2-05-3457/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2 – 05 – 3457

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „23“oktoobril 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number:

2 – 05 – 3457 Tsiviilasi: Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi E K vastu 947.83 krooni soojavõla, 100.- krooni riigilõivu, 40.- krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 224.20 krooni õigusabi kulude nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas); Hageja lepinguline esindaja: P P (isikukood: xxx); Kostja: E K (isikukood: xxx, elukoht: xxx ); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kohtuistungi toimumise aeg: „17“september 2007.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja P P ning E K; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista E K (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja

947.83 krooni (üheksasada nelikümmend seitse krooni ja 83 senti) soojusenergia võlga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks.

Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna E K kanda. Mõista E K (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 100.- krooni (ükssada krooni ja 00 senti) riigilõivu, 40.- krooni (nelikümmend krooni ja 00 senti) omandiõiguse tõendi tasu ning 224.20 krooni (kakssada kakskümmend neli krooni ja 20 senti) õigusabi kulusid Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxxx, asukohaga: Ritsika 1,

Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks.

Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse E K vastu

947.83 krooni soojavõla, 100.- krooni riigilõivu, 40.- krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 224.20 krooni õigusabi kulude nõudes põhjusel, et E K, olles, vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.7720 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxxx, omanik on jätnud tasumata E K poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud E K igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“märts 2005.a. moodustub E K võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 947.83 krooni, mis on E K poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriomandi seaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. E K seda teinud ei ole ning E K on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 947.83 krooni. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.18-19) kostja, E K, hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on E K alati oma arved Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus korralikult ära maksnud, kuid käesoleva vaidluse objektis olevad arved on Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt E K esitatud suvekuude eest, millal kütmist ei toimunud.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja P P palus kohtuistungil hagi rahuldada ja E K välja mõista 947.83 krooni soojavõlga, 100.- krooni riigilõivu, 40.- krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 224.20 krooni õigusabi kulusid. Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja P P asus kohtuistungil seisukohale, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on arvestanud asjaoluga, et E K on läinud oma korteris üle gaasiküttele alates 01.oktoobrist 2001.a. ja esitab selle tõttu E K küttearve ainult 6,5 m2 eest. Suvekuudel on Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus arvestanud E K kaudset soojusenergia tarbimist sooja vee ülessoojendamise eest, millega ei ole E K nõustunud ja on need arved jätnud omavoliliselt tasumata. Kaudsed kulud sooja vee eest suveperioodil tulenevad sellest, et E K olles kogu elumaja kaasomanik on kohustatud osa võtma kogu elumaja kulutustest. Sooja vee eest arvete esitamise aluseks on olnud Majandusministri käskkirjaga nr.86 11.augustist 1997.a. kinnitatud „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“.

Kostja, E K vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Asus kohtuistungil seisukohale, et E K on oma korteris, asukohaga: xxx üle läinud alates 09.oktoobrist 2001.a. gaasiküttele. E K ei saa aru, miks on tema soojaarved suvekuude eest suuremad kui talve kuude eest, kui kogu küttesüsteem töötab täie võimsusega. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus väidab, et suvel tuleb maksta sooja vee eest, kuid E K korteris sooja vett ei ole. Isegi soojavee torud on ära lõigatud.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.7720 ärakirjaga (tl.7). Maksekorraldusega nr.78 (tl.4) riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud E K võlaarvestusega (tl.8-9). Väljavõttega E K isikukontost nr.36710 (viitenumber 367109) (tl.10-14), mille kohaselt võlgneb E K Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus kaudselt tarbitud soojusenergia eest 947.83 krooni. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.5-6). E K kirjaliku vastusega kohtule (tl.18-19). Osaühingu Iidla Maja aktiga 09.oktoobrist 2001.a. (tl.20), mille kohaselt on E K oma korterisse, asukohaga: xxx, paigutanud gaasikatla, aga samuti on välja lülitatud soe vesi. Osaühingu Virgas arvestusega 2001.a. oktoobrist järelejäänud soojakoormuse kohta (tl.21-24). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt E K esitatud arvetega (tl.25-31), millega luges kohus tõendatuks, et osa E K võlgnevusest on aja eest, mis eelnes Võlaõigusseaduse kehtima hakkamisele. Kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale.

Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi E K vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et

E K, olles korteriomandi, asukohaga: xxx , omanik ning kogu elumaja, asukohaga: xxxx, kaasomanik on kohustatud osa võtma teiste kaasomanike (korteriomanike) kaudsetest kulutustest küttele ja soojale veele temale arvestatud ulatuses.

Johannes Külaots Kohtunik