Court allows divorce property division favoring one spouse due to significant disparity in contributions and post-separation support.
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedThe court ruled that the apartment acquired during the marriage belongs solely to the plaintiff, J T, without requiring compensation from the defendant, P B. While the apartment was legally marital property, the court found the defendant contributed minimally to its acquisition and maintenance, and failed to provide financial support after leaving the family. Consequently, the court deviated from the standard equal division rule to prevent unjust enrichment based on the defendant's lack of contribution and absence of post-divorce support.
Legislator headnote
AI generatedPS § 14 lg.1; PS § 19 lg.1, lg.2: In marital property division, courts may deviate from equal shares when one spouse significantly contributed to acquisition while the other contributed minimally and provided no support after separation.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja koht
10. septembril 2007 a. Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-20445 Hagi ese Ühisvara jagamise nõue Menetlusosalised Hageja: J T (end.B) isikukood elukoht: xxxxxx vald, xxxxxxxxx xx-x Kostja: P B sünd.xx.xx.xxxx lahkunud 1998.a. xxxxxxx, elukoht teadmata Kohtuistungi toimumise aeg
6.09. 2007. a RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
Tunnistada korteriomand asukohaga xxxxxx vald, xxxxxxxxx xx-x (kinnistu registriosa nr.xxxxxxx) J T (xxxxxxxxxxx) ainuomandiks.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-07-20445 jäävad poolte kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. P B jaoks hakkab nimetatud tähtaeg kulgema kohtuotsuse resolutsiooni Ametlikes Teadaannetes ilmumisest.
Asjaolud ja hageja nõue Poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx.a. 12.12.1995.a. omandas hageja isikliku erastamisväärtpaberite arve ja majandi tööosakute eest korteri asukohaga xxxxxx, xxxxxxxxx xx-x. Poolte kooselu lõppes ja kostja lahkus Eesti Vabariigist 1998.a. Rapla Maakohtu 22.10.2001.a. tagaseljaotsusega abielu lahutati. Otsus jõustus 22.11.2001.a. xx.xx.xxxx.a. tehtud kinnistamisotsusega muutus 12.12.1995.a. vallasvarana omandatud korter kinnisasjaks. Kinnistusraamatusse on omanikuna kantud hageja. Poolte abielu lagunes kostja alkoholismi tõttu. Lisaks alkoholile tarvitas kostja ka narkootilist ainet, mida hankis moonikupardest. Suure osa kooselu ajast, so aastatel 1989 kuni 1998 kostja ei töötanud või kui töötas, siis jõi teenitu maha. Kostja lahkudes olid korteril suur (ca 13 000 krooni) võlg, mille likvideerimisega nägi hageja palju vaeva. Peale perekonna juurest lahkumist on kostja kahel korral pojale helistanud, kuid mingit materiaalset toetus laps temalt saanud ei ole. Viimastel aastatel ei ole kostja hagejaga ega ka pojaga kontakti võtnud. Hageja möönab, et korter xxxxxxxxx xx-x on juriidilises mõttes abielu ühisvara, kuna on omandatud abielu kestel. Hageja palub ühisvara jagada selliselt, et nimetatud korter jääks talle. Kuna kostja panus nii korteri omandamisel kui ka selle ülalpidamisel praktiliselt puudus, leiab hageja, et kostja ei ole õigustatud vähemsaadud ühisvara arvelt mingit kompensatsiooni saama.
Kostja seisukoht Kostja oli kohtuistungile kutsutud Ametlikes Teadaannetes ilmunud kuulutusega. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ka oma mitteilmumise põhjust. Juhindudes TsMS § 410 peab kohus võimalikuks hageja taotlusel asi sisuliselt lahendada ilma kostja osavõtuta.
Kohtu seisukoht ja põhjendused PS § 14 lg.1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara ja PS § 19 lg.1 kohaselt loetakse ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseks. Sama seaduse lg.2 sätestab põhjused, milliste esinemisel võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrduse põhimõttest. Sellised põhjused on teise abikaasa või lapse tähelepanuväärne huvi, olukord, kus üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel ja kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kõnesoleval juhul on korter xxxxxxxxx xx-x omandatud hageja erastamisväärtpaberite ja tööosakute eest. Kuna nimetatud vara saamise aluseks olid hageja tööaastat, millest suur osa langes ka abielueelsesse aega, on korter omandatud osaliselt hageja lahusvara arvel. Hageja seletuse kohaselt oli kostja panus perekonna eelarvesse kooselu ajal minimaalne, mistõttu oli kostja lahkumise ajaks kujunenud suur kommunaalteenuste võlgnevus. Seega ei osalenud kostja oma sissetuleku ja tööga ka ühisvara ülalpidamisel. Vallasvarana omandatud korter kinnistati 4 aastat peale kostja lahkumist ja poolteist aastat peale abielu lõppemist vastava kohtuotsuse jõustumisel, mistõttu kinnisomandi tekkimisega seonduvad kulud kandis hageja. Peale lahkumist kostja perekonda, so hagejat ja poega, materiaalselt toetanud ei ole. Eelkirjeldatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et kõnesoleval juhul on õiguslikult põhjendatud kalduda olulisel määral kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel. Korteriomand asukohaga xxxxxx vald, xxxxxxxxx xx-x tuleb jätta J T ainuomandisse ilma kohustuseta maksta P B nimetatud vara eest rahalist hüvitust.
Kohtunik: Anne Randjärv