Legislator Case Law & Legislation
2-07-24635/6 AI generated

2-07-24635/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-07-24635/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Välja mõista Eesti Vabariigilt ( riigi eelarvelistest vahenditest) 5160.- krooni ekspertiisitasu SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (reg.nr 90006399, Tallinn, Paldiski mnt 52) kasuks.

Legislator headnote

AI generated

2-07-24635/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestavalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime ning TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestavalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

Keywords

AI generated
medical expenses alcohol dependence disability-related expenses beverage tax old-age pension for couples trade tax
AI generated
2-11-17484/10
Viru Maakohtu menetluses on Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule A.
1-12-4961/4
mail 2012 a. Pärnu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-4961 (12250101005) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Prokurör Svetlana Raudsepp Kaitsja Avo Pärmann Kriminaalasi Heino Kriisa kiirmenetluses KarS § 424 Süüdistatav Heino Kriisa, isikukood 36002294218, XXXXXXXXXX.
1-13-158/75
november 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-13-158 (12230109862) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Marju Palm Kriminaalasi Viru Vangla taotlus Heino Nõmme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Heino Nõmme (isikukood 35301072789; viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: XXX) Karistuse kandmise algus 22.07.2012 ja lõpp 22.07.2026 Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi riigi õigusabi korras
2-10-26698/16
Narva linna Sotsiaalabiameti poolt 04.06.2010.a kohtule esitatud avalduse kohaselt on V P vanaduspensionär ning tal oli 2005 raske peatrauma.
2-06-34431/15
Jätta I.K. avaldus A.K. eestkoste määramises ja kinnisesse asutusse paigutamises rahuldamata. Saata määrus tedamiseks menetlusosalistele. Poolte endi menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt sisule tehti. Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2007 Rapla

Tsiviilasja number 2-07-24635

Tsiviilasi Raikküla valla avaldus eestkostja määramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja Raikküla vald, Tamme küla, avaldaja esindaja Raikküla Vallavalitsus, Reeli Uustallo, puudutatud isik Heino Kensapä, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx vald, xxxx küla, Heino Kensapä esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova, puudutatud isik Merike Lepik, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx x-xx, Merike Lepiku esindaja vandeadvokaat Meelis Masso, puudutatud isik Helga Kensapä, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx vald, xxxx küla

Kohtuistungi toimumise aeg 27.09.2007

Resolutsioon Määrata Heino Kensapä eestkostjaks Merike Lepik.

Seada eestkoste Heino Kensapä kõigi asjade ajamiseks.

Heino Kensapä ei või teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta.

Eestkoste lõpetamise või pikendamise otsustab kohus 3 aasta pärast.

Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

Välja mõista Eesti Vabariigilt ( riigi eelarvelistest vahenditest) 5160.- krooni ekspertiisitasu SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (reg.nr 90006399, Tallinn, Paldiski mnt 52) kasuks.

Välja mõista Eesti Vabariigilt 1829.- krooni Natalia Suvorova kasuks osutatud õigusabi eest.

Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui pärast viie kuu möödumist määruse eestkostjale teatavakstegemisest.

Asjaolud Merike Lepik on täisealise Heino Kensapä ainus laps. Heino Kensapä on juba aastaid lesk ja ta elab alaliselt xxxxxxxx vallas, xxxx külas, asudes, kas siis oma pensionärist ema Helga Kensapä juures Surdi talus või siis erinevates xxxx küla elamutes. Heino Kensapä on krooniline alkohoolik. Ta on korduvalt viibinud nõukogude ajal alkoholismivastasel sundravil ja olnud 1975.a isikuvastase kuriteo eest kriminaalkorras karistatud. Alkoholi on Heino Kensapä kuritarvitanud enam kui 20 aastat. Lisaks on Heino Kensapäl Tallinna Pensioniameti Arstliku ekspertiisi otsusega (viimane teadaolev otsus xx.xx.xxxx nr xxxxxx) tuvastatud keskmine puue ja püsiv täielik töövõimetus. Arstliku ekspertiisi tegemisel on kindlaks tehtud, et raske onkohaiguse tõttu ei ole Heino Kensapä võimeline tööga elatist teenima ja ta vajab kõrvalabi väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas, kuna ei tule iseseisvalt toime liikumisega. Jätkuva alkoholi kuritarvitamise ja üha halveneva tervisliku seisundi tõttu on käesolevaks ajaks muutunud olukord nii Heino Kensapäle endale kui ka tema lähedastele väga kriitiliseks. Peale igakuulisi mitmenädalasi joomaperioode muutub Heino Kensapä tervislik seisund selliseks, et ilma kõrvalise abita ta enam igapäevaliselt toime ei tule. Vaatamata füüsilisele ja vaimsele ärajäämisele käitub Heino Kensapä aga teda aidata püüdvatesse lähedastesse väga jämedalt ja üleolevalt, sõimates neid kõikvõimelike ebatsensuursete väljenditega. Kuna alkoholismi ja raske onkohaiguse tagajärjel on Heino Kensapäl väljakujunenud ka krooniline põie pidamatus, siis vajab ta nii meditsiinilist sekkumist kui ka igapäevast ravi ja kõrvalist abi. Tema aitamine (söötmine, kasimine, pesemine, arsti juurde viimine jms) on raskendatud alkoholi pideva kuritarvitamise tõttu ja igakuine riiklik pension kulub vaid alkoholile ning sigarettidele. xxxx külas on ainsaks Heino Kensapä lähedaseks isikuks tema ema Helga Kensapä, kes on aga käesoleval ajal 94-aastane ja vajab seetõttu ise abi. Teisi lähedasi ja asjast huvitatud isikuid Heino Kensapäl ei ole. Eeltoodu alusel on avaldaja seisukohal, et täisealine Heino Kensapä ei suuda alkoholisõltuvuse tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Heino Kensapä vajab nimetatud psüühikahäire tõttu esindust ja eestkostet kõigi oma asjade ajamiseks ning seda tähtajaga mitte vähem kui kolm aastat.

Avaldaja nõue ja põhjendused Avaldaja esindaja R.Uustallo palub määrata Heino Kensapä eestkostjaks Merike Lepiku.

Puudutatud isikute seisukoht Puudutatud isik Merike Lepik avaldusele vastuväiteid ei esitanud.

Puudutatud isik Heino Kensapä kohtuistungile ei soovinud ilmuda. Ta väljendas oma arvamust, et ta ei soovi endale eestkostjat.

Puudutatud isik Helga Kensapä on nõus sellega, et Heino Kensapä eestkostjaks on tema tütar Merike Lepik.

Kohtumääruse põhjendus Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestavalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime ning TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestavalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga nr 98 16.07.2007 loeb kohus tuvastatuks, et H.Kensapä teadvus on selge, Uuritav orienteeritud ena isikus, ajas, kohas ja situatsioonis. Mõtlemine vaba, loogiline, enesekeskne. Kriitika väljakujunenud olukorra kohta formaalne. Emotsionaalselt lamenenud, võib esineda kergesti ärritatavust, düsfooriat. Põhimeeleolu käesolevalt iseärasusteta. Tahtelismoraalsed omadused välja kujunenud tungist alkoholi järele. Temal on välja kujunenud alkoholisõltuvus koos isiksuse ulatusliku degenereerumisega. Mälu käepärasus elusündmuste meenutamisel üldjoontes rahuldav. Intellekti tagasilangust, vaatamata kognitiivse võimekuse märgatavale nõrgenemisele, dementsuse tasemele ei esine. H.Kensapä ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida, kuna tal esineb alkoholisõltuvus koos püsivate isiksuse ja käitumishäiretega, vajab eestkostet 3 aastaks. H.Kensapä võib osa võtta soovi korral kohtuistungist.

Kohus leiab, et ekspertiisi aktiga on tõendamist leidnud, et H.Kensapä ei saa kestvalt aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. H.Kensapäl on välja kujunenud alkoholisõltuvus koos isiksuse ulatusliku degenereerumisega. M.Lepik on olnud alates 04.07.2007 H.Kensapä ajutine eestkostja. Alates sellest ajast on H.Kensapä elu märgatavalt paranenud, tal on olemas kõik eluks vajalik: toit, pesemistingimused jm. Küll aga tarvitab H.Kensapä raha olemasolul ohtralt alkoholi. Seetõttu on häiritud tema 94-aastse ema elu. H.Kensapä vajab eestkostja määramist ning ta ei tohi ilma eestkostja nõusolekuta sooritada ühtegi tehingut.

TsMS § 526 lg 1 sätestab, et kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega.

Kohus leiab, et piiratud teovõimega H.Kensapäle tuleb eestkostjaks määrata M.Lepik. Kohus leiab, et M.Lepik on isik, kes suudab objektiivselt ja seega kõige paremini tagada H.Kensapäle tsiviilõiguste kaitsmise.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta riigi kanda.

Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat N.Suvorovale õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks tsiviilmenetluseks tõendite kogumine; tsiviilkohtumenetluses osalemise alustamine, kohtulikus tsiviilmenetluses osalemine. Kokku 1550.- kr, millele lisandub käibemaks 18%, so 279.- kr.

Kohtunik: