2-07-3417/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-07-3417

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2007. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-3417 Tsiviilasi AS Hansa Liising Eesti hagi xxx vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja esindaja: Kadri Valdre (AS Hansa Liising Eesti) Kostja: xxx (registrikood xxx, asukoht xxx Tallinn) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt xxx 112 757.22 krooni (ükssada kaksteist tuhat seitsesada viiskümmend seitse krooni ja 22 senti) AS Hansa Liising Eesti kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas hagile õigeaegseks vastamata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

26.01.2007. a esitas AS Hansa Liising Eesti Harju Maakohtusse hagi xxx vastu 112 757.22 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu 29.04.2004. a sõlmitud liisingulepingu rikkumisest. Hageja on lugenud lepingu ennetähtaegselt üles öelduks, taastanud liisitud vara valduse ja võõrandanud sõiduki pärast tehnilise ülevaatuse teostamist. Kogu kostja võlgnevus moodustas 165 502.98 krooni, sellest hageja poolt vara tagastamise ja realiseerimisega seotud otsesed kulutused kokku 5 684.54 krooni, vara jääkmaksumus

129 659.15 krooni ja debitoorne võlgnevus 32 159.29 krooni. Vara realiseerimisest sai hageja

54 745.76 krooni, seega on kostjal hagejale hüvitamata 112 757.22 krooni. 06.02.2007. a võttis kohus hagi menetlusse. 13.09.2007. a toimetas kohus hagimaterjalid koos tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ning hagile kirjalikult vastamise nõudega kätte isiklikult kostja seaduslikule esindajale, juhatuse liikmele xxx. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjale antud tähtaja 20 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui juriidilisel isikul on mitu seaduslikku esindajat, piisab kättetoimetamisest ühele neist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning öelda lepingu üles. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus leiab, et lugedes hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt õigeksvõetuks on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 4 ning § 367 lg 1 ja 4 alusel.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb jäta kõik menetluskulud kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Raivo Einula Kohtunik