2-07-33776/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i nimel

Kohus

Tsiviilasja number

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtunik

Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise kuupäev

Asja arutamise juures viibinud ja

kohtuistungil osalenud isikud

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

2-07-33776

10.12.2007.a., Tallinn

Maie Seppo

EL ja AT hagi TL vastu lapse põlvnemise

tuvastamiseks ja vanema kohta sünnitaktis tehtud

kande ebaõigeks tunnistamiseks

29.11.2007.a.

istungisekretär Kadri Lember, hagejad

EL ja AT hageja esindaja Indrek Kukk

RESOLUTSIOON

Tuvastada AL,isikukood XXX, põlvnemine AT, isikukood

XXX;

Tunnistada AL sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks;

Tallinna Perekonnametil muuta XXX.a.sünniaktis nr.XXX isa kohta tehtud kanne

ning kanda AL isana sünniakti AT;

EDASIKAEBAMINE

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse teatavaks tegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

05.09.2007.a. esitasid EL ja AT kohtule hagi vanema kande muutmiseks 26.07.2007.a.

sündinud lapse AL sünniaktis. Avalduses tugineb hageja asjaolule, et lapse sünniakti on

isana kantud EL abikaasa TL. Abikaasade abielulised suhted on lõppenud juba kaks aastat

tagasi Hagejad tellisid lapse põlvnemise tuvastamiseks DNA uuringu. DNA uuring on

kindlaks asjaoluks, mis võimaldab AT lapse isaks pidada. Hageja palub

1) Muuta Tallinna Perekonnaseisuametis XXX sünniakti nr. XXX tehtud kanne,

märkides lapse isaks AT ja lapse perekonnanimeks T .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Perekonnaseaduse § 42 lg.l sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse

põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse

eeskostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes enda lapse isaks peab. Perekonnaseaduse §

42 lg.2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse

isaks pidada.

Perekonnaseaduse § 44 lg. 1 sätestab, et kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta

tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Ajavahemikul XXX

kuni XXX viidi Kohtukeemia ja -bioloogia laboratooriumi Tartu Talituses läbi

molekulaargeneetiline uuring põlvnemise tuvastamiseks vastavalt EL ja AT pöördumisele.

Eksperdi arvamuse kohaselt ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada AT bioloogilist

isadust vastsündinu IK XXX suhtes. Seega saab AT olla vastsündinu IK XXX bioloogiline

isa Isaduse tõenäosus on 99,9992%-i.

Kohus loeb molekulaargeneetilise ekspertiisiga tuvastatuks, et AL põlvneb AT

Kuna laps ei põlvne TList, on lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kanne ebaõige.

Nimeseaduse § 8 lg.l p.2 sätete kohaselt antakse lapsele perekonnanimeks erinevat

perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi.

Vanemad soovivad kokkuleppel anda AL perekonnanimeks T .Kohus ei anna

lapsele perekonnanime. Vastava sooviga peavad vanemad pöörduma perekonnaseisuasutuse

poole.

Maie Seppo

kohtunik