2-06-38665/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-38665

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2007 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-38665

Tsiviilasi

Eesti Energia AS hagi X vastu 1541.67 krooni ja

viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Eesti Energia AS (RK 10421629, asukoht Laki 24

Tallinn), esindaja Kaili Muru-Mölder, Ilmatsalu 5 51014

Tartu);

kostja X

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Energia ASi hagi X vastu.

2. Välja mõista X Eesti Energia ASi kasuks võlg 1541.67 krooni (üks tuhat

viissada nelikümmend üks krooni ja kuuskümmend seitse senti).

3. Välja mõista X Eesti Energia ASi kasuks viivis 306.24 krooni (kolmsada kuus

krooni ja kakskümmend neli senti) ning viivis 0.06% päevas põhinõudelt

alates 27.01.2007 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude

summa.

4. Väljamõistetud võlg ja viivised tasuda Eesti Energia ASi kontole nr

1180005555

Hansapangas

või

nr

10002059413005

Eesti

Ühispangas,

viitenumber 3610540407900016.

5. Välja mõista X Eesti Energia ASi kasuks menetluskulu 250 (kakssada

viiskümmend) krooni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Eesti

Energia

AS

võib

kohtuotsuse

peale

esitada

apellatsioonkaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte

hiljem

kui

viie

kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja elektrienergia tarbimise eest tekkinud

põhivõla 1541.67 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ning

tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem

kui põhinõude summa. 26.01.2007 koostatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt on viivise

suuruseks 306.24 krooni. Viivise määraks on tüüptingimuste p-st 13.3 ja 5.3 tulenevalt

0,06% päevas õigeaegselt tasumata summalt. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-le

100 ja § 101 lg-le 1 p 1. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (tl 1-3, 20-21).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohus kohustas 08.02.2007 hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse

nõudega kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 28). Kohus

hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud

edasiandmiseks kostjale 17.08.2007 (tl 36). Kostja ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult

vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS

§ 407 lg-s 3 ja 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab

kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule elektrienergia ostu-müügi ja

võrguteenuste osutamise lepingu ja arved (tl 4-11, 22). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4

kohaselt arvestatakse kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud

viivise summalt kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses, kui

kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista põhivõlg 1541.67 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista viivis 306.24 krooni ja viivis 0.06% päevas põhinõudelt alates täpsustatud nõude

koostamisest 27.01.2007 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude

summa.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus,

rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni (tl 13).

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohtunik