3-07-290/21 · Tartu Ringkonnakohus

3-07-290

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2007 Tartu

Haldusasja number

3-07-290

Haldusasi

A M kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti peadirektori 14.11.2006 käskkirja nr 1-3.12/1967 ja

08.01.2007 vaideotsuse nr 11-22/2 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11. mai 2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A M apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2007

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) - A M , esindajad Uno Pauts ja

advokaat Margus Lentsius

Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet, esindaja Anne Lepik

Kaasatud isik – Tartu MB

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu 11. mai 2007 otsus muutmata.

Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o alates

23. oktoobrist 2007.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A M esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori

14.11.2006 käskkirja nr 1-3.12/1967 ja 08.01.2007 vaideotsuse nr 11-22/2 peale kaebuse, milles

palub haldusaktid tühistada ja uue kümne hindepunkti alusel tugineva käskkirja tegemist.

PRIA peadirektori 14.11.2006 käskkirjaga nr 1-3.12/1967 jäeti rahaliste vahendite puudumise

tõttu rahuldamata A M u taotlus nr 0406780002 maaparanduse investeeringu toetuseks. Taotlus

sai 8 hindepalli. Toetuse taotleja kavandas rekonstrueerimist maaparandussüsteemi eesvooludel,

teedel ja ühel rajataval truubil. Taotlusele oli lisatud kõik vajalikud dokumendid.

PRIA peadirektori käskkiri A M u taotluse rahuldamata jätmise kohta tugines struktuuritoetuse

seaduse (edaspidi STS) §-ile 20 lg 3 ja põllumajandusministri 10.05.2005 määruse nr 66 „Eesti

riikliku

arengukava

Euroopa

Liidu

struktuurifondide

kasutuselevõtuks

–

ühtne

programmdokument 2004-2006“ meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ tingimused“ §-idele

17 ja 18 lg 1,2 ja 4.

20.11.2006 esitas A M PRIA-le vaide, milles palus tunnistada PRIA peadirektori käskkiri

kehtetuks ja välja anda uus 10 hindepalli kohane käskkiri. 08.01.2007 jättis PRIA peadirektor

vaideotsusega nr 11-22/2 vaide rahuldamata. Võttes arvesse esitatud ekspertarvamusi

investeeringuobjektide kohta jäi PRIA seisukohale, et hindepunktide muutmiseks ja taotluse

rahuldamiseks puudub alus.

Kaebuse kohaselt on PRIA hinnanud kaebaja taotlust valesti ja hindamiseks esitatud

projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös nr 06571/1 sisalduvate teostamisele kuuluvate

tööliikide sisu kohaselt oleks tulnud teostamisele kuuluvad projektikohased tööd STS § 3 lg 3

mõistes põllumajandusministri 10.06.2005 määruse nr 66 lisade 1 ja 9 alusel hinnata kümne

hindepunktiga, mis oleks viinud tema taotluse rahuldamiseni.

Kaebaja seisukohad on alljärgnevad:

1) kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu rekonstrueerimine on maaparandusseaduse

(edaspidi MaaParS) § 3 mõistes reguleeriva võrgu uuendus ja rekonstrueerimistöö ning

määruse nr 66 lisa 1 punktide 1.1 ja 1.2 tähenduses reguleeriva võrgu ehituse

investeeringuobjektid;

2) polderalal, kus vegetatsiooniperioodi keskmine veeseis kuivendusperioodil on 2,2 m

allpool poldrilt väljapumbatava vee isevoolset suvist pikaajalist keskmist veetaset

eesvoolus,

tuleb

kõiki

veevoolurajatisi

lugeda

mulla

veerežiimi

kahepoolse

reguleerimissüsteemi rajatisteks mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide

reguleeriva võrgu mõistes, mis on vastavalt määruse nr 66 lisa 1 punkti 1.3 tähenduses

investeeringuobjektiks;

3) maaparandussüsteemidega

seotud

keskkonnarajatiste

investeeringuobjektina

tuleb

käsitleda II pumpla kogumisbasseini ja Aardlapalu prügila 29,8 ha ning Aardla järve

ümbritseva looduskaitseala 122 ha kaitsepiirdeks rajatud kraavistikku kogupikkusega

2,0 km, mis on investeeringuobjektiks määruse nr 66 lisa 1 punkti 1.8 kohaselt;

4) rekonstrueeritav maaparandussüsteeme teenindav tee kogupikkusega 18,82 km on

määruse nr 66 lisa 1 punkti 1.9 kohaselt investeeringuobjekt, samuti on eelneva

teenindustee

osa

rekonstrueerimine

pikkusega

7,61

km investeeringuobjektiks

põllumajandusministri määruse nr 66 lisa 1 punkti 1.6 kohaselt.

2. Vastustaja PRIA vaidles kaebusele vastu.

Vastuväidete

kohaselt

põllumajandusministri

määruse

nr

lisa

annab

need

investeeringuobjektid, mille eest võib toetust taotleda ja mis igaüks annab ühe hindepunkti.

Hindamisel lähevad arvesse ainult need objektid lisast 1, mille eest toetust taotletakse. Antud

juhul

luges

taotleja

investeeringuobjektideks

ka

neid

objekte,

mida

vastustaja

investeeringuobjektideks vastavalt Tartu MB põhjaliku analüüsi alusel lugeda ei saanud.

Kokkuvõtvalt – taotlejal ei olnud nii palju investeeringuobjekte, millel ta töid teostada kavatses,

mistõttu vastustajal ei olnud põhjust hindepunktide muutmiseks ja taotluse rahuldamiseks.

Vaidlust ei ole selles, et lisa 9 punkti 1.1 ja 2.1 alusel sai taotleja 5 hindepunkti. Kuid õige ei ole

taotleja see seisukoht, mille kohaselt saab taotleja lisa 9 punkti 3.1 alusel 5 hindepunkti.

Vastustaja väidab, et õige on hinnata taotlust lisa 9 punkti 3.3 alusel, mille eest taotleja saab

3 hindepunkti, seega kokku 8 hindepunkti.

A M on ekslikult laiendanud reguleeriva võrgu mõistet kogu maaparandussüsteemile ehk Aardla

Poldri süsteemi moodustavatele teistele rajatistele, antud juhul eesvooludele. A M u poolt

08.06.2006 Tartu MB le esitatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlustes pole taotletud

ega väljastatud reguleeriva võrgu kohta projekteerimistingimusi ega ehitusluba, samuti ei saa

käsitleda rekonstrueeritavaid eesvoole reguleeriva võrgu osana, sest see on maaparandussüsteemi

osa.

3. Kaasatud isiku Tartu MB arvamuse kohaselt vastab esitatud investeeringutoetuse taotluse

nõuetele ainult kaks investeeringuobjekti, millisteks on:

1) maaparandussüsteemi eesvooluks olev veejuhe või selle osa ja sellel asuv või sellele

kavandatav maaparandusrajatis (sinna alla kuuluvad ehitusloa saanud projekti tabelis nr 5,

7 ja 9 olevad kõik rajatised);

2) teenindav tee ja selle koosseisu kuuluv rajatis (sinna alla kuuluvad ehitusloa saanud

projekti tabelis nr 8 olevad kõik rajatised).

Kaebaja

on

oma

vaides

ekslikult

laiendanud

reguleeriva

võrgu

mõistet

kogu

maaparandussüsteemile ehk Aardla poldrisüsteemi moodustavatele teistele rajatistele, antud

juhul eesvooludele.

Tartu MB arvates ei saa kaebaja investeeringutoetuse taotlust nr 0706780002 hinnata vastavalt

määruse nr 66 lisa 9 punkt 3.1 alusel viie hindepunkti vääriliselt, sest:

1) A M u poolt 08.06.2006 Tartu MB le esitatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa

taotlustes ning sellel lisatud projektis pole taotletud ega väljastatud reguleeriva võrgu kohta

projekteerimistingimusi ega ehitusluba;

2) rekonstrueeritavaid eesvoole ei saa käsitleda reguleeriva võrgu osana, ta on

maaparandussüsteemi osa;

3) vastavalt määruse nr 66 §-ile 13 lg 3 p 5 ja §-ile 8 lg 1 ja 4 peab taotleja olema

kavandatava tegevuse kohta väljastanud mitte varem kui 01.01.2004 vähemalt kolm

vormikohast pakkumiskutset koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga ja olema saanud

vähemalt kolmelt pakkujalt hinnapakkumised koos pakkumise tehniliste tingimuste

loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Investeeringuobjekti – mulla

veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleeriva võrgu – kohta pole nendele

tingimustele vastavaid investeeringuobjekti pakkumiskutseid ja hinnapakkumisi väljastatud

ja üle antud PRIA-le taotluse dokumentidega;

4) määruse nr 66 § 13 lg 3 p 1 ja § 12 lg 4 nõuetele vastavat ülevaatuslehte pole koostatud,

kus oleks kuivendusseisundit hinnatud mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide

reguleerival võrgul ning seda pole ka Tartu MB kooskõlastanud.

Tartu MB arvamuses toodud põhjused, miks kaebaja poolt esitatud investeeringutoetusetaotlust

nr 0406780002 ei saa hinnata vastavalt määruse nr 66 lisa 9 punkt 3.2 alusel nelja hindepunkti

vääriliselt, on järgmised:

1)

rekonstrueeritavad

nn

piirdekraavid

ja

kogumiskraav

K-2

on

vastavalt

maaparandussüsteemide registri väljavõttele ja projekti tabelitele määratletud Aardla poldri

maaparandussüsteemi eesvooludena;

2) nn piirdekraavid ja kogumiskraav olid vastavalt „Ülenurme ÖKM Aardla polder

tehnilisele tööprojektile“ aastast 1979 veevastuvõtjateks ehk praeguse definitsiooni järgi

eesvooludeks. Seejuures olid ettenähtud meetmed, et reostunud pinnavesi ei satuks nimetatud

kraavidesse ja ümbritsevatele maadele. Nimetatud projektis ei ole kavandatud rajada

keskkonnakaitse rajatisi;

3) mitte üheski Aardla poldri ehitamisega seotud projektis ei ole nimetatud eesvooludele ehk

basseinidele seatud keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamist. Nn piirdekraave ja

kogumiskraavi saab käsitleda vastavalt määruse nr 66 lisa 2 punktile 1.7 ja MaaParS § 3

alusel maaparandussüsteemi eesvooluks oleva veejuhtmena;

4) määruse nr 66 §-is 5 on nõuded toetuse taotlejale. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et taotleja

ei ole taotluse esitamise ja investeeringu tegemise aastal sama investeeringuobjekti kohta

taotlenud ega saanud maaparandussüsteemi hooldustoetust ning taotleja ei ole sama

investeeringuobjekti kohta toetust taotlenud ega saanud Sihtasutuse Erametsakeskus

eraldatud vahenditest. Kuna A M on saanud 2006 ja ka 2005 maaparandussüsteemide

hooldustoetust poldri hooldamiseks põllumajanduslikus kasutuses oleva maa ulatuses, siis

Aardla poldri I pumpla basseinidele toetuse andmine ei ole õigustatud.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 11. mai 2007 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt on ebaõige kaebaja seisukoht, mille kohaselt tema poolt hindamisele esitatud

projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös nr 06571/1 sisalduvate teostamisele kuuluvate

tööliikide

sisu

kohaselt

oleks

tulnud

teostamisele

kuuluvad

projektikohased

tööd

põllumajandusministri 10.06.2005 määruse nr 66 lisa 9 alusel hinnata kümne hindepunktiga.

Põllumajandusministri 10.11.2005 määruse nr 66 (edaspidi määrus) „Eesti riikliku arengukava

Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006“

meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ tingimused“ § 6 lg 1 sätestab toetuse taotlemise

investeeringuobjekti kohta. Hindepunkte antakse seega investeeringuobjektidele, millel töid

tehakse ja millele toetust taotletakse. Hindamisele ei kuulu objektid, millel taotleja küll töid

teostab, kuid millele ta toetust ei taotle.

Sama määruse § 17 lg 2 kohaselt hinnatakse taotlusi lisas 9 nimetatud hindamiskriteeriumide

alusel. Lisa 9 punkt 3 alapunkt 3.1 näeb ette, et 5 punkti antakse taotlusele siis, kui

investeeringuobjektiks on kas lisa 1 punktis 1.3 toodud investeeringuobjekt või vähemalt neli

lisas 1 toodud investeeringuobjekti.

Maaparandussüsteemiks on MaaParS § 3 lg 1 tähenduses maatulundusmaa ja eluasemekohtade

maa kuivendamiseks või niisutamiseks või veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike

hoonete ja rajatiste kogum. Süsteemi kogumi moodustavad rajatised, millele on eraldi

definitsioon antud ja mida meetme 3.4 lisa 1 ja 9 järgi hinnatakse eraldi maaparandussüsteemi

moodustavate rajatiste ehk investeeringuobjekti kaupa.

MaaParS § 3 lg 2 kohaselt on maaparandussüsteemi reguleeriv võrk selle seaduse tähenduses

veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks.

MaaParS § 3 lg 3 kohaselt on maaparandussüsteemi eesvool selle seaduse tähenduses

kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee

juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust sõltub

reguleeriva võrgu nõuetekohane toimimine.

Asja materjalidest nähtuvalt ei puuduta taotleja poolt esitatud projekt kahepoolset reguleerimist

ja töid kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul ei teostata. Järelikult, kui

reguleerival võrgul töid ei tehta, siis ei saa selle eest hindepunkte anda, millest tulenevalt ei saa

hindepunkte anda ka kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu kui investeeringuobjekti eest.

Antud asjas ei ole vaidlust selles, et lisa 9 punktide 1.1 ja 2.1 alusel sai taotleja 5 hindepunkti, s. t

et taotlejaks on mittetulundusühing (annab 2 punkti) ja vähemalt üheks tegevuseks on

rekonstrueerimine (annab 3 punkti).

A M esitas PRIA-le integreeritud maaparanduse investeeringutoetuse avalduse, millest nähtub,

et toetuse taotleja kavandas rekonstrueerimist (investeeringuobjektid) maaparandussüsteemi

eesvooludel, teedel ja ühel rajataval truubil. Seega oli tegemist kahe lisas 1 toodud

investeeringuobjektiga, mille eest saab 3 hindepunkti vastavalt määruse lisa 9 punktile 3.3.

Õige on vastustaja seisukoht, et kuna taotleja ei ole kavandanud projektis tegevusi mulla

veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi reguleerival võrgul ja ei ole sellele toetust taotlenud,

siis ei olnud vastustajal võimalik anda taotlusele vaidlusalust viit hindepunkti, sest sisulised tööd

tehakse eesvoolude peal, mitte reguleerival võrgul.

Maaparanduse ehitusjärelevalve- ja ekspertiisibüroo 06.09.2006 ekspertarvamusest nr 9-6/40

nähtub, et Aardla poldri projekti kohaselt on kavandatud teha A M u alal järgmised tööd: poldri

eesvoolude rekonstrueerimine, maaparandussüsteemi teenindavate teede rekonstrueerimine ja

poldri piirdekraavile truubi ehitamine. Kuid eelnimetatud ekspertarvamuse kohaselt ei ole Aardla

poldri projektis ette nähtud keskkonnakaitserajatiste ehitamist või rekonstrueerimist. Taotluses

investeeringuobjektina nimetatud settebassein ja vaides märgitud eesvoolud ja settebasseinid on

projekteeritud maaparandussüsteemi rajatisena, ilma milleta pole süsteemi toimimine mõeldav ja

neid ei saa käsitleda eraldi süsteemiga seotud rajatistena.

Kuna A M u ülevaatuslehel ja integreeritud maaparanduse investeeringutoetuse avalduses

märgitud keskkonnakaitserajatis (piirde- ja eesvoolukraavide setetest puhastamine mahuga 2,00

km) ei ole meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ keskkonnarajatiste investeeringuobjekt, siis

ei saa selle eest ka hindepunkte anda. Samuti ei saa keskkonnakaitseline kaasmõju

teiseotstarbelisel rajatisel olla iseseisev investeeringuobjekt.

Aardla poldri I pumpla basseinidele toetuse andmine ei ole õigustatud ja nimetatud basseinid

investeeringuobjektina ei ole abikõlbulikud ka seetõttu, et asja materjalidest nähtuvalt on taotleja

saanud

2005

ja

2006

maaparandussüsteemide

hooldustoetust

poldri

hooldamiseks

põllumajanduslikus kasutuses oleva maa ulatuses. Põllumajandusministri 15.03.2005 määruse

nr

“Nende

maaparandussüsteemi

hooldustööde

loetelu,

mille

tegemiseks

maaparandussüsteemi hooldustoetust antakse ja hooldustööde kohta esitatavad nõuded“ § 13

sätestab, et poldri hooldamise toetuse taotleja peab hooldama poldri pumbajaama ja

veekogumisbasseini ning puhastama pumpade sissevooluavade võred. Määruse nr 66 § 5 lg 6

kohaselt on toetuse taotlemisel tingimuseks asjaolu, et taotleja ei ole taotluse esitamise ja

investeeringu tegemise aastal sama investeeringuobjekti kohta taotlenud ega saanud

maaparandussüsteemi hooldustoetust, kuid asja materjalidest nähtuvalt, ei ole toetuse taotleja

seda nõuet järginud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. A M esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 11. mai 2007 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei toimunud kohtumenetluses arutelu kaebuse eseme STS § 3 lg 3 mõistes projektis töö

nr 06571/1 teostamisele tulevate tööde (tegevuste) sisulise vastavuse kindlaksmääramiseks

määruse nr 66 lisades 1 ja 9 esitatud hindamiskriteeriumitele. Isegi seitset STS § 3 lg 3 mõistes

tegevust, mis on määruse nr 66 lisa 1 kohastele nõuetele vastavad investeeringuobjektid,

projektis töö nr 06571/1 teostamisele tulevate töödena ei peetud vajalikuks menetleda ja ei

võimaldatud sisuliselt arutada. Kohtumenetluse käigus leidis ainsana kaebuse eseme kohta

kinnitamist asjaolu, et kaasatud isik Tartu MB on väljastanud ehitusloa kogu projektis

sisalduvale STS § 3 lg 3 mõistes tegevusele, mis sisaldab seitset määruse nr 66 lisas 1 esitatud

investeeringuobjekti;

2) on jäetud arvestamata, et kogu polder on üks terviklik mulla veerežiimi kahepoolselt

reguleeritav ala, kus vee pumpamisel teostatakse kogu ala kuivendamist ja vee mittepumpamisel

või eesvoolust juurdelaskmisel toimub kogu polderala mullarežiimi altniisutus. Väide, et töid

kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul ei teostata, on ilmselgelt vale. Tekib

küsimus, kus siis üldse töid teostatakse, kui mitte poldril, mis on tervikuna kahepoolse mulla

veerežiimiga reguleeritud ala, ala, mis on kaitsetammide ja piirdekraavidega ümbritsevast

keskkonnast eraldatud. Ainult üks projektis sisalduv investeeringuobjekt maksumusega

68 440 krooni, truup T-21 uusehitusena, asub piirdekraavil P-2, mis on väljaspool polderala;

3) ei ole erapooletu ja asjakohane Maaparanduse ehitusjärelvalve- ja ekspertiisibüroo 06.09.2006

ekspertarvamus nr 9-6/40 (on esitatud hindamiskriteeriumi määranud ametniku poolt samas asjas

tehtud otsuse aluseks) ning ei kajasta investeeringu objekti. Põhjendused selle kohta on esitatud

esialgse kaebuse lisas 8-1 punkt 2-s. Ekspertarvamus on esitatud Aardla poldrist väljaspool asuva

piirdekraavi P-2 kohta, mis ei ole käesoleva taotluse investeeringuobjekt;

4) on kohtuotsuse põhjendused otseselt maha kirjutatud kaasatud isiku Tartu MB ametniku poolt

täielikult eksitava seisukohana ja ei kajasta kaebuse eset. Poldri I pumbajaam ja

juurdevoolukanal on eelnevalt 2005 rekonstrueeritud ja ei ole käesoleva projekti tegevus ega

taotletava investeeringutaotluse objekt. On täiesti normaalne, et eelnevalt rekonstrueeritud

objektil tuleb hooldustöid teostada, et kindlustada rekonstrueeritud objektide töö. Eelnevalt

korrastatud objektidel (mitte käesoleval investeeringutegevusel) teostatud vajalikke hooldustööde

tegemise investeeringuid siduda käesoleva menetlusega haaratud investeerimisobjektide

tegevusega on otseselt kuritahtlik soov eksitada kohtumenetlust;

5) kinnitavad apellandi põhjendusi projektiga töö nr 06571/1 teostamisele tulevate tööde kohta

kirjalikult allkirjastatult ekspertarvamuse esitanud TÜ professor keskkonnaekspert Arvo Järveti

töö nr 06571/1 ja EMÜ emeriitprofessor Aleksander Maastik ning ekspert hüdrotehnikainsener

Andres Piir töö nr 06571/1.

5. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

11. mai 2007 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt :

1) on kohus õigesti leidnud, et asja materjalidest nähtuvalt ei puuduta taotleja poolt esitatud

projekt kahepoolset reguleerimist ja töid kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul

ei teostata, toetust sellele ei taotleta, mistõttu ei saa selle eest ka hindepunkte anda;

2) kavandab Tartu MB poolt antud hinnangu kohaselt, millel põhineb PRIA otsus, toetuse

taotleja rekonstrueerimist (investeeringuobjektid) maaparandussüsteemi eesvooludel (projekti

tabelis nr 5 ja 7), teedel (tabel 6) ja ühel rajataval truubil (tabel 8). Seega on tegemist kahe lisas 1

toodud investeeringuobjektiga, mille eest saab 3 hindepunkti (määruse lisa 9 p 3.3). Taotleja ei

ole kavandanud projektis tegevusi mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi

reguleerival võrgul ja ei ole sellele toetust taotlenud, seega ei ole võimalik anda taotlusele

vaidlusalust viit hindepunkti. Sisulised tööd tehakse eesvoolude peal, mitte reguleerival võrgul;

3) küsimuse, kas dreenisuudmete korrastamist poldrialal võib käsitleda mulla veerežiimi

kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleeriva võrgu uuendamisena, on kaebaja ise esitanud ka

EMÜ emeriitprofessor Koit Alekandile. Koit Alekandi vastuse kohaselt on drenaaži suue üks

drenaažiarmatuuri element. Seega kuulub nende korrastamine reguleeriva võrgu uuendamise või

rekonstrueerimistööde koosseisu. Kuna aga kõnealusel juhul pole taotletud toetust ei reguleeriva

ega ka veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi korrastamiseks, saab suudmete juures

tehtavaid töid juriidiliselt käsitleda suudme kraavisettest puhastamisena ja kaevetöödel tekitatud

rikete kõrvaldamisena, s.o eesvoolu korrastamistöödena;

4) MTÜ A M u poolt 08.06.2006 Tartu MB le esitatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa

taotlustes pole taotletud ega väljastatud reguleeriva võrgu kohta projekteerimistingimusi ega

ehitusluba. Rekonstrueeritavaid eesvoole ei saa käsitleda reguleeriva võrgu osana, see on

maaparandussüsteemi osa;

5) mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleeriva võrgu kohta pole väljastatud

pakkumiskutseid ega saadud hinnapakkumisi (määruse nr 66 § 8 lg 1 ja 4 ja § 13 lg 3 p 6);

6) kaebuse punktid 3-4 kajastavad apellandi subjektiivset hinnangut ekspertarvamustele, mida

vastustaja ei saa aga toetada;

7) taotletavate toetussummade vaidlustamiseks vastustaja poolt pole mingit põhjust ega ka

vajadust, sest taotlus tervikuna saadud hindepunktide alusel sisuliselt rahuldamisele ei kuulu ja

toetust talle ei määrata, seega on arusaamatu apellandi väide toetusavalduses küsitud

toetussumma vaidlustamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

11. mai 2007 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete

piires.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Kaebus halduskohtule on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

peadirektori 14.11.2006 käskkirja nr 1-3.12/1967 ja sellele esitatud vaides tehtud vaideotsuse

peale.

Vastavalt HMS §-ile 87 lg 2 halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib

halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi

vaidemenetluse esemest sõltumata. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud põhjendusi selle kohta, et

vaideotsusega oleks rikutud tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata. Nii kaebuses

halduskohtule kui apellatsioonkaebuses esitatud väidetavad õiguste rikkumised on seotud

vaidemenetluse esemega. Lähtudes eeltoodust, on halduskohus õigesti jätnud kaebuse

08.01.2007 vaideotsuse nr 11-22/2 peale rahuldamata.

8. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus ei ole olulises osas menetlenud kaebuse eset.

Kaebus halduskohtule oli esitatud PRIA 14.11.2006 käskkirja nr 1-3.12/1967 tühistamiseks.

Kaebuse esemeks oli käskkiri ja halduskohtus läbiviidud menetlus oligi seotud vaidlustatud

käskkirja õiguspärasuse hindamisega.

9. Nähtuvalt

asja

materjalidest,

on

kaebaja

märkinud

integreeritud

maaparanduse

investeeringutoetuse avalduses (tl 5) teostatavate töödena, milledele ta toetust taotles,

ühiseesvoolu kraavide setetest puhastamise ja teenindusteede korrastamise vastavalt

Projekteerimisbüroo „Maa ja Vesi“ poolt koostatud Aardla poldri eesvoolude ja teede

rekonstrueerimise ning truubi P-2 rajamise ehitusprojektile. Seega toetuse avalduse ja projekti

kohaselt on kaebaja kavandanud rekonstrueerimist (investeeringuobjektid) maaparandussüsteemi

eesvooludel (projekti tabelis nr 5 ja 7), teedel (tabel 6) ja ühel rajataval truubil (tabel 8). PRIA on

õigesti leidnud, et arvestades kaebaja toetuse taotlust ja esitatud projekti, on tegemist kahe

määruse nr 66 lisas 1 toodud investeeringuobjektiga, mille eest saab 3 hindepunkti (määruse

nr 66 lisa 9 p 3.3). PRIA on otsustuse tegemisel õigesti hinnanud ainult neid

investeeringuobjekte

(tegevusi),

millele

toetust

taotleti

ja

jätnud

hindamata

need

investeeringuobjektid (tegevused), millele toetust ei taotletud, kuid mis on määruse nr 66 lisas 1

toodud loetelus.

Vastavalt määruse nr 66 §-ile 17 lg 1 hindab PRIA vastavaks tunnistatud taotlusi

„Struktuuritoetuste seaduse“ § 20 lõike 3 kohaselt.

STS § 20 lg 3 järgi kui rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused, hinnatakse nõuetele vastavaks

tunnistatud taotlusi meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel;

hindamise tulemuste alusel koostatakse vajaduse korral taotluste paremusjärjestus; rahuldamisele

kuuluvad parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata meetme või meetme

osa taotluste rahastamise eelarvet; kui meetme või meetme osa rahastamise eelarve jääk ei

võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, tehakse ülejäänud taotluste kohta taotluse

rahuldamata jätmise otsus.

Määruse nr 66 § 6 sätestab, millised on toetatavad tegevused ja neile esitatavad nõuded, millele

taotleja võib toetust taotleda.

Nii viidatud sätetest kui määrusest nr 66 tervikuna tuleneb, et määruse nr 66 alusel on tegemist

PRIA poolt toetuse määramisega teatud investeeringuobjektidele, millele taotleja toetust taotleb

ja mille kasutamist PRIA ka kontrollib. Toetuse määramise seisukohalt on olulised ainult need

objektid, millele toetust taotletakse ja neid ka hinnatakse. Investeeringuobjekt või tegevus

määruse mõistes on objekt, millele taotleja toetust taotleb.

10. Määruse nr 66 lisa 1 sätestab selle, milliste investeeringuobjektide kohta võib meetme raames

investeeringutoetust taotleda, kuid viidatud lisast ei tulene see, et kui mingi investeeringuobjekti

kohta toetust ei taotleta, siis tuleb ikkagi arvestada seda taotluse hindamisel.

11. Halduskohus on õigesti leidnud, et asja materjalidest nähtuvalt ei puuduta taotleja poolt

esitatud projekt mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul ja töid

kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul ei teostata, toetust sellele ei ole taotletud,

seega ei olnud võimalik anda taotlusele vaidlusalust viit hindepunkti ning apellandi väited ei

anna alust asuda teisele seisukohale.

MaaParS § 3 lg 2 kohaselt on maaparandussüsteemi reguleeriv võrk selle seaduse tähenduses

veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks.

MaaParS § 3 lg 3 kohaselt on maaparandussüsteemi eesvool selle seaduse tähenduses

kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee

juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust sõltub

reguleeriva võrgu nõuetekohane toimimine.

Reguleeriv võrk on maaparandussüsteemi osa ja sellele ei ole toetust taotletud. Tööd tehakse

apellandi poolt eesvoolude peal, mitte reguleerival võrgul.

12. Ka Tartu MB poolt antud hinnangu kohaselt (tl 26-29), millel põhineb PRIA otsustus, pole

MTÜ A M u poolt esitatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotluses ning sellele lisatud

projektis taotletud ega ka väljastatud reguleeriva võrgu kohta projekteerimistingimusi ega

ehitusluba. Rekonstrueeritavaid eesvoole ei saa käsitleda reguleeriva võrgu osana.

Apellant on esitanud küsimuse, kas dreenisuudmete korrastamist poldrialal võib käsitleda mulla

veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleeriva võrgu uuendamisena, EMÜ

emeriitprofessor Koit Alekandile tl 59). K. Alekandi vastuse kohaselt apellandi küsimusele „ on

drenaaži suue üks drenaažiarmatuuri element. Seega kuulub nende korrastamine reguleeriva

võrgu uuendamise või rekonstrueerimistööde koosseisu. Kuna aga kõnealusel juhul pole

taotletud toetust ei reguleeriva ega ka veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi

korrastamiseks, saab suudmete juures tehtavaid töid juriidiliselt käsitleda suudme kraavisettest

puhastamisena ja kaevetöödel tekitatud rikete kõrvaldamisena, s.o eesvoolu korrastamistöödena“.

Seega tõendab ka EMÜ emeriitprofessor K. Alekandi arvamus seda, et apellant kavatseb teha

töid eesvoolude peal, mitte reguleerival võrgul ning on ka selleks toetust taotlenud.

13. Alusetu on apellandi väide, et Maaparanduse ehitusjärelvalve- ja ekspertiisibüroo 06.09.2006

ekspertarvamus nr 9-6/40 ei ole asjakohane. Nimetatud ekspertarvamus on esitatud selle kohta,

kas piirde- ja eesvoolukraavide setetest puhastamine mahuga 2,00 km on keskkonnarajatise

investeeringuobjekt. Apellandi kaebuses esitatud väidete kohaselt on maaparandussüsteemiga

seotud keskkonnarajatiste investeeringuobjektid I pumbajaama survepoolsel väljavoolul asuv

reguleeritava settekõrgusega ümar bassein, II pumpla kogumisbassein ja Aardlapalu prügila ning

Aardla järve ümbritseva looduskaitseala kaitsepiirdeks rajatud kraavistikku. Seega käsitleb

Maaparanduse ehitusjärelvalve- ja ekspertiisibüroo 06.09.2006 ekspertarvamus nr 9-6/40

osaliselt apellandi väited, eesvoolude osas. Tartu MB arvamuses ja PRIA vaideotsuses on õigesti

asutud seisukohale, et taotluses investeeringuobjektina nimetatud settebassein ning vaides

märgitud eesvoolud ja settebasseinid on projekteeritud maaparandussüsteemi rajatistena, nendeta

pole süsteemi toimimine mõeldav ja seetõttu A M u ülevaatuslehel ja investeeringutoetuse

avalduses märgitud keskkonnarajatis ei ole meetme 3.4 keskkonnarajatiste investeeringuobjekt

ning hindepunktid on selles osas jäetud õigesti andmata.

14. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi väite, et kohtuotsuse põhjendused on otseselt

maha kirjutatud kaasatud isiku Tartu MB ametniku poolt täielikult eksitava seisukohana ja ei

kajasta kaebuse eset. Kohtuotsuse vormistab konkreetne kohtunik ning kui kohtunik esitab kohtu

põhjendustena menetlusosalise poolt esitatud põhjendusi, siis on võimalik neid vaidlustada, kuid

see asjaolu ei ole aluseks kohtuotsuse tühistamisele.

15. Eeltoodu alusel on PRIA õigesti hinnanud kaebaja taotlust 8 hindepalliga ning halduskohus

on õigesti jätnud kaebuse PRIA peadirektori 14. novembri 2006 käskkirja nr 1-3.12/1967 peale

rahuldamata.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi

poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude

taotlust ei ole esitanud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson