3-07-1215/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja

koht

23. november 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-07-1215

Haldusasi

T.

L. kaebus

teenistusest

vabastamise

seadusevastaseks

tunnistamise

ja

kuue

kuu

ametipalga suuruse hüvitise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 14. novembril 2007

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja T. L.;

Esindaja Thea Rohtla;

Vastustaja Jõelähtme Vallavolikogu;

Esindaja adv. Taimar Ehrlich.

RESOLUTSIOON

1. Jätta T. L. kaebus rahuldamata;

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda;

3. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada

apellatsioon-kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. T. L. on esitanud halduskohtule kaebuse, milles taotleb Jõelähtme Vallavolikogu

14.05.2007 otsusega nr 195 enda teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist

ning hüvitisena kuue kuu ametipalga, so. 120 000 krooni väljamõistmist.

Kaebus on esitatud järgmistel faktilistel asjaoludel:

- Jõelähtme Vallavolikogu 05.12.2005 otsusega nr. 21 kinnitati T. L. Jõelähtme

vallavalitsuse liikmeks.

- Jõelähtme vallavanem nimetas 20.12.2005 käskkirjaga T. L. ATS § 19, § 21 lg 1, § 22 lg

1 ja § 24 alusel Jõelähtme abivallavanema (kultuuri ja hariduse alal) ametikohale

ametipalgaga 17 000 krooni ning nelja kuu pikkuse katseajaga.

- 08.05.2006 otsusega nr 66 kinnitas Jõelähtme Vallavolikogu vallavalitsuse uue

koosseisu, nimetades T. L. palgaliseks vallavalitsuse liikmeks, samal päeval tehtud

otsusega nr 67 määras vallavolikogu T. L. töötasuks palgalise vallavalitsuse liikmena

20 000 krooni kuus.

- 14. mai 2007 otsuse punktiga 3 vabastati vallavalitsuse liige T. L. alates 15.05.2007

vallavalitsuse liikme kohustustest ja teenistusest seoses teenistustähtaja möödumisega.

2. Kaebuse esitaja leiab, et Jõelähtme vallavanema 20.12.2005 käskkirjaga nr 102/18.1-1

nimetati ta abivallavanema ametikohale tähtajatult, kuivõrd nimetatud käskkirja aluseks oli

muuhulgas avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 21 lg 1. Samas leiab kaebuse esitaja, et olles

08.05.2006 nimetatud palgaliseks vallavalitsuse liikmeks, täitis ta endiselt abivallavanema

(kultuuri ja hariduse alal) kohustusi ning ühegi haldusaktiga teda abivallavanema

kohustustest ega ametist ei vabastatud, mistõttu leiab kaebuse esitaja, et alates 08.06.2006

oli ta korraga nii abivallavanema kui vallavalitsuse palgalise liikme ametikohtadel.

Puutuvalt enda teenistusest vabastamisse leiab kaebuse esitaja, et Jõelähtme Vallavolikogul

oli küll õigus teda vabastada vallavalitsuse liikme kohustusest, kuid puudus alus tema

teenistusest vabastamiseks ATS § 113 lg.1 alusel ning pärast vallavalitsuse liikme

kohustustest vabastamist pidanuks kaebuse esitaja jätkama teenistust abivallavanemana.

Oma seisukoha kinnituseks viitab kaebuse esitaja ka Riigikohtu seisukohale haldusasjas 3-

3-1-26-97.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

3. Jõelähtme Vallavolikogu kaebusega ei nõustu ning palub see rahuldamata jätta,

tuginedes peaasjalikult väitele, et kaebuse esitaja ei ole täitnud ametiülesandeid kahel

ametikohal. Vastustaja leiab, et 08.05.2006 nimetati kaebuse esitaja ametisse Jõelähtme

Vallavalitsuse palgalise liikmena ning kuigi tema ülesanded vallavalitsuse liikmena võisid

kattuda varasemate teenistusülesannetega abivallavanema ametikohal, oli tegemist siiski

uue ametikohaga. Korraga kahel ametikohal töötamise vastu räägib vastustaja hinnangul

ka asjaolu, et kaebuse esitaja ei täitnud kahtesid erinevaid tööülesandeid ega saanud

töötasu kahe ametikoha järgi. Vastustaja rõhutab, et ei vallavalitsuse palgalise liikme

ametisse nimetamist ega töötasu suurust ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud. Vastustaja

märgib viimaks, et kui kaebuse esitaja vabastamisel vallavalitsuse palgalise liikme

ametikohalt oleks jätkunud tema tegevus teisel ametikohal (abivallavanemana), siis

puuduks tal sootuks Jõelähtme Vallavolikogu otsuse nr 195 vaidlustamise vajadus, kuna

see puudutab üksnes vabastamist vallavalitsuse palgalise liikme ametikohalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis, leiab,

et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et abivallavanema

ametikohalt, millele kaebuse esitaja nimetati Jõelähtme vallavanema 20.12.2005 käskkirjaga

nr 102/18.1-1, ei ole kaebuse esitajat vabastatud ei vallavolikogu vaidlusaluse otsusega nr

195 ega asja materjalidest nähtuvalt ka ühegi muu haldusaktiga. Seetõttu ei ole teenistusest

vabastamist võimalik tunnistada seadusevastaseks ega kohaldada seadusevastase

teenistusest vabastamisega kaasnevaid järelmeid.

5. Esiteks nõustub kohus kaebuse esitaja seisukohaga, et Jõelähtme vallavanema

20.12.2005 käskkirjaga nr 102/18.1-1 nimetati kaebuse esitaja tähtajatult ametisse

abivallavanema ametikohale. Vaatamata ametikoha nimetusele ning asjaolule, et kaebuse

esitaja oli 05.12.2005 kinnitatud Jõelähtme vallavalitsuse liikmeks, tuleb asuda seisukohale,

et kõnealune abivallavanema ametikoht ei olnud vallavalitsuse palgalise liikme ametikoht

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) mõttes, vaid tegemist oli vallavalitsuse

kui asutuse struktuuris paikneva ametikohaga. Nimelt tuleb tähele panna, et kõnealusele

abivallavanema ametikohale nimetati kaebuse esitaja vallavanema käskkirjaga, KOKS § 22

lg 1 p 17 kohaselt kuulus aga vallavalitsuse palgaliste liikmete ametisse nimetamine

volikogu pädevusse. Samuti viidatakse vallavanema 20.12.2005 käskkirjas selle andmise

õigusliku alusena ATS § 21 lõikele 1, milles nähakse ette ametisse nimetamine tähtajatult.

Seejuures ei nähtu ei nimetatud käskkirjast ega muudest dokumentidest, et kasvõi

objektiivselt oleks esinenud mõni ATS § 21 lõikes 2 nimetatud juhtudest, mis oleks

õigustanud kaebuse esitaja ametisse nimetamist määratud ajaks. Seega on tuvastatud, et

20.12.2005 nimetati kaebuse esitaja tähtajatult abivallavanema ametikohale ning sellega

algas vastav teenistussuhe.

6. Teenistussuhe on oma olemuselt töösuhte eriliik, mille sisuks on ametniku kohustus

täita teenistusülesandeid ja alluda teenistusdistsipliinile ning sellele vastav õigus saada

töötasu ja muid õigusaktides ette nähtud sotsiaalseid garantiisid. Teenistussuhe algab

ametniku ametisse nimetamisega ning lõpeb teenistusest vabastamisega. Seejuures on ATS

§-s 112 sätestatud, et ametniku teenistusest vabastamise õigus on isikul või ametiasutusel,

kellel on tema teenistusse võtmise õigus ning ATS § 132 kohaselt vormistatakse

teenistusest vabastamine kirjaliku haldusaktina. Abivallavanema ametikohale nimetas

kaebuse esitaja vallavanem ning vallavanema pädevust sellele ametikohale ametniku

nimetamiseks ei ole ei käesoleva haldusasja raames ega teadaolevalt ka varem vaidlustatud.

Seega saab ka kõnealusel ametikohal teenistuses oleva ametniku teenistusest vabastada

vallavanem. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et Jõelähtme vallavanem oleks kaebuse

esitaja teenistusest vabastamise otsustanud, igasugune sellesisuline kirjalik haldusakt

puudub.

7. Kohtu hinnangul ei saa konkreetsel ametikohal teenituses olevat ametnikku lugeda

konkreetselt ametikohalt vabastatuks pelgalt asjaolu tõttu, et ametnik on nimetatud

mõnele teisele ametikohale. Olukorras, kus nii varasemale kui uuele ametikohale

nimetamise pädevus on ühel ja samal haldusorganil, oleks tegemist ametniku üleviimisega

teisele ametikohale, mis on ATS § 47 kohaselt võimalik ametniku kirjaliku nõusoleku

korral või ATS §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel ka ilma ametniku nõusolekuta.

Käesoleval juhul ei saa aga rääkida kaebuse esitaja üleviimisest teisele ametikohale, kuivõrd

ATS-is ei ole ette nähtud võimalust viia ametnik üle ametikohale, millele nimetamise õigus

on teisel haldusorganil. Siinkohal tuleb meeles pidada, et abivallavanema ametkohale

nimetamise pädevus oli vallavanemal (vallavalitsusel), vallavalitsuse palgalise liikme

ametisse nimetamise pädevus aga KOKS § 22 lg 1 p 17 kohaselt vallavolikogul. Seega ei

ole võimalik vallavanema poolt tähtajatult ametisse nimetatud abivallavanema üle viimine

volikogu poolt ametisse nimetatava vallavalitsuse palgalise liikme ametikohale.

8. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et Jõelähtme Vallavolikogu 08.05.2006 otsustega nr 66

ja 67 nimetati T. L. palgaliseks vallavalitsuse liikmeks ning määrati talle töötasu 20 000

krooni kuus. Õige on iseenesest ka vastustaja väide, et kaebuse esitaja ei ole enda sellele

ametikohale nimetamist vaidlustanud. Samas ei tähenda aga ametniku teisele ametikohale

nimetamine seda, et ametnik tuleks lugeda automaatselt vabastatuks eelmiselt ametikohalt.

Põhimõtteliselt võis Jõelähtme vallavanemal tekkida kaebuse esitaja vallavalitsuse palgalise

liikmena ametisse nimetamisel alus vabastada kaebuse esitaja abivallavanema kohalt ATS §

127 alusel, kui tõlgendada selles paragrahvis kasutatavat mõistet „muu ametiasutus“

selliselt, et isik tuleb lugeda ametisse nimetatuks teisele ametikohale muus ametiasutuses

juhul, kui ta nimetatakse sellisele ametikohale, millele nimetamise pädevus on teisel

haldusorganil, kui see, kelle pädevuses oli tema ametisse nimetamine varasemale

ametikohale. Kohus ei pea aga vajalikuks võtta seisukohta küsimuses, kas käesoleval juhul

oleks saanud lugeda, et kaebuse esitaja nimetati teisele ametikohale muus ametiasutuses

ning kas seega oleks olnud alus tema vabastamiseks abivallavanema ametikohalt ATS §

127 alusel, kuivõrd ei nähtu, et sel alusel oleks kaebuse esitaja tegelikult vabastatud ja

vastav haldusakt vormistatud.

9. Poolte vahel ei näi olevat vaidlust selles, et Jõelähtme Vallavolikogul oli õigus

vallavalitsuse koosseisu volituste lõppemise tõttu vabastada kaebuse esitaja vallavalitsuse

palgalise liikme ametikohalt. Samas ei saanud vallavolikogul olla pädevust kaebuse esitaja

vabastamiseks abivallavanema ametikohalt, kuna sellele ametikohale nimetamise pädevus

oli vallavanemal. Mingisugust tähtsust ei ole seejuures küsimusel, kuidas ühel või teisel

konkreetsel ajal mingit ametikohta nimetati. Ka juhul kui käesoleval ajal kasutatakse

ametinimetust „abivallavanem“ vallavolikogu poolt ametisse nimetatava vallavalitsuse

palgalise liikme ametikoha tähistamiseks, ei muuda see kaebuse esitaja olukorda. Nagu

kohus eelpool tuvastas, nimetati kaebuse esitaja abivallavanema ametikohale vallavanema

käskkirjaga tähtajatult ning sellelt ametikohalt teda vabastatud ei ole. Arutelu küsimuses,

kas ja kuidas sai kaebuse esitaja olla üheaegselt nimetatud mitmele ametikohale, on

siinkohal tarbetu. Tuleb rõhutada, et ka teenistussuhteid puudutavate otsustuste

langetamine peab toimuma haldusmenetluse põhimõtteid järgides ning juba seetõttu ei saa

vastavasisulise kirjaliku otsuse puudumisel asuda seisukohale, et faktiliselt on kaebuse

esitaja vabastatud ametikohalt, millele ta vallavanema 20.12.2005 käskkirjaga nimetati.

10. Õigesti leiab vastustaja, et Jõelähtme Vallavolikogu 14.05.2007 otsusega nr 195 on

lõppenud kaebuse esitaja teenistussuhe, mis algas tema nimetamisega vallavalitsuse

palgaliseks liikmeks vallavolikogu 08.05.2006 otsusega nr 66, ent eelviidatud otsus ei

puuduta mingil moel muid võimalikke teenistussuhteid. Seejuures märgib kohus, et isegi

juhul kui lugeda, et Jõelähtme Vallavolikogu otsustas 14.05.2007 ka kaebuse esitaja

abivallavanema ametikohalt vabastamise (mis vaidlusalusest otsusest kohtu hinnangul

siiski ei nähtu), ei muudaks see kohtu seisukohta, et teenistussuhe abivallavanemana ei ole

lõppenud.

Nimelt oleks sellisel juhul vallavolikogu otsus vastavas osas tühine haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel, kuna vallavolikogu oleks otsustanud küsimuse, mis ei

kuulu tema pädevusse, st oleks otsustanud ametikohalt vabastada ametniku, kelle ametisse

nimetamise ja seega ka vabastamise pädevus on teisel haldusorganil. Sellise otsustuse

tühisus tähendaks HMS § 63 lõikest 1 tulenevalt selle kehtetust algusest peale ehk

teisisõnu tuleks lugeda, et see otsustus ei ole selle esemeks olnud õigusi ja kohustusi

tekitanud, muutnud ega lõpetanud. Seega ei saaks ka Jõelähtme vallavolikogu 14.05.2007

otsuse eeltoodud viisil sisustamise korral väita, et kaebuse esitaja oleks vabastatud

abivallavanema ametikohalt. Kuivõrd pädev haldusorgan (vallavanem) ei ole kaebuse

esitajat abivallavanema ametikohalt vabastatud, tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja

on jätkuvalt teenistussuhtes ning kannab selle teenistussuhte sisuks olevaid õigusi ja

kohustusi. Kuna kaebuse esitajat ei ole ametikohalt vabastatud, siis ei ole võimalik

teenistusest vabastamist seadusvastaseks tunnistada ega ka seadusevastase teenistusest

vabastamise tõttu välja mõista hüvitist.

11. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS

§ 93 lõikes 1 sätestatakse, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse rahuldamata jätmisega

on kohus teinud otsuse kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja on esitanud taotluse

menetluskulude väljamõistmiseks summas 29 559 krooni. HkMS § 93 lõike 5 kohaselt

mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HkMS § 92 lg 10

kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu ning keerukust

arvestades ei saa vastustaja poolt lepingulise õigusabi kasutamist pidada vältimatuks.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tavapärast haldustegevust puudutavates

vaidlustes peab haldusorgan olema suuteline korraldama ka kohtumenetluses esindamise

oma ametnike kaudu ning juhul kui ta seda ei tee, tuleks kaebuse rahuldamata jätmise

korral pidada haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmist teise poole suhtes

ebaõiglaseks. Kohus leiab, et iseäranis teenistusküsimuste pinnalt tõusetuvates vaidlustes

on lepingulise õigusabi kasutamise vajadus harv – tegemist on haldusorgani tavalise

tegevuse pinnalt (ametnike teenistusse võtmine ja teenistusest vabastamine) tõusetuva

vaidlustes peab haldusorgan olema võimeline ennast ise kohtus esindama. Seega leiab

kohus, et vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud ning poolte

menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik