2-07-27982/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-07-27982

Tsiviilasi

AS EMT hagi X vastu 4010.72 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja AS EMT, rk 10096159, asukoht Valge 16, 19095

Tallinn;

-

hageja esindaja Eerika Erlach, Lindorff Eesti AS, Rävala

pst 5, 10143 Tallinn;

-

kostja X ,

Menetlus

kirjalik

RESOLUTSIOON

Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173, 178, 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1,

kohus

o t s u s t a s:

1. Rahuldada AS EMT hagi X vastu täielikult.

2. Mõista X ilt AS-i EMT kasuks välja võlg ja viivised summas 4010 (neli tuhat kümme)

krooni ja 72 (seitsekümmend kaks) senti.

3. Jätta AS-i EMT menetluskulud X i kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse

kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Asjaolud ja hageja nõue

Hageja ning kostja sõlmisid 23.07.1997 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale

teleteenust. Vastavalt sõlmitud lepingule esitas hageja kostjale arved nr 9710362230,

9709311753 ja 9708259977 kokku summas 3503.45 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on

kostja hagejale tasunud 1203.05 krooni, seega on kostja põhivõlg hagiavalduse esitamise

seisuga 2005.86 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on põhivõlgnevuse

arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise.

Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale 30.10.1998 võlanõude, milles teavitas

viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks.

Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

hagi koostamise kuupäevani 18.07.2007. Kostja on olnud viivituses 3475 päeva. Kostja

viivisevõlg hageja ees on 34 854.25 krooni, Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu

pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus on läbi viidud järgmiselt:

0.5%/päevas x 2005.86 krooni = 10.03 krooni/päevas, 10.03 krooni x 3475 päeva = 34 854.25

krooni.

Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse

põhimõtetest,

pidades

ühtlasi

silmas

Eesti

Vabariigi

kohtupraktikat

(Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas

ulatuses, s.o summas 2004.86 krooni.

Kokku palub hageja kohtul kostjalt välja mõista võlg ja viivis summas 4010.72 krooni ning

menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja märgib oma 08.11.2007 kohtule esitatud vastuses, et on nõus tasuma hageja poolt

nõutava võla ning viivise summas 4010.72 krooni.

Samas imestab kostja, et hageja ei ole saatnud talle ajavahemikus 31.08.1997 – 21.09.2007,

seega rohkem kui 10 aasta jooksul, mitte ühtegi võlanõuet. Kostja leiab, et eelmainitud

põhjusel on hagejapoolne viivistenõue tema suhtes tegelikult ebaõiglane, kuna arve saamisel

oleks ta saanud oma põhivõlgnevuse summas 2005.86 krooni ka õigeaegselt likvideerida.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb täielikult rahuldada.

Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse

seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit

2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb

käesolevale võlasuhtele kohaldada tsiviilkoodeksit.

Tsiviilkoodeksi (TsK) § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne

lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. TsK § 173 lg 1 järgi kohustised tuleb täita

nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu

lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused, mille punkti 4.1.1 kohaselt

kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt punktile 4.1.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid

vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale.

Hageja esitas kostjale arved ning võlanõuded lepingujärgsel aadressil Suure Konguta,

Konguta vald, 61217 Tartumaa. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja elukohaks oli alates

25.09.1997 kuni 30.07.2001 Pööritsa küla, Konguta vald, 61214 Tartumaa. Täiendavast

aadressi muutumisest ei ole kostja hagiavaldusest tulenevalt hagejat teavitanud. Vastavalt

tingimuste punktile 4.1.4 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime,

aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega.

Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt tingimuste punktile 4.2 arved saanuks.

Arvete mittesaamine vastavalt tingimuste punktile 7.6 ei vabastanud siiski kostjat tasumise

kohustusest.

TsK § 190 lg 1 sätestab, et kohustiste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule

tagada leppetrahviga. TsK § 191 lg 1 kohaselt leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse

seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma

kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise

korral. TsK § 192 näeb ette, et kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema

sõlmitud kirjalikus vormis. TsK § 231 lg 1 sätestab, et rahalise kohustise täitmisega viivitanud

võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui

seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust protsendimäära. Kuna kostja on

viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 lg-le 1 kostja

poolt tasumisele viivis. Hageja ning kostja leppisid tingimuste punktis 7.7 kokku viivises

määraga 0.5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 7.5 kohaselt loetakse

makse tasutuks arve tasumisega kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise

kuupäevast. Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et kostja on olnud tasumisega viivituses 3475

päeva ning tema poolt kuulub tasumisele viivis summas 2004.86 krooni.

Lähtuvalt eelmainitust on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning mõista

X ilt AS-i EMT kasuks välja põhivõlg ning viivis summas 4010.72 krooni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtuvalt eelmainitust tuleb AS-i EMT menetluskulud jätta X i kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist

lahendis

sisalduva

kulude

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest.

Kohtunik