2-07-30156/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-30156

Tsiviilasi

Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse kaudu) avaldus VL

vanema õiguste määramiseks laste suhtes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu, asukoht

XXX Maardu)

Avaldaja lepinguline esindaja AL

Puudutatud isik VL

Puudutatud isikud LL ja RL

Puudutatud isikute LL ja RLi määratud korras esindaja advokaat

Helen Tomberg

Puudutatud isik KL

Kohtuistungi toimumise aeg

12. september 2007. a.

RESOLUTSIOON

Võtta VLlt (isikukood XXX) ära vanema õigused LL(isikukood XXX) ja RLi (isikukood

XXX) suhtes.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta Maardu linna kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

Maardu linn esitas 13.08.2007 avalduse VL vanema õiguste määramiseks laste LL ja RLi

suhtes. Avalduse kohaselt on VLl kaks last: tütar L, kes elab koos eestkostja KLga

aadressil XXX, Maardu ning poeg R, kes asub hetkel XXX.

VL on üksikema, laste isa kohta andmed puuduvad. VL kandis ajavahemikul 22.04.2004 –

23.02.2006 karistust XXX Vanglas, kus sündis tütar L, kes paigutati XXX XXX. Laps

viibis XXX kuni ema vabanemiseni, s.t. XXX. VL tegeles tütre kasvatamisega ainult 2

kuud. 2006. a aprillis alustas VL jälle narkootiliste ainete tarvitamist. Narkootilisi aineid

tarvitab ta pidevalt alates 16. eluaastast. Harju Maakohtu 22.06.2007 määrusega

tsiviilasjas nr 2-06-35902 määrati vanaema KL LL eestkostjaks.

R sündis XXX XXXVanglas ajal, mil VL viibis eelvangistuses, kus ta viibis ka avalduse

esitamise hetkel. R paigutati XXX XXX.

Laste ema on narkosõltlane, ei tegele oma laste kasvatamisega, on jätnud lapsed ilma

vanemlikust hoolitsusest ega aita neid materiaalselt. Tal puudub elukoht. KL sõnade

kohaselt ei luba ta V pärast vabanemist enda juures elada.

Maardu Linnavalitsus kui eestkosteasutus on seisukohal, et vanemad, olles õigustatud

isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste

huvides. VL ei ole L ja R tegelenud ega neid eakohaselt arendanud, ei ole nende käekäigu

vastu mingit huvi tundnud. Ema ja laste vahel puudub psühholoogiline ja emotsionaalne

side.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 kohaselt võib abi osutamiseks lapse eraldada

kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja

kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes

kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole

võimalik.

Olukorras, kus vanemad narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise

tõttu või muul põhjusel ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest

hoolitsemisel ja ei soovi ega suuda oma last kasvatada, ei ole muude abinõude

rakendamine ilmselt võimalik.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p-dest 1 ja 4 palub

avaldaja võtta VLlt ära vanema õigused LL ja RLi suhtes.

Kohus määras 15.08.2007 määrusega L Lja RLi esindajaks riigi kulul advokaat Helen

Tombergi.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. VL väitel vastas avalduses esitatu tõele,

kuid vanema õiguste äravõtmise nõudele vaidles ta vastu ning leidis, et kasvatab lapsi siis,

kui vanglast vabaneb. LLja R L määratud korras esindaja toetas avaldust ja palus see

rahuldada.

LL ja RLi sünnitunnistustest nähtub, et VL on nende vanem (t lk 7-8). PKS § 54 lg 1 p 1

kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused

ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega

ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma

kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest

hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada

esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule,

tervisele, arengule ja heaolule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse

suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab

kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on VLära kuulanud.

TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas

asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult

ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on

ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. L (sünd. XXX) on 3-aastane ja R (sünd. XXX) 5-

kuune. Lähtudes laste vanusest on nende ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas.

L ja R määratud korras esindaja seisukoha kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta toetab

selle rahuldamist. L ja R on mõlemad vanemliku hoolitsuseta lapsed. Isa kohta kummagi

lapse sünniakti kannet tehtud ei ole. Laste ema ei täida laste kasvatamise kohustust ega ole

osalenud nende ülalpidamises. Lsündis XXX Vanglas ajal, mil tema ema kandis seal 1 a

10 kuu pikkust vangistust. XX paigutati laps XXX, kus ta viibis ema vabanemiseni XXX.

Lapse ema on tarvitanud narkootilisi aineid süstemaatiliselt alates 16. eluaastast. Pärast

vangistusest vabanemist kasvatas ema last paar kuud, mille järel hakkas uuesti narkootilisi

aineid tarvitama. Alates 2006. a aprillist elab L koos oma emapoolsete vanavanematega.

Ka R sündis vanglas, kus laste ema viibib ka käesoleval ajal. Kuna XXX Vanglas, kus

VL kinnipeetav on, puuduvad laste kasvatamiseks igasugused tingimused, paigutati R

XXX XXX. Puudutatud isiku KL andmetel tarvitas VL narkootilisi aineid ega käinud tööl.

Laste esindajale on VL isik teada tsiviilasjast nr. 2-06-35902, mille raames arutati Maardu

linna avaldust LL üle eestkoste seadmiseks. Laste esindaja oli nimetatud tsiviilasjas

määratud L esindajaks. Märgitud tsiviilasjas määras kohus L eestkostja seetõttu, et L oli

jäänud vanemliku hoolitsuseta.

VL ei olnud oma isikuomaduste ja huvi puuduse tõttu, samuti süstemaatiliselt kuritegude

toimepanemise tõttu võimeline L kasvatama ega tema eest hoolitsema. Varasemast

menetlusest on lapse esindajale teada, et VL ei tööta ja tal puuduvad võimalused hankida

endale elamispind. Põhja PP Ida-Harju Politseiosakonna teatise kohaselt on 27-aastast VLt

väärteo korras karistatud 5-l korral ja kriminaalkorras 7-l korral. Väärteokaristused on

määratud 4 korral narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses

ebaseadusliku omandamise või valdamise eest, kriminaalkaristused on muuhulgas 4 korda

varguste eest ja 2 korda narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. 29.08.2007

mõistis Harju Maakohus VL järjekordselt süüdi röövimise ja varguste eest ning karistas

teda 3-aastase vangistusega, millest VLl on veel kanda 2 aastat ja 5 kuud. Märgitud

kohtuotsus ei ole veel jõustunud, kuid on VL 8. kriminaalkaristus.

Laste esindaja on seisukohal, et kuna VLl puudub orienteeritus sotsiaalsele õiguskuulekale

käitumisele, tal ei ole töö- ega elukohta ning ta on sõltuvuses narkootilistest ainetest, ei

ole ta võimeline kindlustama lastele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda.

Laste emapoolsete vanavanemate L koduks on 3-toaline korter XXX. Korter on väga heas

korras ja maitseka sisustusega. L kasutada on kõik talle eluks vajalik. Vanavanemad

suhtuvad lapsesse hoole ja armastusega ning on loonud lapsele normaalse perekeskkonna.

Lapse vahekord vanavanematega on soe ja usalduslik. Lapse elukorraldus on saavutanud

sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti lapse huvidele. L käib

kodulähedases XXX Lasteaias, on eakohase arenguga rõõmsameelne laps. KL töötas AS-s

pea 25 aastat, kuid vahetas töökohta seoses lapse vajadustega. Käesoleval ajal töötab

vanaema samas XXX Lasteaias, kus käib ka laps. Vanaisa töötab XXX kutselise

autojuhina. Korteris elab ka vanavanemate 15-aastane pojapoeg, kellele vanaema on

samuti kohtu poolt määratud eestkostjaks. Perekonna omavaheline läbisaamine on väga

hea. Ema lapse käekäigu vastu mingit huvi tundnud ei ole. Ka R on terve ja eakohase

arenguga XXX kasvandik. Laste esindajale kinnitas vestluses lastekodu juhataja pr. S J ,

et ema on lastekodusse helistanud 3-4 korda, kuid kõned on olnud väga lühikesed.

Juhataja hinnangul ei ole ema tegelikult näidanud üles huvi lapse vastu (ema ei pärinud,

milline on lapse areng, mis ta teha oskab, piirdudes vaid küsimusega, kuidas lapsel läheb

ja lõpetades seejärel kõne). Seetõttu peab SJ neid helistamisi pigem sooviks fikseerida

helistamise fakt kui tegelikuks huviks lapse vastu.

PKS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest

hoolitseda. Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik sekkub

perekondlikesse õigussuhetesse. PKS § 54 lg1 p 1 võimaldab kohtul eestkosteasutuse

nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või

muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei

loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

VLei täitnud vabaduses olles oma kohustusi L kasvatamisel narkootiliste ainete

tarvitamise tagajärjel, seades sellega lapse elu ohtu. Alates 2006. a ei ole V L tundnud

mingit huvi L käekäigu vastu. Mõnel korral helistamist lastekodusse ei saa ka esindaja

hinnangul lugeda piisavaks huviks R vastu. Laste esindaja arvates on puudused L

hooldamisel ja kasvatamisel olnud sellised, mis ohustavad laste elu, tervist või arengut.

VLle varasemalt korduvalt antud võimalused ei ole ennast õigustanud, sest ta on

vangistusest vabanemisel uuesti hakanud tarvitama narkootilisi aineid. Praegu ootab teda

tema 8. kriminaalkohtu otsus ja 2,5 aastat vangistust. Laste eraldamine emast toimub laste

huvides, sest muude abinõude kasutamine ei ole VLst tulenevatel põhjustel võimalik.

Seega on täidetud SHS § 25 lg-s 1 märgitud eeldused laste eraldamiseks emast.

Riigikohus on oma 01.03.2007. a määruses ts.asjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et

kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes

vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma

kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel võib väljenduda

näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses

lapse vanemana oma kohustusi mitte täita. Kuna VL oma sõltuvuses narkootilistest

ainetest on korduvalt jätnud hoolitsuseta L, ei ole õigustatud seada ohtu R elu seeläbi, et

säilitada VL vanemaõigused R suhtes. Lapse esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas

on leidnud tõendamist VL sõltuvus narkootilistest ainetest, soovimatus hoolitseda oma

laste eest ja huvi puudumine laste käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks ta ei

saa täita vanemakohustusi. Oma sõltuvuse ja soovimatuse tõttu ei ole ta võimeline

pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on

vastastikune, siis ei tohiks emale jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lastelt. Seetõttu

leiab laste esindaja, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud.

Maardu Linnavalitsuse lastekaitse spetsialist koostatud pere üldiseloomustusest (t lk 10-

11) nähtub, et ema L käekäigu vastu huvi tundnud ei ole ning tütar on ema unustanud.

Lapse elu vanaema juures on hästi korraldatud ja perekonna omavaheline läbisaamine on

hea. Lastekaitse spetsialisti ja VL vestluses tundis V huvi põhiliselt lastetoetuse saamise,

mitte aga laste suhtes. Narkootilistest ainetest sõltuvuse tõttu ei ole ema võimeline lapsi

kasvatama.

Harju Maakohtu 22.06.2007 määrusest tsiviilasjas 2-06-35902 (t lk 12-13) nähtub, et et

KL on määratud LL eestkostjaks põhjusel, et ema ei hoolitse lapse eest. Lasteaia XXX

19.06.2007 kirjast (t lk 15) nähtub, et L registreeris 15.06.2006 lasteaeda KL, kes teda

igapäevaselt hooldab ning maksab lasteaia õppe- ja toidutasu. Lapse ema ei ole last kunagi

lasteaeda toonud ega ära viinud. XXX 31.05.2007 teatisest (t lk 16) nähtub, et L viibis

XXX 30.07.2004-28.02.2006. Lastekodus külastasid last tema emapoolsed vanemad,

kellel ta käis ka kodus külas. Lapse ema nähti lastekodus esmakordselt 28.02.2006, kui ta

tuli lapsele järele. R on lastekodus alates XXX, ema on tundnud lapse vastu lühidalt huvi

31.05.2007 telefoni teel. Maardu Linnavalitsuse 25.04.2007 korraldusest (t lk 17) nähtub,

et R on paigutatud XXX seoses asjaoluga, et tema ema viibib kinnipidamiskohas ega ole

suuteline lapse eest hoolitsema. VL 18.09.2006 avaldusest Maardu Linnavalitsusele (t lk

21) nähtub, et ta on avaldanud soovi, et Lt kasvataks KL, kuna V ei ole ise võimeline

pärast vanglast vabanemist leidma tööd ning tarvitab aeg-ajalt narkootilisi aineid. XXX

Vangla on 13.07.2004 taotluses (t lk 22) palunud paigutada L lastekodusse, kuna vanglas

puuduvad imiku kasvatamiseks vajalikud tingimused. VL 09.07.2004 avaldusest (t lk 23)

nähtub, et ta on nõus L saatmisega lastekodusse kuni vanglas viibimise lõpuni. VL

12.07.2004 avaldusest (t lk 24) nähtub, et ta on palunud L paigutamist lastekodusse

kohustudes vabanemisel leidma tööd ja kasvatama last ise.

Karistusregistri väljavõtte (t lk 19) kohaselt on VLt korduvalt kriminaalkorras ning

väärteokorras karistatud, sealhulgas narkojoobes avalikus kohas viibimise ning

narkootiliste ainete tarvitamise eest. XXX Vangla 26.04.2007 tõendist (t lk 20) nähtub, et

eeluurimisalune VL viibib vahi all XXXVanglas alates 13.02.2007, kinnipidamise lõpp on

kindlaks määramata.

Avaldaja ja puudutatud isikute seletustega (t lk 5-6), laste määratud korras esindaja

arvamusega ning Maardu Linnavalitsuse esitatud tõenditega (t lk 7-27) on leidnud

kinnitust, et VL ei ole täitnud ega ole suuteline täitma oma kohustusi LL ja R L

kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Lähtudes eeltoodust ning PKS § 54 lg 1 p-st 1

leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VLlt tuleb võtta ära

vanema õigused LL ja RLi suhtes.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Viivi Villemson

kohtunik