2-07-21422/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-07-21422

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2007a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Tsiviilasja number 2-07-21422 Tsiviilasi AS EMT hagi Mxxxxxx Jxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise kokku summas 2928,12 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, Tallinn); esindaja Katrin Verma, Lindorff Eesti AS (Rävala pst 5, Tallinn 10143) Kostja: Mxxxxxx Jxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata) Kohtuistungi toimumise aeg 08.10.2007.a.

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Mõista välja Mxxxxxx Jxxxxxxxxxx AS EMT kasuks 2928,12 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa krooni ja kaksteist senti) krooni võlgnevuse ja viivise katteks.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus:

Jätta menetluskulud Mxxxxxx Jxxxxxxxx kanda.

Mõista välja Mxxxxxx Jxxxxxxxxxx AS EMT kasuks 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks ja 587,38 (viissada kaheksakümmend seitse krooni ja kolmkümmend kaheksa senti) krooni õigusabikulude katteks.

Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus.

2 (3) Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest esitada otsuse teinud kohtule avaldus (kaja) menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid hagejale teadaoleval elukoha aadressil. Menetlusdokumendid tagastati märkega „viibib välismaal“. Kostja eluja asukoha teadasaamiseks kasutati kõiki TsMS-s ettenähtud viise. Kohtule on kostja tegelik eluvõi viibimiskoht teadmata.

Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kostjat kutsuti kohtusse TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt avalikult, avaldades kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel kohtukutse kostjale kätte toimetatuks. Kostja kohtuistungile 08. oktoobril 2007.a. ei ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega hageja kohalolekuta, hagi rahuldamist ja kohtukulude väljamõistmist kostjalt, millest 250 krooni riigilõiv hagilt, 100 krooni riigilõiv kutse avaldamiselt Ametlikes Teadaannetes ja 587,38 krooni õigusabikulud.

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 413 lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks..

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis tekkis enne 1.juulit 2002 varasemat seadust, s.o. Tsiviilkoodeksit. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. TsK § 173 lg.1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi (p.4.1.2 tl.17) kohustus kostja tasuma teenuste eest õigeaegselt. TsK § 190 lg.1, § 192 järgi on üheks kohustise tagamise vahendiks leppetrahvi, s.o. viivise rakendamine. Viivise rakendamise õiguse sätestab TsK § 231 lg.1. Pooled on leppinud kokku viivise 0,5% päevas rakendamises (tingimuste p.7.7. tl.18).

Kohtu hinnangul on pooltevaheline õigussuhe, mis on alanud aastal 1997, kvalifitseeritav tollel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 242 lg.1 järgi kui ostu-müügi leping, mille järgi kohustub müüja andma vara üle ostja omandusse, ostja kohustub /…/ maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Käesoleval juhtumil on hageja müünud kostjale telekommunikatsiooniteenust, s.o. õigust kasutada hagejale kuuluvaid telekommunikatsioonivõrke, ja kostja on kohustunud ostetud teenuse eest tasuma.

Käesoleval ajal kehtiva Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

3 (3) täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal.

Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS §

174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, Ametlikes Teadaannetes kutse avaldamise eest riigilõiv 100 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 587,38 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel.

TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes.

Kuna kostja viibimisja elukoht on teadmata, toimetatakse kostjale kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu vastavalt TsMS § 317 sätetele.

Kohtunik