Legislator Case Law & Legislation
2-07-27094/3 AI generated

2-07-27094/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-07-27094/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hageja nõue ja põhjendused Txxx Mxxxxxxx on 23.07.2007a esitanud kohtule hagiavalduse Exxxx Mxxxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on registreeritud 10.oktoobril 1981a Tartu Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas kanne nr 1017 all. Hageja väitel on hageja ja kostja

Legislator headnote

AI generated

2-07-27094/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kohus tuvastas, et Txxx Mxxxxxxx ja Exxxx Mxxxxxxx vaheline abielu on registreeritud 10.oktoobril 1981a Tartu Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas kanne nr 1017 all (tl.5). Pooled käesolevaks ajaks ei ela enam aastaid koos, abielulised suhted on lõppenud vähemalt 10 aastat tagasi. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel abielu lahutamise nõudes on perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Neil asjaoludel ei ole abielu jätkamine kohtu hinnangul võimalik ja abielu tuleb PKS § 29 lg 2 alusel lahutada.

Keywords

AI generated
payment of cost deposit withdrawal following settlement waiver of statement of reasons cost-recovery principle remission of costs withdrawal of action
AI generated
2-24-13692/15
F.F esitas 11.09.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse C.M vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. a. Hageja väitel ei ole poolte
2-25-4384/7
S.S (edaspidi ka hageja) esitas 20.03.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.N (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes.
2-23-6408/8
A. R. (hageja) esitas 28. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi V. R. a (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. Hageja soovib abielu lahutamist, kuivõrd abielulist kooselu enam ei ole ning seda taastada ei ole võimalik. Suhted on aastate jooksul üha halvenenud ja kostja on perest ka varem eraldi elanud. Koosoldud ajad on olnud tüliderohked ja konfliktsed, poolte vahel puudub teineteisemõistmine ja usaldus. Poolte abielulised suhted lõppesid alates 21. detsembrist 2022. 27 detsembril 2022 kolis kostja välja hagejale kuuluvast eluasemest. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid perekonnaseisuametis abielu lahutamiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Hageja leppimisaega ei soovi.
2-20-15793/11
L. (hageja) esitas Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagiavalduse G. P. (kostja) vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes. Kohus jättis 06.11.2020 ja 18.11.2020 kohtunõuetes hagiavaldus käiguta ja andis hagejale tähtaja hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas 23.11.2020 hagiavalduses puudused. Hageja esitas hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid ning nõuetena: lahutada E. L. ja G. P. abielu, milline on registreeritud xx.xx.1994 Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris ning mille kohta on tehtud kanne nr xxx; abielu ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdusest selliselt, et lugeda E. L. osa suuruses 86,1 % ja G. P. osa suuruseks 13,9% abielu ühisvarast, mis koosneb korteriomandist asukohaga xxx xx-xx, xxx vald, Lääne- Virumaa ja mille kohta on Tartu Maakohtu kinnisturaamatus avatud reg osa nr xxxxx; jagada abieluühisvara selliselt, et jätta korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx vald, Lääne-Virumaa ja mille kohta on Tartu Maakohtu kinnisturaamatus avatud reg osa nr xxxxx E. L. omandisse; mõista E. L.lt välja hüvitis G. P. kasuks summas osa 3412,50 eurot; kohustada G. P.t andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxxx teises jaos omandiõiguse kohta senise kande muutmiseks selliselt, et kustutada senine omanikukanne
2-19-4083/11
Hagi poolte vahelise abielu lahutamise nõudes on esitatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja 18.03.2019.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3) Tsiviilasi nr 2-07-27094

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Koopia Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht 05.oktoober 2007 a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-07-27094 Tsiviilasi Txxx Mxxxxxxx hagi Exxxx Mxxxxxxxxvastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxx Mxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Exxxx Mxxxxxxxx(sünd.xxxxxxxxxxa, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 30.august ja 21.september 2007

RESOLUTSIOON

Rahuldada Txxx Mxxxxxxx hagi Exxxx Mxxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes.

Lahutada Txxx Mxxxxxxx ja Exxxx Mxxxxxxx abielu, mis on sõlmitud 10.oktoobril 1981a Tartu Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 1017 abieluaktide raamatus.

Kinnitada poolte kokkulepe, mille kohaselt TxxxxMxxxxxxxx poolt märtsis 1999 omandatud korter asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on Txxx Mxxxxxxx lahusvara ja jääb peale abielu lahutamist TxxxxMxxxxxxx ainuomandisse.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtu kantselei kaudu 05.oktoobril 2007a.

Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Tartu linna rahvastikutoimingute talitusele. Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud abielu lahutamise asjas nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

2(3) Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused Txxx Mxxxxxxx on 23.07.2007a esitanud kohtule hagiavalduse Exxxx Mxxxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on registreeritud 10.oktoobril 1981a Tartu Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas kanne nr 1017 all. Hageja väitel on hageja ja kostja

10 aastat eraldi elanud. Poolte abielust sündinud lapsed on täisealised. Kostja on talle saadetud hagimaterjalid kätte saanud 31.07.2007a ja kohtule kirjalikult vastanud ei ole.

Menetluse käik

30.augustil 2007a. toimunud eelistungil jäi hageja esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Hageja taotleb abielu lahutamist. Ta sooviks sõlmida ka kostjaga kokkulepet selle kohta, et pärast kooselu lõppemist soetatud korter kuulub hagejale.

Kohtuistungil 21. septembril kinnitas hageja oma nõuet. Kostja seletas, et ta on nõus abielu lahutama Kümme aastat ei ela pooled enam koos. Kostja jäi Tartusse ja hageja läks Eskusse elama. Kostjale on teada, et Txxx Mxxxxxxx ostis endale korteri ja kolis sinna. Kostja kinnitab, et ta ei soovi mingeid vastuväiteid esitada ja mingit vara neil jagada ei ole. Kostja on nõus, et Txxx Mxxxxxxxx nimel olev korter on lahusvara ja see jääb Txxx Mxxxxxxxxxx.

Pooled vormistasid kohtuistungi käigus kirjaliku kokkuleppe abielu kestel omandatud vara kohta, allkirjastasid selle. Pooled palusid kokkuleppe võtta otsuse tegemise juurde.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära pooled, leiab kohus, et abielu lahutamise nõue tuleb rahuldada.

Kohus tuvastas, et Txxx Mxxxxxxx ja Exxxx Mxxxxxxx vaheline abielu on registreeritud 10.oktoobril 1981a Tartu Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas kanne nr 1017 all (tl.5). Pooled käesolevaks ajaks ei ela enam aastaid koos, abielulised suhted on lõppenud vähemalt 10 aastat tagasi. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel abielu lahutamise nõudes on perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Neil asjaoludel ei ole abielu jätkamine kohtu hinnangul võimalik ja abielu tuleb PKS § 29 lg 2 alusel lahutada.

Vastavalt PKS § 30 p-le 3 lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas PKS § 29 lg-ga 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

3(3) Pooled on sõlminud kokkuleppe abielu kestel soetatud vara kohta. Perekonnaseaduse § 18 lg.1 järgi abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. § 18 lg.3 järgi abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. PkS § 15 lg.1 järgi on abikaasa lahusvara… vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Txxx Mxxxxxxx on omandanud korteri Esku külas, mille on hiljem vahetanud tema omanduses käesoleval ajal oleva korteri vastu.

Korter asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on omandatud märtsis 1999. Pooled on ühisel seisukohal, et see korter on Txxx Mxxxxxxxx lahusvara ja jääb ka pärast abielu lahutamist Txxx Mxxxxxxxx omandusse. Pooled on allkirjastanud selle kohta kokkuleppe. Pooled kinnitavad, et muud vara neil ei ole. Seega on pooled sõlminud Perekonnaseaduse § 16 kooskõlas oleva kokkuleppe abielu kestel soetatud vara kohta, kokkulepe vastab TsMS § 430 lg.2 nõuetele. Kohus fikseerib kokkuleppe poolte taotlusel kohtuotsuses.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus abielulahutuse nõudega seotud poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 164 lg 1, § 450 lg 1; PKS § 29 lg 2 lg 5, § 30 p 3.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige. Kohtunik :