Legislator Case Law & Legislation
3-07-1763/10 AI generated

3-07-1763/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-07-1763/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla direktori 05.09.2007 käskkirjaga nr 1-4/993 karistati kinnipeetavat XXX noomitusega selle eest, et ta ei allunud 16.08.2007 korduvalt vanglaametniku korraldusele riietuda korralikult ja kanda nimesilti, millega ta rikkus Tartu Vangla kodukorra punktide 3.2; XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla direktori 05.09.2007 käskkiri nr 1-4/993 tühistada.

Legislator headnote

AI generated

3-07-1763/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Vangla direktori 05.09.2007 käskkirjaga nr 1-4/993 (tl 2) karistati Tartu Vangla kinnipeetav XXX noomitusega Vangistusseaduse § 67 p 1 ning Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.1; 3.2 ja 3.4 nõuete rikkumise eest. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt ei allunud XXX, liikudes süüdimõistetute eluhoone 4.sektoris väljaspool elukambrit, vanglaametnike seaduslikele korraldustele kanda vastavalt kehtestatud korrale nimesilti ja riietuda kambrist väljudes korralikult.

Keywords

AI generated
financial correction correction coefficient proper notification action for rectification failure to render assistance contrary to medical advice
AI generated
3-07-235/4
Tallinna Vangla direktori 30.10.2006.a.
3-09-747/27
Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti 13.03.2009.a käskkirjaga nr 144p (edaspidi käskkiri nr 144p või vaidlustatud käskkiri) karistati T.B.t (endise nimega R.) distsiplinaarkorras noomitusega vääritu teo ja teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest. Käskkirja kohaselt andis Paide kriminaaltalituse komissar Jan Aasma 04.02.2009 korralduse kaasata valves olev politseijuhtivinspektor T.B. edasilükkamatute menetlustoimingute teostamiseks. T.B. saabus töökohale, kuid ei täitnud temale antud korraldusi, näitas üles soovimatust kolleegidega koostööd teha ning lahkus keset uurimistoiminguid koju. Samuti üritas T.B. luua väärarusaama, et temale polnud talle pandud ülesanded arusaadavad ning tal puudus võimalus neid ülesandeid täpsustada ja seetõttu ka lahendama asuda. T.B.l puudus soov aidata või teha koostööd teiste politseiametnikega, kellele ta valveuurijana appi kutsuti. Üritades luua väärkujutelma sellest, et temal takistati või tal ei olnud võimalik välja selgitada menetlusega seotud asjaolusid, eiras T.B. politsei põhiväärtusi „ausameelsus” ja „koostöö”. Sellega rikkus T.B. Politseiprefekti 25.02.2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Lääne Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja p 15.10.7, mille kohaselt on valetamine või muu ebaaus tegevus vääritu tegu. Jättes täitmata J. Aasma korralduse, olles osavõtmatu ning viivitades end tööülesannetega kurssi viimise ja menetlustoimingute läbiviimisega rikkus T.B. käskkirja kohaselt ametijuhendi p 2.1 ja p 2.2 ning sisekorraeeskirja p 10.1. Sellega pani T.B. toime ATS § 84 p 1 sätestatud süüteo.
3-16-526/15
august 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-526 Haldusasi A.T.
3-15-3096/11
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 8.
3-17-466/15
Tartu Vangla 06.01.2017 käskkirjas nr 6-2/15 tunnistati XXX süüdi Tartu Vangla 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 1.6.3.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-1763 Otsuse kuupäev 27.detsember 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla direktori 05.09.2007 käskkirja nr 1- 4/993 peale Asja läbivaatamise kuupäev 6.detsember 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Argo Lauk Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vangla direktori 05.09.2007 käskkirjaga nr 1-4/993 karistati kinnipeetavat XXX noomitusega selle eest, et ta ei allunud 16.08.2007 korduvalt vanglaametniku korraldusele riietuda korralikult ja kanda nimesilti, millega ta rikkus Tartu Vangla kodukorra punktide 3.2;

3.4 ja 7.1.1 nõudeid. XXX tutvus käskkirjaga 06.09.2007.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla direktori 05.09.2007 käskkiri nr 1-4/993 tühistada.

Kaebaja leiab, et vale on väide, et ta ei reageerinud vanglaametniku korraldusele, sest väidetavalt seda korraldust ei tehtudki, vaid toodi kohe seletuskirja paber. Kaebuse kohaselt on tema karistamine noomitusega vangla poolt pahatahtlik tegevus, mille eesmärgiks on hoida kehtivate karistuste hulka, mis on teravaks argumendiks ennetähtaegsel vabastamisel kohtus.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja – Tartu Vangla esindaja palub jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kaevatud haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega.

Vastustaja vastuväidete kohaselt anti kaebajale kahel korral võimalus anda juhtunu kohta seletusi

– nii distsiplinaarrikkumise päeval 16.08.2007 ja peale distsiplinaarmenetluse algatamist 24.08.2007, kuid ta keeldus sellest ja menetlust läbi viinud ametnik viis menetluse läbi teiste asjas kogutud tõendite põhjal.

Vastustaja väidab, et kaebaja on vangistuses viibinud pikka aega, korduvalt distsiplinaarkorras karistatud vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest ja pidi seetõttu aru saama, et omapoolsete tõendite ja/või seletuste andmata jätmise korral ei pruugi menetluse lõpptulemus teda rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Väär on kaebaja väide, et vanglaametnik ei teinudki talle korraldust panna särk selga ja kanda nimesilti ning kirjutada seletuskiri rikkumise kohta.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja seega teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest.

Tartu Vangla direktori 05.09.2007 käskkirjaga nr 1-4/993 (tl 2) karistati Tartu Vangla kinnipeetav XXX noomitusega Vangistusseaduse § 67 p 1 ning Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.1; 3.2 ja 3.4 nõuete rikkumise eest. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt ei allunud XXX, liikudes süüdimõistetute eluhoone 4.sektoris väljaspool elukambrit, vanglaametnike seaduslikele korraldustele kanda vastavalt kehtestatud korrale nimesilti ja riietuda kambrist väljudes korralikult.

Vangistusseaduse § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p 3.2 kohaselt peab kinnipeetav väljaspool kambrit viibides olema korralikult riietatud. TVK p 3.4 kohustab kinnipeetavat kandma riietel, vasakul pool rinnas nähtaval kohal nimesilti. TVK p 7.1.1 kohustab kinnipeetavat isikut täitma vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

Distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 17) nähtuvalt algatati distsiplinaarmenetlus vanglaametnik R.Tšekuolite poolt 16.08.2007 koostatud ettekande nr 818 alusel. Distsiplinaarmenetluse läbiviija oli inspektor-kontaktisik K.Piller-Petrov, kes tegi kaebajale ettepaneku anda antud intsidendi kohta omapoolne seletus, kuid millest kaebaja keeldus. Asja materjalidest nähtuvalt tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli 05.09.2007 ja kaebaja keeldus ka distsiplinaarmenetluse protokollile allkirja andmast, mistõttu vanglaametnik viis menetluse läbi teiste asjas kogutud tõendite põhjal.

Nii nagu distsiplinaarmenetlejal puudub ka kohtul põhjus kahelda vanglaametniku R.Tšekuolite ettekande tõelevastavuses, sest kinnipeetav XXX on vangistuses viibinud pikka aega, teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja ta pidi aru saama, et omapoolsete seletuste andmata jätmise korral ei pruugi lõpptulemus teda rahuldada.

Kohus on seisukohal, et kaebaja oli kohustatud täitma Tartu Vangla kodukorra punktide 3.2; 3.4 ja 7.1.1 sätteid ning alluma vanglaametniku korraldusele riietuda korralikult ja kanda nimesilti.

Arvestades asjaolu, et kaebaja on vangistuses viibinud pikka aega ja teda on varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud peamiselt vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest (tl 16), ta on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja oli teadlik oma teo õigusvastasusest, asub kohus seisukohale, et XXX pani distsiplinaarsüüteo toime tahtlikult. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et Tartu Vangla direktori otsus, karistades kinnipeetavat XXX noomitusega, on kaalutletud, määratud karistus – noomitus – on proportsioonis üleastumise raskusega, mistõttu vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Maare Aloe kohtunik