2-06-41769/13 · 2-06-41769/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses Hagiavalduse kohaselt AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmis 03.09.2000.a.

Legislator headnote

AI generated

2-06-41769/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses Hagiavalduse kohaselt AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmis 03.09.2000.a.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Kohtu

Kohtuotsuse

otsuse

otsuse tegemise aeg ja

tegemise aeg ja

koht

15.10. 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiv

Tsiviilasja number

iilasja number

2-06-41769

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi T V ’i vastu põhivõlgnevuse 1 894

krooni ja 54 senti ning viivise 1 893 krooni ja 54 senti, kokku 3

788 krooni ja 08 senti nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants, reg.kood 10746479, asukoht Jõe

tn. 3, Tallinn 10151, Harjumaa,

esindaja volikirja alusel Silver Eensaar, AS Julianuse Inkasso

Agentuur, reg.kood xxxx, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151.

Kostja: T V , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kirjalikus menetluses

irjalikus menetluses

15.10.2007.a.

Resolutsioon:

hagi r

hagi rahulda

ahulda

ahuldada

da

da tervikuna

tervikuna

tervikuna.

Jätta

kostja

taotlus

hagi

aegumise

kohaldamiseks

Jätta

kostja

taotlus

hagi

aegumise

kohaldamiseks

Jätta

kostja

taotlus

hagi

aegumise

kohaldamiseks

Jätta

kostja

taotlus

hagi

aegumise

kohaldamiseks

rahuldamata.

Välja m

Välja mõista

õista

õista T V

V

V ’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

’ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) OÜ Aktiva Finants (reg.kood

OÜ Aktiva Finants (reg.kood

OÜ Aktiva Finants (reg.kood xxxx

xxxx

xxxx, asukoht

, asukoht

Jõe tn. 3, Tallinn 10151)

Jõe tn. 3, Tallinn 10151) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku

kasuks ja võlgnevuse katteks kokku

kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 3 788

3 788

3 788 (

(

(kolm

kolm

kolm tuhat

tuhat

tuhat seitsesada

seitsesada

kaheksakümmend

kaheksakümmend k

k

kaheksa

aheksa

aheksa) krooni ja

) krooni ja

) krooni ja 08

08 senti

senti

senti.

Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hagej

Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuludeks kokku 2

a menetluskuludeks kokku 2

a menetluskuludeks kokku 2 250

(kaks

(kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni ja mõista see summa välja T

tuhat kakssada viiskümmend) krooni ja mõista see summa välja T

tuhat kakssada viiskümmend) krooni ja mõista see summa välja T V

V

V ’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

xxxx

xxxx) OÜ Aktiva Finants (reg.kood

OÜ Aktiva Finants (reg.kood

OÜ Aktiva Finants (reg.kood xxxx

xxxx

xxxx) kasuks ja menetluskulude katteks.

) kasuks ja menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse pe

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

ale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

ale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse

päeva jooksul otsuse kättetoimetamise

kättetoimetamise

kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates

päevale järgnevast päevast arvates

päevale järgnevast päevast arvates. . . .

Kui

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetak

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

se, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg.6

(TsMS § 442 lg.6, , , , § 633 lg.7).

§ 633 lg.7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmis 03.09.2000.a.

kostjaga mobiilsideteenuste lepingu nr. 10062785, mille alusel hageja osutas kostjale tasulisi

mobiilsideteenuseid ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud

arvetele. Kostja on talle esitatud arvete ulatuses teenuseid kasutanud, kuid pole selle eest

tasunud. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Lepingu

kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,15% maksmisele

kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja Tele2

Eesti AS nõudeile ei reageerinud ning viimane loovutas oma nõuded koos kõrvalnõuetega

kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teatati kostjale. Kostja ei reageerinud ka hageja

nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu kostja võlg hagejale on 1 894 krooni ja 54

senti ning viivised summas 4 592 krooni ja 36 senti. Tegutsedes heas usus hageja vähendab

viivise nõuet põhivõla summani ja nõuab kostjalt viivist summas 1 893 krooni 54 senti.

VÕSRS

§

lg.

kohaselt

kohaldatakse

enne

01.07.2002.a.

sõlmitud

kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseaduse üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatut. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või

toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07. 2002.a. kohaldatakse nende tekkimise

ajal kehtinud seadust.

TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne

keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kostja käitumine lepingust tuleneva võlgnevuse

mittetasumisel on õigusvastane ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest

tasumise kohustusest, kuid tahtlikult on jätnud kohustuse täitmata. Kuna kostja ei ole oma

kohustust korrektselt täitnud, vastutab ta TsK § 222 lg. 1 järgi kui lepingujärgseid kohustusi

nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi lg. 2

kohaselt mõeldakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. TsK § 191 lg.

1, § 192 ja § 231 lg. 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega

viivitamisel hüvitamiseks viivist.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1 894 krooni ja 54 senti, viivised

1 893 krooni ja 54 senti, menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ning

õigusabi eest 2 000 krooni. Hagi on esitatud TsK §-de 173 lg. 1, 174, 191 lg. 1, 192, 222 lg. 1 ja

§ 230 lg. 1 alusel.

Hagi

on

kohtule

esitatud

09.07.2007.a.

seoses

kiirmenetluse

muutumisega

hagimenetluseks, kuna T.V esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite.

Kohus saatis hagiavalduse kostjale teadmiseks ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult

vastama.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kohtule 05.09.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses on seisukohal, et nõue on

aegunud ja taotleb aegumise kohaldamist vastavalt TsÜS §-le 143. TsÜS § 146 lg. 1 sätestab,

et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ja sama seaduse paragrahv 147 lg.

1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Hageja nõude alusena

on viidatud 07.09.2000.a. sõlmitud lepingule. VÕSRS § 9 kohaselt nõude aegumist

kohaldatakse ka enne 01.07.2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele,

peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002.a. kehtinud seadust, kui aegumine

on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002.a. Kui TsÜS või VÕS kohaselt on

aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-

is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. Esitatud nõue aegus

01.07.2005.a. Kostja palub kas jätta hagi läbi vaatamata tulenevalt TsMS § 423 lg. p. 2

sätestatust, sest hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada, või teha vaheotsus,

millega rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ja lugeda, et hagi kostja vastu on

aegunud.

III

III. Maakohtu otsuse põhjendused.

. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus, olles kirjalikus menetluses läbi vaadanud asjas esitatud dokumentaalsed

tõendid ja poolte seisukohad, leidis, et aegumise kohaldamine ja vaheotsuse tegemine ei ole

põhjendatud järgmistel asjaoludel.

Leping on poolte vahel sõlmitud 2000.a. Arvete esitamise ja nende eest tasumise

kohustus tuleneb lepingust. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 113 järgi oli hagi

korras õiguste kaitsmise üldine aeg 10 aastat. TsÜS § 114 lg. 1 kohaselt võis isik oma

rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks pöörduda kohtusse aegumisest sõltumata. Sama

sätte lg. 2 alusel kohaldab kohus aegumist ainult huvitatud poole nõudel. Seaduse mõttest

lähtudes saab asjas olla aegumisest huvitatud pooleks ainult kostja, kes on sellekohase

taotluse esitanud.

VÕSRS § 9 kohaselt nõude aegumist kohaldatakse ka enne 01.07.2002.a. tekkinud

aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne

01.07.2002.a. kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne

01.07.2002.a. Selliseid asjaolusid ei esine. TsÜS § 146 lg. 1 sätestab, et tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ja sama seaduse paragrahv 147 lg. 1 kohaselt algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 146 lg. 4, mille kohaselt on

nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Lepingu alusel tekkinud rahaline kohustus tähendab kohustatud isiku poolt õigustatud isiku

kasuks rahalise soorituse tegemist. Riigikohus on 20.12.2004.a. lahendis nr. 3-2-1-146-04 p.

21 öelnud, et ”Raha maksmise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist”. Ühtlasi on Riigikohus 12.05.2006.a. otsuses nr. 3-2-1-50-06 p. 15 asunud

seisukohale, et rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla

ning vastavalt rahalise kohustuse absoluutsusele ja selle rikkumise mittevabandatavusele

on rahalise kohustuse mittetäitmine ilmselgelt tahtlik. Vastavalt lepingule oli kostja teadlik

tarbitud teleteenusest ja selle eest tasumise kohustusest. Kostjal oli kohustus arved tasuda

õigeaegselt, kostja oma kohustust ei täitnud, rikkudes sellega tahtlikult lepingust tulenevat

kohustust tarbitud teenuse eest tasuda. Hageja esitatud arvest nr. 5296647 nähtuvalt oli

arve tasumise aeg 01.02.2003.a. Seega muutus summa sissenõutavaks selle tähtaja

möödumisel. TsÜS § 147 lg. 3 kohaselt algab arve alusel sissenõutavaks muutunud nõude

aegumistähtaeg arve esitamise kalendriaasta lõppemisest, mis on 31.12.2003.a. Avaldus on

kohtule esitatud 29.12.2006.a. Avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses peatas

aegumise ja hagiavaldus esitati kiirmenetluse hagimenetluseks muutumise staadiumis.

Seega pole hagi aegunud ja on põhjendatud hagi rahuldada.

Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest.

Poolte suhted rajanevad liitumislepingul. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita

nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei olnud ühepoolne

keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TSK § 222 lg. 1 sätestas, et kui võlgnik ei täida

kohustist võis ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega

tekitatud kahjud. Seega, kui üks pool ei maksa lepingujärgset tasu osutatud teenuse eest,

siis selle tasu väljamõistmise nõue on põhjendatud. TSK § 233 lg. 1 alusel kohustis lõpetas

nõuetekohaselt teostatud täitmine. Kohustis on täitmata.

TSK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TSK § 192

sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Liitumislepingu kohaselt kohustuvad pooled

täitma Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi, mis on lepingu lahutamatu

osa. Tingimused on lisatud lepingule ja nende p.-s 7.4 on pooltel olemas kokkulepe viivise

tasumise kohta. TSK § 230 lg. 1 järgi on hagejal õigus nõuda täitmisega viivitanud

võlgnikult viivist vastavalt lepingule.

Alates 01.07.2002.a. kehtiva VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta

täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt

tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist.

Seega on hageja nõue põhjendatud nii võlasumma kui viiviste nõudes ja hagi kuulub

rahuldamisele tervikuna.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu kokku 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja

õigusabikulu 2 000 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna

ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

Kohus kohaldas TsÜS § 146, § 147, TSK §-de 163, 173, 174, 190, 192, 222, 230

sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 19.novembril 2007.a

19.novembril 2007.a

Nooremreferent I.Golubev

2-06-41769/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text