Legislator Case Law & Legislation
3-07-930/12 AI generated

3-07-930/12 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 3-07-930/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Urmas Reintamile kuulub maa tagastamise nõudeõigus endise s maaüksuse suhtes. Maaüksusest on seni lahendamata 130 816 m2 maa asukohaga Tallinnas, x, tagastamise küsimus. AS Tallinna Vesi taotlusel kandis Tallinna Linnaplaneerimise Amet 10.03.2006 ehitise teatisega nr 21221 ehitisregistrisse x asuva veehoidla koos niisutuskanali ja kaitsetammiga.

Legislator headnote

AI generated

3-07-930/12 · Tallinna Ringkonnakohus: Kohus leidis, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi registrikande õigusvastasuse tuvastamiseks. Ehitisregistri kanne on informatiivse ja statistilise tähendusega ega tõenda ehitise omandiõigust. Seega ei takista registrikanne maa tagastamise küsimuse lahendamist. Põhjendatud huvi ei tõenda üksnes väide eeldatava kahju tekkimise võimalusest tulevikus.

Keywords

AI generated
obligation to register application and registration procedure water rights fee undisclosed pre-existing condition reinstatement of nationality public institution user fee
AI generated
3-12-1846/5
Kaebusest nähtuvalt kehtestas Tallinna Linnavalitsus ajaperioodil 01.09.2009 kuni 31.10.2010 01.10.2008 määrusega nr 66 („Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“), 29.07.2009 määrusega nr 61 („Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“) ja 30.09.2009 määrusega nr 75 („Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad) veeteenuse hinnad, mis kaebuse esitaja arvates rikuvad otseselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS, redaktsioon, mis kehtis kuni 31.10.2010) § 14 lg 4 diskrimineerimiskeeldu, kuna eelnimetatud määrustega kehtestatakse kaks erinevat veeteenuse hinnarežiimi, eristades kliente ainuüksi nende õigusliku liigi alusel. Kaebaja leiab, et eelnimetatud määrustest ei nähtu juriidiliste ja füüsiliste isikute eri hinnarežiimi kehtestamise seaduslikku alust ega objektiivset põhjendust.
3-20-722/27
Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõudes.
3-05-295/2
juunil 1984 koostatud elamu ekspluatatsiooni võtmise akti (halduskohtu tl 18-19) kohaselt on elamu kasulik pind 4189,45 m2 ja korterite üldpind 3985,08 m2, millest elamispind 2608,7 m2.
3-09-1431/158
Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2010 otsusega haldusasjas nr 3-09-1431 rahuldati osaliselt U.R.i kaebus, tühistati Tallinna Linnavalitsuse 3. juuni 2009 korraldus nr 918-k ja Tallinna Linnavalitsuse 4. novembri 2009 korraldus nr 1804-k ning tehti Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Kohtuotsusega tühistatud korraldustega oli linnavalitsus määranud kindlaks AS-i Tallinna Vesi omandis olevate ehitiste (Mõigu polder ja pumbamaja) teenindamiseks vajaliku maa ning jätnud U.R.ile ja K.R.ile tagastamata selle osa õigusvastaselt võõrandatud endise kinnistu nr 89 maast, mis oli määratud eelnimetatud ehitiste teenindamiseks vajaliku maana. Kohus leidis, et Mõigu polder ja pumbamaja on käsitatavad ehitistena, mille juurde teenindamiseks vajaliku maa määramine ning selle ostueesõigusega erastamine on iseenesest õigustatud, ent asus seisukohale, et korraldused pole põhjendatud eelkõige määratud teenindusmaa suuruse osas. Iseäranis leidis kohus, et vaidlustatud korraldustest ei selgunud, miks oli poldri ja pumbamaja teenindusmaa hulka vajalik määrata ning omandireformi õigustatud subjektidele tagastamata jätta kogu maa poldritiigi äärest kuni Tartu mnt tänava kõnniteeni ning miks ei jooksnud teenindusmaa piir poldritiigi Kanali tee poolsest küljest mitte paralleelselt poldritiigi piiriga, vaid ulatus igalt poolt kuni Kanali tee tänavani. Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2011 otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata. Riigikohus keeldus ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuste menetlusse võtmisest ning Tallinna Halduskohtu otsus jõustus 3. novembril 2011.
3-23-2079/5
Nunne 18 OÜ (kaebaja) ja Tallinna linn sõlmisid 27.07.2020 äriruumi üürilepingu1 nr 12-1/238 Tallinnas Nunne tn 18 // Suur-Kloostri tn 22 keldrikorruse äriruumide nr 1- 13, 15-29, üldpindalaga 277,5 m2 kasutamiseks. Tallinna linn saatis 20.02.2023 kaebajale võlaõigusseaduse § 316 lg 1 alusel äriruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse2, kuna võlgnevus ületas 5 kuu üürisummat. Üürilepingu lõppemise kuupäevaks loeti 31.03.2023 ja äriruumi üleandmiseks paluti kaebaja esindajal olla 02.04.2023 aadressil Nunne tn 18 // Suur-Kloostri tn 22.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Lauri Madise, Ivo Pilving, Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-930 Haldusasi Urmas Reintami kaebus Tallinna Linnavalitsuse toimingu riiklikus ehitisregistris Tallinnas, x asuva ehitise kohta kande tegemisel õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.11.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Urmas Reintami apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Urmas Reintami apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 19.11.2007 otsuse peale haldusasjas nr 3-07-930.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Urmas Reintamile kuulub maa tagastamise nõudeõigus endise s maaüksuse suhtes. Maaüksusest on seni lahendamata 130 816 m2 maa asukohaga Tallinnas, x, tagastamise küsimus.

AS Tallinna Vesi taotlusel kandis Tallinna Linnaplaneerimise Amet 10.03.2006 ehitise teatisega nr 21221 ehitisregistrisse x asuva veehoidla koos niisutuskanali ja kaitsetammiga.

2. Urmas Reintam esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Linnavalitsuse eelviidatud toimingu õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebuse esitaja väitel ei tõenda AS Tallinna Vesi kande tegemiseks esitatud dokumendid, mille alusel kanne ehitisregistris tehti, AS Tallinna Vesi omandiõigust registrisse kantud rajatisele. Kanne on õigusvastane, kuna on tehtud ehitise omanikuks mitteoleva isiku avalduse alusel. Huvi selle toimingu õigusvastasuse tuvastamise vastu põhjendas kaebaja järgmiselt. x krundi

3-07-930 2(3) koosseisus asub temale tagastamisele kuuluv maa, seetõttu on tal õigus nõuda, et „kohalik omavalitsus tegutseks legitiimselt“. AS-le Tallinna Vesi on loodud põhjendamatult tõend selle kohta, et x asub ehitis, mille juurde saab ta ostueesõigusega erastada maad. AS Tallinna Vesi ja Tallinna Linnavalitsus saavad registrikannet kasutada tõendina haldusasjas nr 3-05-1319, kus kaebuse esitaja on pöördunud kohtusse vaidlusaluse maa erastamismenetluse õigusvastasuse tuvastamiseks ja tagastamismenetluse lõpule viimiseks. Tallinna Linnavalitsus ei ole nõustunud kaebuse esitaja ettepanekuga registriandmete parandamiseks. Ebaõige registrikanne avalikus registris edastab avalikkusele eksitavat informatsiooni. Registrikande õigusvastasuse tuvastamine on oluline võimaliku kahjunõude esitamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 19.11.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Kohus leidis, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi registrikande õigusvastasuse tuvastamiseks. Ehitisregistri kanne on informatiivse ja statistilise tähendusega ega tõenda ehitise omandiõigust. Seega ei takista registrikanne maa tagastamise küsimuse lahendamist. Põhjendatud huvi ei tõenda üksnes väide eeldatava kahju tekkimise võimalusest tulevikus.

Samuti leidis kohus, et registrikanne on õiguspärane. Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määrusega nr 404 kehtestatud „Riikliku ehitisregistri asutamise ja pidamise põhimääruse“ § 2 kohaselt on registri pidamise eesmärgiks ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine. Seega on avalikust huvist lähtudes igati õigustatud, et reaalselt eksisteerivad ehitised oleks kantud registrisse, kust kõigil on võimalik nende kohta saada teavet. Ehitisregistrisse kanti x asuv ehitis ehitise omanikku märkimata, seega ei ole AS Tallinna Vesi kantud ehitisregistrisse selle ehitise omanikuna.

4. Urmas Reintami apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse.

Apellant märgib, et põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamise suhtes eeldab, et tal on vaidlustatud toiminguga puutumus ning toimingu õigusvastasuse tuvastamine peab teda aitama oma õiguste teostamisel või kaitsel. Nende tingimuste täitmise põhjendamiseks kordab apellant kaebuses esitatud põhjendusi põhjendatud huvi kohta. Samuti vaidlustab apellant halduskohtu seisukoha toimingu õiguspärasuse suhtes, leides, et avalikes huvides ei saa olla ehitisregistrisse ebaõigete kannete tegemine asjast huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus on jätnud hindamata kaebaja väite, et AS Tallinna Vesi on esitanud ebaõigeid andmeid pumbajaama kohta, mis on lammutatud. Ehitise teatise ehitisregistrisse esmakande tegemiseks saab esitada üksnes ehitise omanik. Kuna AS Tallinna Vesi avaldus (ehitise teatis) ei olnud alusdokumendina nõuetekohane, oleks linnavalitsus pidanud ehitisregistri põhimääruse § 23 lg

1 kohaselt andmete registrisse vastuvõtmisest keelduma või registrile esitatud andmete ebaõigsuse ilmnemisel edastama registrile põhimääruse § 27 lg 2 kohaselt õiged andmed. Kui kohus tuvastab vaidlusaluse kande õigusvastasuse, kinnitab see samaaegselt asjaolu, et AS-l Tallinna Vesi puudub õigus taotleda maa erastamist aadressil Tartu mnt 113 ja maa tagastamine on võimalik lõpuni viia.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 33 lg 3 p 5 kohaselt tagastab ringkonnakohus määrusega apellatsioonkaebuse selle esitajale, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselgelt rahuldada. Väidete all, mille õigsust tuleb eeldada, on silmas peetud faktiväiteid.

3-07-930 3(3)

6. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Apellant märgib õigesti, et isiku põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamise suhtes eeldab, et vaidlustatud toiming on puutumuses isiku õigustega ning kaebuse rahuldamisel tehtav kohtuotsus peab isikule andma mingeid õiguslikke eeliseid nimetatud toiminguga rikutud õiguste kaitseks või taastamiseks.

7. Õige on halduskohtu seisukoht, et ehitisregistri kandel on informatiivne, mitte õigustloov tähendus. Seetõttu ei saa vaidlusalune ehitisregistri kanne võtta kaebuse esitajalt õigust nõuda kande esemeks oleva ehitise aluse maa tagastamist ega luua muule isikule õigust ehitise omanikuna ehitise alust maad ostueesõigusega erastada. Seetõttu ei saa ehitisregistri kanne iseseisvalt kaebuse esitaja nõudeõigust maa tagastamisele rikkuda. Seda õigust saab rikkuda maa tagastamata jätmine. Käesoleval juhul pole põhjust arvata, et vaidlusalune ehitisregistri kanne võiks faktiliselt põhjustada kaebuse esitajale maa tagastamata jätmise.

8. Asjaolu, et ehitisregistri kannet võib kasutada teabe allikana õigusvastaselt võõrandatud maal sellise teisele isikule kuuluva ehitise olemasolu kohta, mis tingiks maa tagastamata jätmise, ei anna alust eraldi kohtusse pöördumiseks kande vaidlustamiseks. Kui kaebuse esitaja viidatud haldusasjas 3-05-1319 osutuvad tähtsust omavaks need asjaolud, mida kajastab vaidlusalune registrikanne, saab ja peab need asjaolud tuvastama selles kohtumenetluses. Kuna registrikanne ei oma õiguslikult siduvat toimet, ei takista see asjaoludele teistsuguse hinnangu andmist kui tuleneb registrikandest. Olukord, kus mingi õiguslikult siduvat iseloomu mitteomava ja kohtumenetluses tõendi väärtust omada võiva dokumendi õigsusele hinnangu andmiseks tuleb läbida eraldi kohtumenetlus, on otseses vastuolus menetlusökonoomiast tuleneva vajadusega hinnata samas kohtuasjas kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis omavad asja lahendamisel tähtsust.

9. Seega ilmneb juba eeltoodud asjaolude põhjal, et apellandil puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, mistõttu ei saa tema apellatsioonkaebus kuuluda rahuldamisele. Seega kuulub käesolev apellatsioonkaebus HKMS § 33 lg 3 p 5 alusel tagastamisele.

Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman