2-07-6424/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-07-6424

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-6424 Tsiviilasi xxx OÜ hagi xxx vastu 50000 krooni leppetrahvi väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: xxx OÜ (endine ärinimi: xxx OÜ; registrikood xxx; asukoht xxx) - hageja seadusjärgne esindaja: juhatuse liige Anton Mesila - hageja lepinguline esindaja: advokaat Siiri Schneider (Advokaadibüroo Siiri Schneider; asukoht Müürivahe 33, Tallinn 10140) - kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx) Eelistungi toimumise aeg

21. november 2007.a Eelistungil osalenud isikud - hageja esindajad Anton Mesila ja Siiri Schneider

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt xxx hageja xxx OÜ kasuks leppetrahv summas 50000 (viiskümmend tuhat) krooni.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja xxx kanda.

Edasikaebamise kord

1. Hageja võib käesoleva tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 11. detsembril 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

MENETLUSE KÄIK

1. 26.02.2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja (endise ärinimega xxx OÜ) mõista kostjalt xxx välja leppetrahvi summas 50000 krooni. Leppetrahvi nõudmise õigus tuleneb poolte vahel 10.01.2006.a sõlmitud töölepingu punktisest 4.2 ja 5.1.

2. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale aadressile xxx ning kohustas kostjat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus

20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude saab TsMS § 322 lg 1 järgi lugeda kostjale kättetoimetatuks 09.06.2007.a. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole.

3. 21.11.2007.a toimunud kohtu eelistungile kostja ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile mitteilmumise põhjustest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Istungile ilmunud hageja esindajad taotlesid tagaseljaotsuse tegemist hageja kasuks vastavalt TsMS §-le 410 ja § 413 lg-le 1. Kohus rahuldas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

4. Kohus leiab, et hagi saab rahuldada tagaseljaotsusega.

5. TsMS § 413 lg-st 1 tuleneb, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

6. Kohtukutse 21.11.2007.a eelistungile on saadetud kohtule teadaoleval kostja elukoha-aadressil ning toimetatud 31.10.2007.a kätte kostja isale. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kostjale saadetud kohtukutses on selgitatud istungilt mõjuva põhjuseta puudumise võimalikke õiguslikke tagajärgi (TsMS § 410), s.h kohtu õigust teha ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsus. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

7. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1, mis VÕS § 1 lg-s 1 sätestatust lähtudes kuulub kohaldamisele ka töölepingu suhtes. Vastavalt VÕS §

158 lg-le 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagis märgitud asjaoludest lähtudes on kostja nii töölepingust tulenevat konkurentsikeeldu kui konfidentsiaalsuskohustust rikkunud. Samuti võimaldavad hagi aluseks olevad asjaolud järeldada, et kostja on nimetatud kohustusi rikkunud süüliselt. Hagiavaldusest nähtuva põhjal ei ole poolte vahel sõlmitud töölepingus sisalduvad leppetrahvikokkulepped vaadeldavad töölepingu tingimustena, mis oleks töötaja jaoks halvemad seaduses ettenähtust (Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) § 15). Hagi rahuldamisel tugineb kohus täiendavalt TLS § 48 lg 1 p-le 1, millest tulenevalt on töötaja kohustatud täitma töölepingu tingimusi. Sama seaduse § 50 p 6 esimese lause kohaselt on töötaja kohustatud hoidma tööandja ärija tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga.

VÕS § 162 lg-s 1 nimetatud nõuet leppetrahvi vähendamiseks käesoleval juhul kohtule esitatud ei ole.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud viimatinimetatud sätte alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik