistri kanne on informatiivse ja statistilise tähendusega ega tõenda ehitise omandiõigust. Seega ei takista registrikanne maa tagastamise küsimuse lahendamist. Põhjendatud huvi ei tõenda üksnes väide eeldatava kahju tekkimise võimalusest tulevikus.

Samuti leidis kohus, et registrikanne on õiguspärane. Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määrusega nr 404 kehtestatud „Riikliku ehitisregistri asutamise ja pidamise põhimääruse“ § 2 kohaselt on registri pidamise eesmärgiks ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine. Seega on avalikust huvist lähtudes igati õigustatud, et reaalselt eksisteerivad ehitised oleks kantud registrisse, kust kõigil on võimalik nende kohta saada teavet. Ehitisregistrisse kanti x asuv ehitis ehitise omanikku märkimata, seega ei ole AS Tallinna Vesi kantud ehitisregistrisse selle ehitise omanikuna.

4. Urmas Reintami apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse.

Apellant märgib, et põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamise suhtes eeldab, et tal on vaidlustatud toiminguga puutumus ning toimingu õigusvastasuse tuvastamine peab teda aitama oma õiguste teostamisel või kaitsel. Nende tingimuste täitmise põhjendamiseks kordab apellant kaebuses esitatud põhjendusi põhjendatud huvi kohta. Samuti vaidlustab apellant halduskohtu seisukoha toimingu õiguspärasuse suhtes, leides, et avalikes huvides ei saa olla ehitisregistrisse ebaõigete kannete tegemine asjast huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus on jätnud hindamata kaebaja väite, et AS Tallinna Vesi on esitanud ebaõigeid andmeid pumbajaama kohta, mis on lammutatud. Ehitise teatise ehitisregistrisse esmakande tegemiseks saab esitada üksnes ehitise omanik. Kuna AS Tallinna Vesi avaldus (ehitise teatis) ei olnud alusdokumendina nõuetekohane, oleks linnavalitsus pidanud ehitisregistri põhimääruse § 23 lg

1 kohaselt andmete registrisse vastuvõtmisest keelduma või registrile esitatud andmete ebaõigsuse ilmnemisel edastama registrile põhimääruse § 27 lg 2 kohaselt õiged andmed. Kui kohus tuvastab vaidlusaluse kande õigusvastasuse, kinnitab see samaaegselt asjaolu, et AS-l Tallinna Vesi puudub õigus taotleda maa erastamist aadressil Tartu mnt 113 ja maa tagastamine on võimalik lõpuni viia.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 33 lg 3 p 5 kohaselt tagastab ringkonnakohus määrusega apellatsioonkaebuse selle esitajale, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselgelt rahuldada. Väidete all, mille õigsust tuleb eeldada, on silmas peetud faktiväiteid.

3-07-930 3(3)

6. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Apellant märgib õigesti, et isiku põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamise suhtes eeldab, et vaidlustatud toiming on puutumuses isiku õigustega ning kaebuse rahuldamisel tehtav kohtuotsus peab isikule andma mingeid õiguslikke eeliseid nimetatud toiminguga rikutud õiguste kaitseks või taastamiseks.

7. Õige on halduskohtu seisukoht, et ehitisregistri kandel on informatiivne, mitte õigustloov tähendus. Seetõttu ei saa vaidlusalune ehitisregistri kanne võtta kaebuse esitajalt õigust nõuda kande esemeks oleva ehitise aluse maa tagastamist ega luua muule isikule õigust ehitise omanikuna ehitise alust maad ostueesõigusega erastada. Seetõttu ei saa ehitisregistri kanne iseseisvalt kaebuse esitaja nõudeõigust maa tagastamisele rikkuda. Seda õigust saab rikkuda maa tagastamata jätmine. Käesoleval juhul pole põhjust arvata, et vaidlusalune ehitisregistri kanne võiks faktiliselt põhjustada kaebuse esitajale maa tagastamata jätmise.

8. Asjaolu, et ehitisregistri kannet võib kasutada teabe allikana õigusvastaselt võõrandatud maal sellise teisele isikule kuuluva ehitise olemasolu kohta, mis tingiks maa tagastamata jätmise, ei anna alust eraldi kohtusse pöördumiseks kande vaidlustamiseks. Kui kaebuse esitaja viidatud haldusasjas 3-05-1319 osutuvad tähtsust omavaks need asjaolud, mida kajastab vaidlusalune registrikanne, saab ja peab need asjaolud tuvastama selles kohtumenetluses. Kuna registrikanne ei oma õiguslikult siduvat toimet, ei takista see asjaoludele teistsuguse hinnangu andmist kui tuleneb registrikandest. Olukord, kus mingi õiguslikult siduvat iseloomu mitteomava ja kohtumenetluses tõendi väärtust omada võiva dokumendi õigsusele hinnangu andmiseks tuleb läbida eraldi kohtumenetlus, on otseses vastuolus menetlusökonoomiast tuleneva vajadusega hinnata samas kohtuasjas kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis omavad asja lahendamisel tähtsust.

9. Seega ilmneb juba eeltoodud asjaolude põhjal, et apellandil puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, mistõttu ei saa tema apellatsioonkaebus kuuluda rahuldamisele. Seega kuulub käesolev apellatsioonkaebus HKMS § 33 lg 3 p 5 alusel tagastamisele.

Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman