2-07-2789/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Kohtuasja number 2-07-2789

Otsuse kuupäev

24. oktoober 2007.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi JG hagi VM vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja – JG(IKXXX; elukoht: XXX); hageja lepinguline esindaja – Heidi Rajamäe ( Advokaadibüroo; asukoht: XXX); kostja – VM(IKXX; elukoht: XXX), kostja lepinguline esindaja A L –G . Asja läbivaatamise kuupäev

16. oktoober 2007.a., avalikul kohtuistungil. Istungil osalenud isikud Hageja JG hageja esindaja – Heidi Rajamäe Kostja VM Kostja lepinguline esindaja A L –G Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et MG(isikukood XXX, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis, sünniakt nr XXX) põlvneb VM’ust (isikukood XXX).

3. Poolte kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda, kusjuures JGl tuleb ühekordse maksena hüvitada Eesti Vabariigile 50% riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid so summas 1539.90 (üks tuhat viissada kolmkümmend üheksa krooni ja 90 senti) krooni ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja tuvastada poolte kooselust XXX sündinud M G ’i põlvnemise kostjast. Pooled hakkasid koos elama alates hageja raseduse poole pealt ning nende suhted katkesid . Lapse sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta.

KOSTJA VASTUVÄITED Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja ei eita kooselu hagejaga . Poolte vahel olid intiimsed suhted. Kostjale on aga teada, et lapse isaks ei ole tema, vaid isik, kes elas koos hagejaga enne seda, kui pooled hakkasid koos elama. 2001.a algul poolte suhted lõppesid ja hageja ei soovinud elada edasi koos kostjaga. Ka teatas hageja kostjale, et XXX sündinud laps ei ole kostja oma. Alates 2001.a. algusest kuni 2007 märtsini pooled omavahel ei suhelnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohtuistungil jäi hageja põlvnemise tuvastamise nõude juurde, kostja nõustus sellega, et MG põlvneb kostjast.

Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 2 järgi tuvastab kohus isiku põlvnemise isast, kes ei ole lapse emaga abielus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 38 lg

3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.

Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohtule esitatud tõendid annavad alust eeldada, et MG põlvneb VM’ust. Kohus määras asjas DNA ekspertiisi, tuvastamaks, kas XXX sündinud MG põlvneb VM’ust. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo kohtukeemia ja -bioloogia laboratooriumi Tartu talituses ajavahemikul 05.09.2007.a. kuni 11.09.2007.a. läbi viidud molekulaargeneetilise ekspertiisi aktist nr XXX nähtuvalt on ekspert arvamusel, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada VM’u (uuritud mehe) bioloogilist isadust MG(uuritud lapse) suhtes. Statistiline tõenäosus, mille kohaselt VM saab olla MG bioloogiline isa, on 99,999997%-i. Kuna põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada ning laps põlvneb isast, kes on tema eostanud, siis kohus leiab, et hageja poolt esitatud asjaolud ja asjas esitatud eksperdiarvamus on nendeks alusteks, mis võimaldavad tuvastada MG põlvnemist VM’ust. Samuti on kostja VM asunud seisukohale, et on tuvastatud MG põlvnemine kostjast. Seega kuulub hagiavaldus rahuldamisele.

TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. JGle määrati 01.12.2006.a määrusega tsiviilasjas 2-06-32773 riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena hüvitada 50% riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. JGle osutas riigi õigusabi advokaat Heidi Rajamäe, kelle tasuks määras kohus 24.10.2007 määrusega kokku 3079.80 krooni (2610.00 krooni + käibemaks 18% 469.80 krooni). Seega tuleb JGl ühekordse maksena hüvitada Eesti Vabariigile 1539.90 krooni ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist so hiljemalt 24.10.2008. Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi tagatiste kontole SEB Eesti Ühispangas XXX või Hansapangas XXX, viitenumber mõlemal juhul XXX.

Krista Kirspuu Kohtunik