3-07-943/10 · Tartu Ringkonnakohus

3-07-943

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-943 Haldusasi J.M. a kaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31. juuli 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.M. a määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

31. juuli 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. 13.06.2007 esitas J.M. halduskohtule kaebuse, milles ta kirjeldas tema kinnipidamisega Ida Politseiprefektuuri Narva Arestimajas kaasnenut, loetles õigused, millest ta väidetavalt ilma jäeti ning leidis, et talle on tekitatud kahju 5000 euro ulatuses. 04.07.2007 puuduste kõrvaldamise korras palus kaebaja tunnistada politsei tegevuse õigusvastaseks, kohustada prokuratuuri kindlaks tegema kaebajat Ida Politseiprefektuuri Narva Arestimajas mõnitanud politseiametniku isiku ja selle isiku suhtes kohaldatud meetmetest kaebajat teavitama. Ta suurendas hüvitamisele kuuluvat summat 1680 krooni võrra. 06.07.2007 nõudis kohus kaebajalt täiendavaid selgitusi selle kohta, kas kogu kaebuses märgitud kahju on tekitatud konkreetse süüteoasja ja sellega seonduva alusetu vabaduse võtmisega või on ka midagi neist raamidest väljuvat. Kohtu poolt määratud tähtajaks kaebaja selgitusi ei esitanud.

2. Tartu Halduskohus tagastas 31. juuli 2007 määrusega kaebuse läbivaatamatult. Määruse kohaselt nähtub J.M. a kaebuse väidetest ja lisatud dokumentaalsetest tõenditest, et kaebuses märgitud kahjusumma on talle tekitatud seoses konkreetse süüteoasja menetlemisega, mille kohta on olemas ka Viru Maakohtu 29.04.2007 otsus nr 4-07-1972 (233007005489). J.M. al tuleb esitada alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise avaldus Rahandusministeeriumile. Juhul, kui kaebaja leiab, et politseiametnikud on tema suhtes toime pannud distsiplinaarsüüteo või kuriteo, tuleb tal esitada sellekohane teade vastavale kõrgemale politseiametnikule, uurimisasutusele või prokuratuurile. Halduskohus pole pädev ühtegi tema poolt määratletud nõuetest menetlema ja peab kaebuse menetlusse võtmisest HKMS § 11 lg 4 alusel keelduma. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. J.M. palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määrus vastuolus riigi seadusandluse ja põhiseadusega (PS §-id 13, 14, 15, 18), rahvusvahelise kodanikuja poliitiliste õiguste pakti §-iga 9 p 5 (ratifitseeritud 21.01.1992) ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni §-iga 6 lg 1 ja §-iga 13 (ratifitseeritud 16.04.1996)). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

31. juuli 2007 määrus muutmata. Õige on halduskohtu seisukoht, et vastavalt HKMS §-ile 3 lg 2 ei kuulu J.M. a kaebus halduskohtu pädevusse. Vastavalt HKMS §-ile 3 lg 2 ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Antud juhul näeb seadus isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks teistsuguse korra. J.M. on kaebuses halduskohtule taotlenud politsei tegevuse seoses tema kinnipidamisega Narva arestimajas õigusvastaseks tunnistamist ning talle õigusvastase kinnipidamise tekitatud kahju hüvitamist, s. o ta nõuab alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-ile 4 lg 2 tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast (paragrahv 2 lõige 1). Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri. Sama seaduse ja paragrahvi lg 6 kohaselt kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. Seega tulenevalt seadusest peab isik eelkõige esitama avalduse hüvitise saamiseks Rahandusministeeriumile ja juhul, kui teda ei rahulda Rahandusministeeriumi otsustus, siis on tal õigus esitada kaebus halduskohtule. Samuti on isikul õigus esitada kaebus kahju hüvitamiseks juhul, kui ta leiab, et talle on tekitatud veel sellist kahju, mis ei ole hõlmatud alusetult vabaduse võtmisega, kuid antud juhul on õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja oma kaebuses ei ole sellist kahju märkinud. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et kaebaja enda poolt väidetu ning toimikus oleva väärteoprotokolli ja kohtuotsuse kohaselt toimus kaebaja suhtes väärteomenetlus ning tal oli võimalik kaitsta kõiki oma õigusi vastava menetluse raames.

Agu Timmi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson