3-07-485/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja

koht

05. oktoober 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-07-485

Haldusasi

P.G

kaebus

Kodakondsus-

ja

Migratsiooniameti

väljasaatmiskeskuse 01.02.2007 vastuse nr 15.8-10/3760-1

õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 28. septembril 2007

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: P.G;

esindaja adv. Mariann Tusti;

Vastustaja: Kodakondsus- ja Migratsiooniameti väljasaatmiskeskus;

esindajad Robert Kalm ja Liisa Surva;

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei

kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. P.G taotleb Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (edaspidi KMA) väljasaatmiskeskuse

01.02.2007 kirja nr 15.8-10/3760-1 õigusvastasuse kindlakstegemist.

2. Kaebuse esitaja on pöördunud KMA väljasaatmiskeskuse poole avaldustega, milles palus

KMA väljasaatmiskeskust osutada talle abi Viru Maakohtule ja Tallinna Halduskohtule

esitatavate venekeelsete dokumentide eesti keelde tõlkimisel.

3. KMA väljasaatmiskeskuse 01.02.2007 kirjaga nr 15.8-10/3760-1 sai kaebuse esitaja oma

avaldusele keelduva vastuse.

4. Kaebuse esitaja leiab, et keeldumine on õigusvastane, kuna KMA väljasaatmiskeskuse näol on

sisuliselt tegemist vanglaga ning seega lasub väljasaatmiskeskusel kohustus kaebuse esitajat ülal

pidada. Kaebuse esitajal puudub väljasaatmisekeskuses viibimise tõttu võimalus teha tööd ja

seega puudub tal õiguste ja kohustuste realiseerimiseks vajalik sissetulek.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja ei nõustu P.G kaebuses toodud väidetega ja vaidleb esitatud kaebusele vastu ning

palub jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud 01.02.2007 kirjas nr 15.8-10/3760-1 on märgitud,

et väljasaatmiskeskuse ametnikud võivad P.G-le tõlkida suuliselt eesti keelest vene keelde teda

puudutavaid kirju ja otsuseid vastavalt ametnike keeleoskusele, ent P.G asemel kohtule avalduste

tegemine ei ole väljasaatmiskeskuse ametnike ülesanne.

6. Vastustaja märgib, et väljasaatmiskeskus ei ole vangla ning väär on P.G väide, et ta viibib

kinnipeetavana KMA vanglas.

7. Vastustaja leiab, et õigus keelduda kaebuse esitajate dokumentide tõlkimisest tuleneb

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 20, mille kohaselt on haldusmenetluse keel eesti

keel ning HMS §-st 21, mille kohaselt kaasatakse haldusmenetlusse vajadusel tõlk, ent tõlgi

kaasamise kulud kannab tõlki vajav menetlusosaline. Samuti leiab vastustaja, et kaebuse esitaja

tarbeks dokumentide tõlkimise kohustust ei tulene ka ühestki teisest õigusaktist, sealhulgas ka

mitte põhiseadusest.

8. Veel märgib vastustaja, et kaebuse esitaja õiguste kaitse väljasaatmiskeskuses on tagatud

haldusorgani selgitamiskohustuse ja väljasaadetavale võimaldatavate suhtlusvahendite kaudu.

Kaebuse esitajal on tulenevalt VSS §-st 2611 lõigetest 5 ja 6 õigus piiramatule kirjavahetusele

riigiasutuste, kaitsja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga. Kirjavahetus

ning telefoni ja muude üldkasutatavate sidevahendite kasutamine toimub väljasaadetava kulul.

Kirjavahetus

Eesti

riigiasutuste,

kaitsja,

vaimuliku

ja

kodakondsusjärgse

riigi

konsulaarametnikuga võimaldatakse väljasaadetavale kantseleitarbed ja kaetakse postikulud, kui

väljasaadetaval puuduvad rahalised vahendid.

9. Vastustaja märgib, et juhindudes HMS §-st 36 on KMA väljasaatmiskeskus 01.02.2007 kirjas

nr 15.8-10/3760-1 P.G-le selgitatud, et väljasaatmiskeskuse ametnikud võivad vastavalt oma

keeleoskusele tõlkida kirju ja otsuseid ning õige pole seega kaebuse esitaja väide, et

väljasaatmiskeskuse ametnikud on keeldunud P.G abistamisest tõlkimisel. Kaebuse esitajale on

osutatud igakülgset abi venekeelsete õigusaktidega tutvumisel, ankeetide ja avalduste täitmisel,

selgitanud tema suhtes läbiviidava haldusmenetluse ja kohtuotsuste peale edasikaebamise korda

ning abistanud suulise venekeelse tõlkega. Liiatigi ei ole kirjalike tõlgete puudumine takistanud

kaebuse esitajal oma õiguste kaitsmist. Kohtuistungitel halduskohtutes on olnud tagatud P.G-le

venekeelne tõlge ning talle on määratud ka riigi õigusabi. Praktikas ei ole asjaolu, et P.G on

esitanud kaebuse vene keeles, takistanud kaebuse läbivaatamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata,

tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et kuivõrd ta

viibib väljasaatmiskeskuses, siis on väljasaatmiskeskusel kohustus teda ülal pidada ja sellest

tulenevalt kohustus tõlkida kaebuse esitaja tarbeks dokumente. Sellist kohustust ei tulene

väljasaatmiskeskusele ühestki õigusaktist.

13. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja viibis vaidlusaluse kirja

saatmise ajal KMA väljasaatmiskeskuses ega selles, et kirja saatmise ajal oli kaebuse esitaja (ja

on jätkuvalt) maksejõuetu.

14. Enne pooltevahelise vaidluse sisulist lahendamist (II) peab kohus vajalikuks käsitleda otsuses

kohtuistungil kaebuse esitaja poolt esitatud ning kohtu poolt rahuldamata jäetud taotlusi

menetluse peatamiseks ning riigi õigusabi osutaja vahetamiseks (I). Nimetatud küsimuste

käsitlemine otsuses on otstarbekas seetõttu, et kohtuistungil protokolli kantud kohtu määrused

kummagi taotluse rahuldamata jätmise kohta ei ole eraldi vaidlustatavad, küll aga on

menetlusosalistel võimalik tugineda neile apellatsioonimenetluses.

(I)

15. Mis puutub kaebuse esitaja taotlusesse riigi õigusabi osutaja vahetamiseks, siis leiab kohus,

et ilma riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatud alusteta ei ole võimalik ei riigi õigusabi saajal

riigi õigusabi osutaja vahetamist taotleda ega ka riigi õigusabi osutajal õigusabi saaja

esindamisest loobuda. Riigi õigusabi osutaja vahetamine on esiteks võimalik RÕS § 20 lõike 1

alusel, kus sätestatakse, et riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel

võib isikule antud asjas õigusteenust osutama asuda teine advokaat, kes on nõus temale riigi

õigusabi kohustuse ülekandmisega. Käesolevas asjas ei esitanud kaebuse esitaja kohtule teise

advokaadi nõusolekut talle riigi õigusabi osutamiseks. Seega ei ole riigi õigusabi osutaja

vahetamiseks alust. Isikul ei ole RÕS-ist ega muust õigusaktist tulenevalt õigust nõuda talle riigi

õigusabi korras määratud advokaadi vahetamist põhjusel, et määratud riigi õigusabi osutaja talle

ei meeldi. Lisaks tasub tähele panna, et käesoleval juhul väljendas kaebuse esitaja kohtuistungil

rahulolematust kõigi advokaatide suhtes, kes teda iial riigi õigusabi korras esindanud, mistõttu ei

ole põhjust arvata, et ükskõik millise teise advokaadi määramine kaebuse esitajat tegelikult

rahuldaks.

19. Samuti ei võimalda RÕS riigi õigusabi osutaval advokaadil loobuda ilma seaduses sätestatud

aluseta isiku esindamisest. Vastavad alused tulenevad RÕS §-st 19 ja selles viidatud

advokatuuriseaduse § 44 lõikest 4. Viimase sätte kohaselt ei või advokaat õigusteenust osutada,

kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate

huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada. Selliseid takistusi

käesoleval juhul ei esinenud. Samuti ei nähtu, et kaebuse esitajale riigi õigusabi korras määratud

advokaadi lähedaste huvid oleksid olnud vastuolus kaebuse esitaja huvidega (RÕS § 19 lg 2).

Riigi õigusabi osutaja ja riigi õigusabi saaja vahelised erimeelsused õigusküsimustes ei ole riigi

õigusabi osutamisest loobumise aluseks.

21. Mis puutub kaebuse esitaja taotlust peatada menetlus seetõttu, et kohus ei ole tõlkinud tema

jaoks

menetlusdokumente

vene

keelde,

siis

märgib

kohus,

et

kaebuse

esitajal

menetlusdokumentide tõlkimist õigus nõuda ei ole. HKMS § 5 lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 32 lõike 1 kohaselt on kohtu töökeel eesti keel. Seega pidigi vastustaja esitama

kohtule dokumendid eesti keeles. Kaebuse esitajale oli määratud riigi õigusabi korras esindaja,

kes valdab nii eesti kui vene keelt ja võib vajadusel kaebuse esitajale dokumentide sisu tõlkida.

Samuti osales kaebuse esitaja isiklikult kohtuistungil, kus oli tagatud suuline tõlge. Kaebuse

esitaja sai esitada kohtuistungil küsimusi ja vastuväiteid ning talle tõlgiti tema küsimustele antud

vastused. Ka tõlgiti kaebuse esitajale istungi lõpus kohtuistungi protokoll. Sellega on kaebuse

esitajale tagatud võimalus kohtumenetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta. Menetlusdokumentide

kirjalikku tõlkimist seadus ette ei näe.

(II)

23. Kohus leiab, et vastustajal ei olnud kohustust kaebuse esitaja jaoks dokumente tõlkida.

Kaebusest nähtuvalt soovis kaebuse esitaja, et KMA väljasaatmiskeskus tõlgiks eesti keelde

dokumendid, mida kaebuse esitaja soovis esitada kohtutele. Sellise toimingu haldusorganilt

(KMA väljasaatmiskeskuselt) nõudmiseks peaks olema seadusest tulenev alus. Sellist alust

seadusest aga ei tulene. Samuti ei saa väljasaatmiskeskuses viibiva isiku tarbeks dokumentide

riigikeelde tõlkimist nõuda ainuüksi sellest asjaolust tulenevalt, et väljasaatmiskeskuses viibiva

isiku liikumis- ja tegevusvabadus on piiratud. Ka asjaolust, et kohtud on keeldunud vastu

võtmast kaebuse esitaja poolt esitatud võõrkeelseid dokumente, ei saa tuleneda nende

dokumentide riigikeelde tõlkimise kohustust väljasaatmiskeskusele.

27. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et tema õigus saada vastustajalt tasuta tõlketeenust

tuleneb põhiseaduse §-st 10. Viidatud põhiseaduse sätte kohaselt ei välista põhiseaduse

põhiõiguste- ja vabaduste peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused muid õigusi,

vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad

inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõttele. Kohus ei leia, et kaebuse

esitaja soov, et vastustaja talle tasuta tõlketeenust osutaks, oleks käsitletav põhiõigusena.

Diskuteerida võib iseenesest selle üle, mil määral peab isikule tõlke tagama konkreetses haldus-

või kohtumenetluses, ent seadusest ei tulene ühelgi juhul, et kohtumenetluses osalemiseks

vajaliku

tõlke

(kohtule

esitatavate

dokumentide

tõlkimise)

peaks

isikule

tagama

väljasaatmiskeskus. Seetõttu ei ole iseenesest asjassepuutuvad ka vastustaja viidatud HMS §-d

ja

21,

mis

käsitlevad

keelekasutust

haldusmenetluses.

Viidatud

sätetest

peab

väljasaatmiskeskus juhinduma suhtlemisel kaebuse esitajaga, ent kaebuse esitaja poolt kohtule

dokumentide esitamine väljub kaebuse esitaja ja KMA väljasaatmiskeskuse vahelisest

suhtlemisest. Seetõttu ei saaks kaebuse esitaja haldusmenetluse normidele ja põhimõtetele

tuginedes nõuda vastustajalt, et viimane tõlgiks kaebuse esitaja poolt kohtule esitatavaid

dokumente.

28. Menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei esitatud, seega jäävad poolte kantud

menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik