3-07-1409/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2007 Tallinn

Haldusasja number

3-07-1409

Haldusasi

S.A.’i kaebus Riigikogu majanduskomisjoni 11.06.2007 otsuse

nr 12-RV tühistamise ja vastava ettekirjutuse tegemise nõudes

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: S.A.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

2. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Käesolevale

määrusele

võib

kaebuse

esitaja

esitada

määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule

Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8, § 471 lg 2).

MENETLSUE KÄIK JA KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. 15.08.1994 esitas N. A. Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse xxxxxxxx asuva korteri nr 4

erastamiseks.

2. 25.05.1995 esitas Riigikantselei Tallinna Linnavalitsusele taotluse xxxxxxxxxx asuva hoone

üleandmiseks riigi omandisse. 14.06.1995 kirjaga teatas Tallinna Kesklinna Valitsus avaldajale

vaidlusaluse hoone riigile üleandmise taotlusest ja sellega seoses erastamisavalduse lahendamise

peatamisest. Tallinna Linnavolikogu 28.06.1995 otsuse nr 103 ja Tallinna Linnavalitsuse

06.09.1995 korralduse nr 2499-k alusel andis linn vaidlusaluse elamu 01.12.1995 riigi omandisse.

Hoone on kantud riigivara registrisse.

3. Tallinna Linnakohtu 18.02.2002 otsusega rahuldati Eesti Vabariigi hagi, tõsteti xxxxxxxx-4

asuvast korterist välja S.A., V. A. ja N. A. ning kohustati Eesti Vabariiki andma viimaste kasutusse

üürilepingu kehtivuse ajaks üürilepingus kehtivatel tingimustel eluruumid aadressil zzzzzzz ja

yyyyyyy.

4. N. A. pöördus halduskohtusse kaebusega, milles palus mõista Tallinna linnalt välja hüvitis

eluruumi erastamata jätmisega tekitatud kahju eest. Riigikohtu 10.01.2007 otsusega nr 3-3-1-85-06

tühistati madalama astme kohtute otsused, millega jäeti N. A. kaebus rahuldamata, ning saadeti asi

uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

5. Riigikogu majanduskomisjoni 11.06.2007 otsusega nr 12-RV „Riigivara võõrandamine avalikul

enampakkumisel“ nõustuti Riigikogu Kantselei taotlusega müüa avalikul enampakkumisel

Tallinnas, zzzzzz asuv korteriomand (43,7 m2) alghinnaga 850 000 krooni ning yyyyyyy asuv

korteriomand (30 m2) alghinnaga 670 000 krooni.

6. S.A. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigikogu majanduskomisjoni 11.06.2007 otsuse nr

12-RV tühistamiseks ning Riigikogu majanduskomisjoni kohustamiseks zzzzzzz ja yyyyyy

korteriomandite võõrandamise suhtes uue otsuse tegemiseks, mille kohaselt antaks need tasuta või

tegelikust

väärtusest

odavamalt

Tallinna

linnale

viimase

kohustuste

täitmiseks

ja

kompensatsioonina munitsipaalvara tasuta riigi omandisse andmise tagajärgede eest.

7. Koos kaebusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada vaidlustatud haldusakti

kehtivus ja täitmine. Tallinna Halduskohtu 12.07.2007 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Kaebuse esitaja esitas määrusele määruskaebuse, mis Tallinna Ringkonnakohtu

23.08.2007 määrusega jäeti rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, kuna kaebuse esitajal

puudub subjektiivne avalik õigus nõuda, et riigivara valitseja võõrandaks vaidlusalused korterid

Tallinna linnale.

8. 14.09.2007 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kaebuse esitajal tuli täpsustada, milliseid

kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi on rikutud seoses riigivara valitseja otsustusega, nõustuda

Riigikogu Kantselei taotlusega müüa avalikul enampakkumisel Tallinnas zzzzzzz ja yyyyyy asuv

korteriomand. Samuti tuli kaebuse esitajal näidata, millisel õiguslikul alusel ta leiab, et tal on õigus

keelata riigivara valitsejal viidatud vara võõrandamist ja nõuda, et korterid võõrandataks Tallinna

linnale.

9. 27.09.2007 sai kohus kaebuse esitaja vastuse. Kaebuse esitaja põhjendab oma subjektiivsete

õiguste rikkumist asjaoluga, et vaidlustatud otsuse tühistamise nõude „aluseks on selles sisalduvate

lisatingimuste mittevastavus tegelikkusele“. Mittevastavus seisneb väites, et uuele omanikule

minevat väidetavalt üle ka üürisuhted korteris elavate üürnikega. Nimetatud isikud ei kasuta

konkreetseid elamispindu üürilepingu alusel, kuna on paigutatud sinna Riigikantselei taotlusel

kohtuotsuse alusel. Kuna tegelikult üürisuhted enampakkumisele pandud korterite suhtes

puuduvad, on see uutest omanikest ostjaid eksitav. Kaebuse esitaja leiab, et riigil kui omanikul

puudub tulenevalt riigivara seadusest õiguslik alus nimetatud vara käsutamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus,

kontrollinud

asja

kohtuliku

läbivaatamise

ettevalmistamise

staadiumis

halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust,

leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab

halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise

õigust eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus eeldab, et kõik kaebuses esitatud

asjaolud on tõendatud.

11. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 7, mille lõike 1 kohaselt võib

kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks

isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt on tuvastuskaebusega

halduskohtu poole pöördumise eelduseks aga kaebuse esitaja põhjendatud huvi. Kohus leiab, et

kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel on õigustatud, kui kaebuse esitaja on kaebuses

küll märkinud, miks ta leiab, et vaidlustatav haldusakt tema subjektiivseid õigusi rikub, ent üksnes

kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt on ilmne, et vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja

õigusi tegelikult rikkuda ei saa.

12. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus ei saa kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi mingil moel

rikkuda. Kohus tugineb muuhulgas Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale esialgse õiguskaitse

taotluse osas tehtud 23.08.2007 määruses. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitajal puudub

subjektiivne avalik õigus nõuda, et riigivara valitseja võõrandaks vaidlustatud korterid Tallinna

linnale; samuti puudub kaebuse esitajal subjektiivne avalik õigus keelata riigivara valitsejal

viidatud vara võõrandamist.

13. Kaebuse esitaja on oma vastuses kohtumäärusele märkinud, et ta „ei kavatsegi keelata

Riigikogu Kantseleil omaniku esindajana riigi vara käsutada“. Samas palub kaebuse esitaja

tühistada avalikul enampakkumisel riigivara võõrandamise otsus. Kohus selgitab, et vaidlustatud

Riigikogu

majanduskomisjoni

11.06.2007

otsusega

nr

12-RV

nõustus

Riigikogu

majanduskomisjon Riigikogu Kantselei taotlusega müüa avalikul enampakkumisel otsuses

nimetatud Riigikogu valitsemisel olev vara. Kaebuse esitaja taotleb nimetatud otsuse tühistamist.

Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on halduskohtusse pöördumise eelduseks kaebuse esitaja

subjektiivsete õiguste rikkumine. Antud juhul sellist subjektiivset avalikku õigust ei esine, mille

rikkumise vaidlustatud otsuse vastuvõtmine kaasa on toonud. Kaebuse esitaja ei ole sellist

subjektiivset avalikku õigust välja toonud ei kaebuses ega ka selle täienduses, vaid on kirjeldanud

asjaolusid ja kohtumenetluste käiku seoses kaebuse esitaja väljatõstmisega aadressilt xxxxxx ja

paigutamisega asenduspinnale yyyyyy. Kaebuse esitaja subjektiivset õigust pöörduda

halduskohtusse vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei tulene ka kaebuse esitaja poolt viidatud

tsiviilasjast nr 2-2/709/02. Nimetatud kohtuasjas tehtud lahendid ei ole aluseks, millest tuleneks

kaebuse esitajale subjektiivne avalik õigus keelata eluruumi omanikul vara käsutamist, milline on

kaebusest nähtuvalt kaebuse esitaja tegelik tahe. Kaebuse esitajal ei ole mingit õiguslikku alust ja

ta ei ole seda ka oma kaebuse täienduses märkinud, mis annaks talle õiguse nõuda, et Riigikogu

Kantselei peaks korterid aadressidel zzzzzzzz ja yyyyyyy Tallinna linnale andma tasuta või

võõrandama alla oma tegeliku väärtuse. Sellist kohustust ei tulene ka kaebuse esitaja poolt

väidetavalt Tallinna linnapeale 25.06.2007 esitatud kompromissettepanekust (tlk 23) ega kaebuses

viidatud riigivaraseadusest. Seega leiab kohus, et vaidlustatud haldusakt ei saa kaebuse esitaja

subjektiivseid õigusi rikkuda ning seega puudub kaebuse esitajal kaebeõigus tühistamis- ja

kohustamisnõude esitamiseks, kuna ka kohustamisnõude esitamiseks peaks vaidlustatav haldusakt

kuidagi kaebuse esitaja õigusi rikkuma. Eelpool esitatud põhjendustel on selline rikkumine aga

välistatud.

14. Kuigi kaebuses on formuleeritud tühistamis- ja kohustamisnõuded, märgib kohus siiski, et

HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamiseks oleks alus ka juhul kui esitatud oleks vaid taotlus vaidlustatud

otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Nimelt eeldab õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine

isiku põhjendatud huvi olemasolu ning sellise nõude esitamisel kuulub HKMS § 11 lg 31 p 5

kohaldamisele juhul, kui isikul vastavat põhjendatud huvi ilmselgelt olla ei saa. Isiku põhjendatud

huvi olemasolu saab sellisel juhul hinnata lähtudes kahest aspektist. Esiteks saab isikul

haldusakti/toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul, kui isikul on selle

haldusakti/toiminguga mingisugune isiklik puutumus. Teiseks peab soovitud tuvastus andma

isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine

peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel, sealhulgas näiteks

mõne uue nõude esitamisel. Käesoleva kaebuse pinnalt on ilmne, et isegi kui kohus vaidlustatud

otsuse õiguspärasust kontrolliks ning selle õigusvastasuse tuvastaks, ei saaks see anda kaebuse

esitajale mitte mingisugust õiguslikku kasu. Huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses üksnes

veenduda ei ole aga põhjendatud huviks HKMS mõttes. Samuti ei ole kaebuse esitajal vaidlustatud

otsusega isiklikku puudumust – see ei puuduta kuidagi kaebuse esitaja õigusi, vabadusi ega

kohustusi.

14. HKMS § 84 lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, et kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla

halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse just

kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

Kadriann Ikkonen

kohtunik