2-05-18749/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-18749 (endine number 2/287-25162/05)

Tsiviilasi

ML hagi EV vastu elatise suuruse muutmiseks ja vanema õiguste

määramiseks laste suhtes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja ML(isikukood XXX, elukoht XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja MS

Puudutatud isik EV(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik ML(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik ML(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isikute ML ja ML määratud korras esindaja advokaat

Helen Tomberg

Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Saue vald (Saue

Vallavalitsuse kaudu) esindaja Liivi Lents

Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik A v (Are Vallavalitsuse

kaudu)

Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna linn (Mustamäe

Linnaosa Valitsuse kaudu)

Kohtuistungi toimumise aeg

19. september 2007. a.

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine elatise suuruse muutmise nõudes.

2. Lõpetada menetlus ML hagis EV vastu elatise suuruse muutmiseks.

3. Rahuldada ML avaldus EV vanema õiguste määramiseks laste suhtes.

4. Võtta EV ära vanema õigused ML ja ML suhtes.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta ML kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu vanema õiguste määramise osas 15 päeva jooksul ja elatise suuruse muutmise

menetluse lõpetamise osas 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

ML esitas 24.10.2005 hagi EV vastu elatise suuruse muutmiseks ja vanema õiguste

määramiseks laste M ja ML suhtes. Avalduse kohaselt sündis ML ja EV abielust 2 tütart-

M ja M. Abielusuhted halvenesid 1992. a EV vägivalduses tõttu. Avaldaja lahkus vanema

tütrega kodust, noorem tütar jäi isaema juurde ning elas seal paar aastat. Avaldaja toetas

tütart rahaliselt. Pärast 1992. a ei ole EV tütreid rahaliselt toetanud, v-a perioodil 1995. a -

1996. a, mil avaldaja ja EV töötasid üheaegselt XXX ning isa maksis tütarde

ülalpidamiseks elatist. Hiiu Maakohtu 18.05.1998 otsusega mõisteti EV välja avaldaja

kasuks elatis kummagi tütre ülalpidamiseks 750 krooni kuus. EV ei ole kohtuotsusega

väljamõistetud elatist tasunud. Ta ei ole laste eest hoolitsenud ega nende käekäigu vastu

huvi tundnud, ei ole tütreid nende sünnipäevadel ega ka muudel tähtpäevadel meeles

pidanud. Kuna EV ei ole mitme aasta jooksul täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel ja

nende eest hoolitsemisel, peab avaldaja vajalikuks EV vanemlikud õigused tütarde suhtes

ära võtta. ML taotles ka muuta Hiiu Maakohtu 18.05.1998 otsusega välja mõistetud elatise

suurust ning mõista EV välja elatis 1 500 krooni kuus ML kasuks kummagi lapse

ülalpidamiseks.

EV vaidles vanema õiguste äravõtmisele ja elatise suurendamisele vastu. EV väitel ei

toetanud lapse ema Me kasvatamisel EV ema, kelle juures M elas aastatel 1997-2004. EV

on suhelnud aeg-ajalt mõlema tütrega, kuid Miga mitte enam alates 2001. a. EV ei olnud

vastuse esitamise ajal teada tütarde elukoht.

Kohus kaasas menetlusse eestkosteasutustena arvamuse andmiseks Tallinna linna

(Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, laste eestkosteasutus avalduse esitamise ajal), Are

valla (Are Vallavalitsuse kaudu) ja Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) ning määras

05.09.2007 määrusega M ja ML esindajaks riigi kulul advokaat Helen Tombergi.

Kohtu põhjendused

19.09.2007 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde vanema õiguste

määramise osas ning loobus elatise suurendamise nõudest. EV oli vanema õiguste

äravõtmise nõudega ja elatise suurendamise nõudest loobumisega nõus. M ja ML

määratud korras esindaja toetas avaldust ja palus see rahuldada. Saue vald (Saue

Vallavalitsuse kaudu) toetas avaldust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas

tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi. EV on hagist loobumisega nõus.

Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine elatise suurendamise nõudes tuleb vastu

võtta ning menetlus elatise suurendamise nõudes lõpetada.

ML ja ML sünnitunnistustest (t lk 9-10) nähtub, et EV ja ML on nende vanemad.

Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või

eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide,

narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel,

mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest

hoolitsemisel.

PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest

hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada

esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule,

tervisele, arengule ja heaolule.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses

kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.

Kohus on EVära kuulanud.

TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas

asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult

ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on

ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes

mõjuval põhjusel. Kohus on M ja ML ära kuulanud. Lapsed ei ole vastu EV vanema

õiguste äravõtmisele. Laste sõnade kohaselt on nad isast võõrdunud.

M ja ML määratud korras esindaja seisukoha kohaselt on avaldus põhjendatud. Ajal, kui

M vanaema juures elas, isa tema ülalpidamises ei osalenud. Isal puudub lastega

emotsionaalne side, laste vastu ta huvi üles ei näita. Mi väitel kohtus ta isaga viimati 10a

tagasi. Lapsed elavad ühes peres koos venna, ema ning kasuisaga. Ema ja kasuisa

suhtuvad tüdrukutesse suure hoole ja armastusega. Kummalgi tüdrukul on kodus oma tuba

ning kõik eluks vajalik. M toetab vanema õiguste äravõtmist ning peab isaks oma kasuisa.

Ka M toetab vanema õiguste äravõtmist, kuna tal puudub isaga emotsionaalne side, isa

kuritarvitab alkoholi ning ei ole tema vastu huvi tundnud. Isast tulenevatel põhjustel

puudub Mel lähedussuhe isaga ning ta ei soovi seda luua. Isa peab enesestmõistetavaks, et

igapäevast ülalpidamist ta lastele ei anna, selline seisukoht ei ole kooskõlas laste

huvidega. Laste esindaja leiab, et vanema õiguste äravõtmise nõue on põhjendatud, kuna

tõendamist on leidnud EV pikaajaline soovimatus hoolitseda oma laste eest ning huvi

puudumine nende käekäigu vastu. Ta ei ole lapsi ülal pidanud, kuna ei tunne endal

vastutust ei ema ega laste rahalise toimetuleku eest. Puuduvad mõjuvad põhjused, mis isa

ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on

vastastikune, ei tohiks isal jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütardelt.

Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) esitatud seisukoha kohaselt on laste ema ja tema

elukaaslane teinud kõik endast oleneva tagamaks lastele turvalist kodu, igakülgset arengut

ning kindlustamaks tulevikku. Tütred hindavalt kõrgelt ema ja tema elukaaslast, kes on

tütardele isa eest. Lapsed ei ole EV tajunud oma elus kui isa. Saue valla

lastekaitsespetsialistil puuduvad andmed selle kohta, kas isal on vanemakohustuste

täitmata jätmiseks mõjuvad põhjused.

Tallinn linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) oli 29.12.2005 esitatud kirjas

seisukohal, et vanema õiguste äravõtmise nõue ei ole põhjendatud ning nõude aluseks

olevad PKS § 54 lg 1 p 1 sätted tõendamata. Eestkosteasutusele ei nähtu, millised on need

mõjuvad põhjused vanema õiguste äravõtmiseks, millele avaldaja on viidanud.

EV seletuste kohaselt ei ole ta täitnud ega soovi edaspidi täita oma kohustusi tütarde

kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. EV ei soovi tütardega suhelda. EV on

avaldusega nõus. Ta on tunnistanud, et ei täida vanemlikke kohustusi. Lähtudes eeltoodust

ning PKS § 54 lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

EV tuleb võtta ära vanema õigused ML ja ML suhtes.

PKS § 56 lg 1 kohaselt võib kohus isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud,

vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib

ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik