2-07-43202/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-43202 Tsiviilasi Eimar Aru hagi Eesti Vabariigi Rapla Maavalitsuse kaudu vastu omandiõiguse tunnustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja E A, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxx xxx xx, hageja esindaja Marje Lillenberk, kostja Eesti Vabariik Rapla Maavalitsuse kaudu, Rapla, Tallinna mnt 14, kostja esindaja Liina Valler Kohtuistungi toimumise aeg 29.11.2007 Resolutsioon Lõpetada menetlus E A hagis Eesti Vabariigi Rapla Maavalitsuse kaudu vastu omandiõiguse fakti tuvastamiseks. Kinnitada E A ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt:

Tunnustada M K ( sünd xx.xx.xxxx ja surnud xx.xx.xxxx) omandiõigust xxxxxx vallas asuvale kinnistule xxxx K nr xx alates 16.04.1921.

Tagastada Eesti Vabariigil Marje Lillenberkile (isikukood xxxxxxxxxxx, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxx) 500.- krooni riigilõivu. Marje Lillenberk on tasunud riigilõivu 1000.- krooni 16.10.2007 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud 1939.a maksualuste maaüksuste nimekirja kohaselt on endisel xxxxxxxxx xxxx mõisast eraldatud talumaakoha K nr xx, kinnistu nr xxxx, suurusega 19,94 ha omanikuks M V. Siseministeeriumi Rahvastiku Toimingute osakonna tõendi alusel on M V surnud xx.xx.xxxx. Peale M V surma jäi K nr xx talu pidama tema abikaasa M (M-P) 04.08.1936 on uueks perekonnanimeks määratud K. Talu pidamist kinnitavad nii 26.07.1939 koostatud maaleht kui ka samal kuupäeval täidetud talundileht. BES § 2631 kohaselt loeti kohalviibivad pärijad pärandi vastu võtnuks vara valdama asumise faktiga ja pärandist loobumiseks oleks nad pidanud loobumisest teatama, mida MK pole teinud kuni maa sundvõõrandmaiseni 1940.a. Kui keegi pärimisele kutsumise ajal omab eset oma faktilises valduses ja kui ta ühe aasta tähtaja lõppemiseni ei anna selle pärandi suhtes positiivset vastukaja, loetakse ta pärandi vastu võtnuks- BES §-d 1881, 2630. M K oli õde L A (A), kes sündis xx.xx.xxxx, kelle poeg on hageja. Hageja pöördub kohtu poole, et tunnustada hageja tädi M K omandiõigust K talu maadele. Pärandi üleminek hageja tädi M K nimele jäi kinnistusraamatus ja maksualuste maaüksuste nimekirjas ümber vormistamata. Tulenevalt Maareformi seaduse § 5 lg 2 avaneb hagejal õigus K talu maad tagasi saada. Hageja on esitanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse K nr xx talu kohta ja hageja on tunnistatud mitteõigustatud subjektiks M Vle kuulunud maa suhtes Rapla maakonnakomisjoni 19.06.1996 otsusega nr 7940. Nimetatud komisjonil ei ole pädevust olemasolevate dokumentide alusel tuvastada fakti K talu maa omandi kohta.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub tunnustada M K ( sünd zz.zz.zzzz ja surnud zz.zz.zzzz) omandiõigust zzzzzz vallas asuvale kinnistule zzzz K nr zz alates 16.04.1921.

Pooled sõlmisid kompromissi: Tunnustada M K ( sünd zz.zz.zzzz ja surnud zz.zz.zzzz) omandiõigust zzzzzz vallas asuvale kinnistule zzzz K nr zz alates 16.04.1921.

Seoses kompromissi sõlmimisega palub hageja esindaja tagastada tasutud riigilõiv pooles ulatuses.

Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.

TsMS § 150 lg 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Pooled sõlmisid kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele 50% tasutud riigilõivust.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik