3-07-143/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-07-143

Haldusasi

Saare Olerex AS kaebus Käina Vallavalitsuse 20.12.2006

korralduse nr 504 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 15. augustil 2007

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Saare Olerex AS;

Kaebuse esitaja esindajad Mari-Ann Veiermann ja Tambet

Mullari;

Vastustaja Käina Vallavalitsus;

Vastustaja esindaja Aurelia Koitver;

Kolmas isik AS Jetoil;

Kolmanda isiku esindaja Tiia Nurm.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista kaebuse esitajalt Käina Vallavalitsuse kasuks

välja 7000 (seitse tuhat) krooni ja AS-i Jetoil kasuks

(kümme

tuhat)

krooni.

Kaebuse

esitaja

menetluskulud jätta tema enda kanda.

3. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele

esindajate kaudu ja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne

ja Hiiu kinnistusjaoskonnale hoonestusõiguse käsutamise

keelumärke kustutamiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on kaebaja taotlus Käina Vallavalitsuse 20.12.2006

korralduse nr 504 tühistamiseks.

2. 25.10.2006 võttis Käina Vallavolikogu vastu otsuse nr 64 (edaspidi otsus nr 64), millega

otsustati läbi viia Käina vallas Mäe tn 9 asuva kinnistu hoonestusõiguse seadmiseks kirjalik

enampakkumine. Vallavolikogul oli soov seada hoonestusõigus rajatavale kütusetanklale

tähtajaga 20 aastat aastatasu alghinnaga 15 000.- krooni. Vallavolikogu ei teavitanud kaebajat

nimetatud otsuse vastuvõtmisest ja sel põhjusel ei saanud kaebaja enampakkumises osaleda.

3. Riigikohtu erikogu 20.12.2001 määruse haldusasjas nr 3-3-1-8-01 punktis 15 leiti, et kohaliku

omavalitsuse vara käsutamine on avalik-õiguslik haldustegevus. Kohaliku omavalitsuse vara on

valdavalt mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse vara kasutusse andmine

tuleb otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku

huvi ja võrdse kohtlemise põhimõtet (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-

15-01).

4. Käina Vallavolikogu 27.05.2003 määrusega nr 8 (edaspidi määrus nr 8) kinnitatud "Käina

vallavara eeskirja" § 14 lõike 2 kohaselt võis vallavara enampakkumise kuulutuse avaldada

vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Käina Vallavalitsus kehtestas 15.11.2006 korralduse nr 475

punkti 1 alusel kinnistu Mäe tn 9 hoonestusõiguse seadmise enampakkumise tingimused.

Tingimuste punkti 3.6 kohaselt „enampakkumise komisjon määrab enampakkumisel osalemise

avalduste esitamise tähtaja, korraldab avalikustamise vähemalt ühes kohalikus ajalehes ja viib

läbi enampakkumise“. Seega nägid ka vaidlusaluse kinnistu enampakkumise tingimused

hoonestusõiguse seadmiseks ette, et enampakkumise kuulutus tuleb avaldada vähemalt ühes

kohalikus ajalehes.

5. Vallavara valitseja on vallavara käsutamisel piiratud otstarbekuse, seadustes ja määrustes

sätestatud tingimuste ning avaliku õiguse põhimõtetega. Vallavara käsutamisel pidi vastustaja

arvestama eelkõige avalikust huvist, vara kasutusse andmise eesmärgist ja isikute põhjendatud

huvidest tulenevaid tingimusi. Kohalikul omavalitsusel on ulatuslik omakorraldusõigus oma vara

käsutamise ja kasutamise küsimuste otsustamisel (põhiseaduse § 154 lõige 1). Kohtud võivad

reeglina kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse vara käsutamise ja kasutamise õiguspärasust,

mitte otstarbekust (Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta art 8 ja 9). Kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lõike 1 punkt 6 ja § 34 lõige 2 volitavad valla- või

linnavolikogu kehtestama valla- või linnavara valitsemise korda. Kuigi seaduses on sõnaselgelt

kehtestatud piirangud vaid laenu andmise ja võtmise suhtes (KOKS § 38 lõige 2 ja valla- ja

linnaeelarve seaduse § 8), peavad valla- ja linnavolikogud vara kasutamise ja käsutamise

korraldamisel järgima riigi- ja haldusõiguse üldpõhimõtteid ning kehtestama täpsed reeglid

(Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-03), kui nende

põhimõtete järgimine ei ole muul viisil piisavalt tagatud.

6. Riigikohtu halduskolleegium märgib 15.12.2005 otsuses nr 3-3-1-59-05, et lepingute

sõlmimine, millega avalik võim annab eraõigusliku isiku kasutusse olulise avaliku ressursi

(antud juhul tankla ehitamiseks vajaliku kinnisasja), lubades sinna paigutada rajatisi, mida

kasutatakse tasu eest või tasuta nii avalikes kui ka erahuvides, peab toimuma kohases

menetluses,

mis

tagab

ühetaolise

kohtlemise,

avalikkuse

ja

läbipaistvuse

ning

proportsionaalsuse. Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis

võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Nendest

menetlusnõuetest kõrvalehoidumist ei saa põhjendada asjaoluga, et puudub vastav menetluskord

või õigustloovate aktidega kehtestatud konkreetsed nõuded.

7. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud sellega, et vaidlusaluse enampakkumise korraldamine

toimus nii, et tal puudus võimalus osaleda lepingute enampakkumise protsessis, teha

omapoolseid pakkumisi ning võimalusel ise sõlmida vastavaid lepinguid. Enampakkumisel

osalevate isikute ringi piiramine selliselt, et enampakkumise kuulutus avaldati ühes kohalikus

ajalehes, võib viia teiste ettevõtjate ning ka toodete või teenuste tarbijate konkurentsi

kahjustamiseni. Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) eesmärk on kaitsta teisi ettevõtjaid ning

ka toodete või teenuste tarbijaid konkurentsi kahjustamise eest. Samuti on KonkS-i üheks

ülesandeks kaitsta kõiki turuosalisi, sh kaupade tarbijaid, olukorras, kus konkurents puudub või

on piiratud, näiteks turu valitsemisel ühe või mitme ettevõtja poolt. Vastavalt Euroopa Ühenduse

asutamislepingu art 82 (endine 86) lõikele 1 on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine keelatud

sõltumata sellest, kas see kahjustab ettevõtjaid või tarbijaid (ekspluateeriv kuritarvitamine).

8. Vastustaja poolt määruse nr 8 § 14 lõikega 2 reguleeritud teate avaldamise viis, samuti

enampakkumise tingimuste punkt 3.6. on vastuolus põhiseadusega (§ 31, 9) ning tuleks

kohtuasja lahendamisel jätta kohaldamata halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS)

§ 25 lõike 9 alusel. Nimetatud sätted rikuvad kaebaja põhiõigusi, kuna piiravad tema

enampakkumisel osalemist, mille tulemusena koheldi kaebajat ebavõrdselt. Järelikult on kaebajat

ilma seadusliku aluseta (seadusliku piiranguta) koheldud ebavõrdselt. Kaebajal ei olnud alust

arvata, et tema juhtkond peab ettevõtlusvabaduse realiseerimiseks hoidma end kursis kõigi Käina

vallas ilmuvate kohalike ajalehtede teadaannetega. Vaidlusaluse kinnistu asukoha järgne kohalik

omavalitsus oleks pidanud teavitama kõiki asjast huvitatud isikuid oma otsusest ja/või avaldama

nimetatud otsuse üleriigilise levikuga teadaannetes. Ainult nimetatud viisidel, oleks kaebaja

saanud otsuse vastuvõtmisest õigel ajal teada ja realiseerida oma tahet osaleda mainitud

enampakkumisel.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebuse

esitaja kanda. Vastustaja põhjendused on järgmised.

10. KOKS § 22 lõike 1 punkt 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses vallavara

valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine. Määruse nr 8 § 14 lõige 2 sätestab, et

enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Nimetatud säte on

kooskõlas ka Käina valla põhimäärusega. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15

päeva enne enampakkumist. Määruse nr 8 § 31 kohaselt mõistetakse vallavara koormamise all

valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. Määruse nr 8

§ 33 lõike 1 punkt 1 ja § 36 lõike 3 järgi otsustab vallavolikogu kinnisasja koormamise ning

hoonestamata munitsipaalmaal hoonestusõiguse seadmise enampakkumise korras.

11. Enampakkumise korraldamise eelduseks oli 2005. aastal valminud Mäe tn 9 kinnistu

detailplaneering. Planeeringu algatas ja selle koostamisel osales OÜ Nordic Alternative Energy

(11012443) omanikuna ja AS Devistar (10703984) nõukogu liikmena hr Tambet Mullari ja OÜ

Saare Oilex nõukogu liige Allan Reedik, kes olid teadlikud eelnevalt väljakuulutatavast

enampakkumisest 2005. aastal ja enampakkumise tingimustest. OÜ Oilex ja Saare Olerex AS on

seotud omavahel OÜ Eesti Kütus EPC kaudu. Seega ei ole õige kaebaja väide, nagu oleks

kaebaja algatanud Käina vallas detailplaneeringu koostamise.

12. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et kaebaja ei saanud osaleda enampakkumisel põhjusel,

et vastustaja ei teavitanud kaebajat otsuse nr 64 vastuvõtmisest. Vastustaja on enampakkumise

läbi viinud kohases menetluses, mis tagab ühesuguse kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ning

proportsionaalsuse. Enne enampakkumise väljakuulutamist oli kaebaja aktsionär Antti Moppel'i

kaudu teadlik Käina Vallavalitsuse plaanist kuulutada lähiajal välja uus enampakkumine. Sellest

teavitas teda Käina valla abivallavanem Tiivi Lipp korduvalt telefoni teel kutsudes teda osalema

enampakkumisel. Antti Moppel’i vastus oli, et nad ei soovi enampakkumisel osaleda.

13. Avaliku enampakkumise tingimused olid kättesaadavad soovi korral igale enampakkumise

soovi avaldanule. Käina Vallavalitsus avaldas Hiiumaa ajalehes „Hiiu Leht” teate avalikul

kirjalikul enampakkumisel Käina alevikus Mäe tn 9 kinnistu hoonestusõiguse müügist (tlk 81).

Määruse nr 8 § 14 lõige 2 sätestab, et enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt ühes

kohalikus ajalehes. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne

enampakkumist. Avaldatud kuulutus vastas nõuetele ja sisaldas muuhulgas enampakkumise

tingimustega tutvumiseks ettenähtud aja, koha, telefoni numbri ja e-posti aadressi. AS Jetoil,

kelle asukoht on Tallinn ja kes opereerib Kärdla ja Kõrgessaare tanklaid, esitas oma pakkumise

õigeaegselt. Kui Käina vald oleks saatnud kaebajale personaalse kutse enampakkumisel

osalemiseks, siis oleks teised ettevõtted põhjusega valda süüdistanud ebaõiges konkurentsis.

Kaebaja süüdistab alusetult valda KonkS-i rikkumises. Kaebaja ei soovi näha Käinas ühtki

konkurenti enda kõrval ja ei soovi ka ise investeerida Mäe tn 9 ehitatavasse tanklasse, kuna tal

on selleks kinnistu Käinas olemas. Valda huvitab korralik teenindus ja rahva rahulolu.

14. Määruses nr 8 on teabe avaldamise kohaks valitud ajaleht „Hiiu Leht”, mis on regulaarselt

ilmuv maakonna sündmusi kajastav ajaleht, kus avaldatakse kohalike omavalitsuste teated. Ka

Käina valla põhimääruse § 9 lõige 2 sätestab, et volikogu otsuseid avaldatakse ajalehes,

raamatukogus ja vallavalitsuse veebilehel.

15. Kaebaja opereeris otsuse nr 64 andmise ajal kolme tanklat Hiiu maakonnas, sealhulgas Käina

tanklat. Ei ole ülemäärane eeldada, et kütusefirma hangib neis maakondades, kus tal on

ärihuvid, ise teavet kohalikest ajalehtedest planeeritud enampakkumiste kohta.

16. Käina Vallavalitsus on sõlminud AS-iga Jetoil notariaalse hoonestusõiguse seadmise lepingu

korraldusega nr 475 kinnitatud tingimustel ja korraldusele nr 504.

17. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et temalt ei saanud eeldada, et ta jälgiks Käina vallas

levitatavaid kohalikke ajalehti, ilma, et tal oleks aimu vastustaja poolt langetatavatest otsustest.

Teated ei ilmu mitte vallalehes vaid maakonnalehes. Kui kaebaja teadis detailplaneeringu

koostamise algatamisest uue kütusetankla rajamiseks, siis tuli silma peal hoida ja konkureerida

enampakkumisel, sest detailplaneeringu koostamisele järgneb avalik enampakkumine. Käina

valla dokumentatsioon, sh enampakkumisteated, on internetis kõigile kättesaadav. Internetis on

ka Käina valla põhimäärus, mille § 9 lõige 2 ja § 37 lõige 2 reguleerib volikogu poolt

vastuvõetud otsuste ja vallavalitsuse korralduste avalikustamist.

18. Kaebuse esitaja taotlus, et kohus jätaks kohaldamata määruse nr 8 § 14 lõike 2, ei ole

põhjendatud. Nimetatud määrus on kooskõlas Käina valla põhimääruse § 9 lõigetega 1 ja 2, mille

kohaselt volikogu õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis ja avalikes

raamatukogudes hiljemalt nelja tööpäeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on

volikogu õigusaktid kättesaadavad Käina valla veebilehel (lõige 1) ja volikogu üldist tähtsust

omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele

seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja volikogu otsusel ajalehes

(lõige 2).

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

19. Kolmas isik on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud tuleb jätta kaebuse esitaja kanda. Samuti toetab AS Jetoil täielikult vastustaja

seisukohti. Kolmanda isiku põhjendused on järgmised.

20. Kaebuse esitaja peab vaidlustatud haldusakti õigusvastasust kaasa toovaks asjaoluks seda, et

kohalik omavalitsus avaldas enampakkumise läbiviimise teate kohalikus ajalehes. Kaevatav

korraldus nr 504 ei sisalda otsust selle kohta, kuidas ja kus tuleb avaldada enampakkumise

läbiviimise teade. Vastav otsus sisaldub määruses nr 8, mille § 27 lõike 1 kohaselt toimub

vallavara müük enampakkumise korras käesoleva eeskirja §-des 14-20 sätestatud korras. Sama

määruse § 14 lõike 2 kohaselt kuulutatakse enampakkumine välja vähemalt ühes kohalikus

ajalehes ning kuulutus avaldatakse vähemalt 14 päeva enne enampakkumist. Korraldusega nr

475 kinnitatud Mäe tn 9 kinnistule hoonestusõiguse seadmise enampakkumise tingimused on

antud määruse nr 8 alusel. Kaebuses toodud põhjendustel saaks kaebuse esitaja õigusi rikkuda

määrus nr 8. Nimetatud määruse tühistamiseks ei ole kaebuse esitaja halduskohtu poole

pöördunud. Korraldus nr 504 on haldusakt, mis iseenesest ei tekita, muuda ega lõpeta

õigussuhteid. Nimetatu välistab kaebeõiguse nimetatud haldusaktile.

21. KOKS § 2 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse võimuorganitel õigus ja kohustus

seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike

õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOKS § 22

lõike 1 punkti 6 kohaselt on volikogu pädevuses valla- või linnavara valitsemise korra

kehtestamine. Määruses nr 8 ei sisaldu sätteid, mis läheksid vastuollu KOKS § 2 lõikes 1

sätestatud üldpõhimõtetega. Kohalikul omavalitsusel on KOKS § 2 lõikest 1 ja § 22 lõige 1

punktist 6 tulenevalt pädevus otsustada vara võõrandamise efektiivseim menetlus ning

menetlusest teavitamise viis.

22. Kaebuse esitaja taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata

määruse nr 8 § 14 lõige 2, tuleb jätta rahuldamata. Enampakkumise toimumise kohta teabe

avaldamine kohalikus ajalehes ei ole iseenesest vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

Võrdse kohtlemise nõude konkreetne sisu sõltub õigussuhte iseärasustest. Käesolevas asjas saab

võrdse kohtlemise sisu avalduda eelkõige vallavara eeskirjades sisalduvate menetlusnõuete

ühetaolises kohaldamises. Kaebuse esitaja ei ole viidanud sellele, et eeskirju kohaldati erinevate

subjektide suhtes erinevalt. Samuti ei ole kaebaja tõendanud reaalset soovi enampakkumisel

osaleda. Kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt teave oleks tulnud avaldada üleriigilise

levikuga ajalehes, on seadusest mitte tulenev, otsitud ja väär. Vara enampakkumise menetlus on

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 46 tähenduses avatud menetlus. Avatud menetluse

põhieesmärk on tagada võimalikult paljudele huvitatud isikutele võimalus menetluses osaleda.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb edastada menetlusteave sellisel viisil, et huvitatud isik

saaks teabega mõistlikul viisil tutvuda. HMS § 47 lõike 3 kohaselt avaldab haldusorgan teate

avatud menetluse algatamise kohta üleriigilise levikuga ajalehes. Kohalikku elu puudutavas

küsimuses avatud menetluse algatamise teate võib avaldada kohalikus või maakondlikus

ajalehes. Seega on enampakkumise toimumise teate avaldamine kohalikus ajalehes kooskõlas

kehtiva õigusega ja lubatud.

23. Riigikohus on oma 07.05.2003 lahendis nr 3-3-1-31-04 rõhutanud seda, et huvitatud isik

peab oma huvi realiseerimiseks näitama ka ise üles teatud aktiivsust. Eeldused isikute oluliselt

tulemuslikumaks informeerituseks tagab teabe avaldamine ajakirjanduses. Enampakkumise

toimumise teate avaldamine kohalikus ajalehes on kohane ja mõistlik viis selleks, et teave leviks

vajaliku intensiivsusega ning tagaks osalemisest huvitatud isikutele võrdsed võimalused

enampakkumisel osalemiseks. Tegemist on kohalikku elu puudutava küsimusega ning vajaliku

teabe avaldamine kohalikus ajalehes tagab kõige efektiivsema informatsiooni leviku. Huvitatud

isikutel on ajend otsida teavet Käina vallas asuva vara võõrandamise kohta eelkõige kohalikust

ajakirjandusest. Kaebuse esitaja omab Hiiu maakonnas kolme tanklat, kus töötavad kohalikud

elanikud. Juhul, kui kaebuse esitajal oleks olnud tegelik huvi Käina valla vara ostuks, siis pidi ta

oma töötajate kaudu tagama selle, et vastav teave jõuaks otsustamiseks pädevust omavate

isikuteni. Kaebuse esitaja ei ole millegagi tõendanud seda, et ta oli enampakkumisel osalemisest

huvitatud. Soov enampakkumistel osaleda eeldab isikult elementaarset huvi enampakkumise

toimumise vastu. Ilmselt on kaebuse esitaja eesmärk kaitsta oma positsiooni kohalikul turul ning

takistada temaga samal tegevusalal tegutseva kolmanda isiku võimalusi laiendada oma tegevust

antud piirkonnas.

24. Kuivõrd kohus lõpetas menetluse Käina Vallavolikogu otsusele nr 64 ja Käina Vallavalitsuse

korraldusele nr 475 ning kaebus haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks, on enampakkumise

läbiviimiseks korraldatud avatud menetlus toimunud kehtiva õiguse kohaselt ning selle tulemusel

vastu võetud korraldus nr 504, millega kinnitati enampakkumise võitjaks AS Jetoil, on

õiguspärane. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses esitanud väiteid, mille kohaselt on korraldus nr 504

vastuolus kehtiva õigusega muul põhjusel, kui seda on menetlusnõuete rikkumine

enampakkumise väljakuulutamisel ja läbiviimisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

25. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata,

tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tervikuna ja

vastustaja menetluskulud osaliselt kaebuse esitaja kanda.

26. Kaebuse esitaja pöördus 16.01.2007 Tallinna Halduskohtu poole kaebusega järgmiste

haldusaktide tühistamise nõuetes:

Käina Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr 64, millega otsustati korraldada kirjalik

enampakkumine Käina valla omandis oleva Mäe tn. 9 kinnistu hoonestusõiguse seadmiseks;

Käina Vallavalitsuse 15.11.2006 korralduse nr 475, millega kinnitati Mäe tn 9 kinnistule

hoonestusõiguse seadmiseks enampakkumise tingimused;

Käina Vallavalitsuse 20.12.2006 korralduse nr 504, millega kinnitati enampakkumise võitjaks

AS Jetoil.

27. Tallinna Halduskohtu 26.03.2007 määrusega lõpetati seoses kaebuse esitamise tähtaja

rikkumisega menetlus Käina Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr 64 tühistamise ja tagasitäitmise

ettekirjutuse tegemise nõudes ja Käina Vallavalitsuse 15.11.2006 korralduse nr 475 tühistamise

nõudes. Tallinna Halduskohus andis kohtumääruse punktis 4 kaebuse esitajale õiguse täiendada

või täpsustada oma taotlusi 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kohus juhtis

kohtumääruses kaebuse esitaja tähelepanu võimalusele täiendada nimetatud tähtaja jooksul

kaebust ning taotleda otsuse nr 64 ja korralduse nr 475 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse

esitaja kohtu poolt antud tähtaja jooksul nimetatud õigust ei kasutanud. Alles 14.08.2007, s.o.

üks päev enne kohtuistungit, sai AS Jetoil kätte kaebuse esitaja poolt esitatud kaebuse täienduse,

milles kaebuse esitaja taotleb Käina Vallavolikogu otsuse nr 64 ja Käina Vallavalitsuse

korralduse nr 475 õigusvastasuse tuvastamist. Kohtule esitas kaebaja nimetatud taotluse

15.08.2007 kohtuistungil.

28. Kohus jättis kaebaja istungil esitatud taotluse kaebuses esitatud taotluste muutmiseks

protokollilise määrusega rahuldamata. HKMS § 19 lg 8 kohaselt võib kaebuse esitaja oma

taotlust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui ülejäänud protsessiosalised annavad

selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Vastustaja ja kolmas isik taotluse

muudatusele istungil oma nõusolekut ei andnud. Kohus juhtis 26.03.2007 määruses kaebuse

esitaja tähelepanu võimalusele täiendada 15 päeva jooksul kaebust ning taotleda otsuse nr 64 ja

korralduse nr 475 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitaja kohtu poolt antud tähtaja jooksul

nimetatud õigust ei kasutanud. Seejuures on oluline, et kaebajat esindasid menetluses kaks

vandeadvokaati, mistõttu ei saa tekkida küsimust, et kaebaja ei mõistnud oma õiguste kaitsmise

vajadust. Korralduse nr 504 tühistamise taotluse menetlemisel on vastustajaks Käina

Vallavalitsus, kuid otsuse nr 64 on võtnud vastu Käina Vallavolikogu. Taotluse muutmise

vastuvõtmine tähendanuks endast asja sisulise arutamise edasilükkamist ja uue istungi aja

määramist, mis oleks venitanud menetlust ja kahjustanud seega teiste menetlusosaliste huve.

Oluline on asjas seegi, et kohus on 24.01.2007 ja 26.02.2007 määrustega rahuldanud kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse, mille alusel Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne ja Hiiu

kinnistusjaoskonna kohtunikuabi kandis hoonestusõiguse kohta avatud registriosa kolmandasse

jakku sisse hoonestusõiguse käsutamise keelumärke kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava

lahendi tegemiseni. Ka sel põhjusel on vaja haldusasi läbi vaadata ilma asjatu viivituseta.

Eeltoodud põhjustel ei pidanud kohus taotluse muutmist otstarbekaks.

29. Seega ei ole käesoleva haldusasja esemeks Käina Vallavolikogu 25.10.2006 otsus nr 64 ja

selle alusel antud Käina Vallavalitsuse 15.11.2006 korraldus nr 475. Need on kehtivad

haldusaktid ja seega täitmiseks kohustuslikud.

30. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks Käina Vallavalitsuse

20.12.2006 korraldus nr 504, millega kinnitati enampakkumise võitjaks AS Jetoil, õigusvastane.

Haldusakti vormile esitatavad nõuded on sätestatud HMS § 55 lg 2, HMS § 54 sätestab

haldusakti õiguspärasuse eeldused. Kohus analüüsib alljärgnevalt vaidlustatud haldusakti

vastavust pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele.

31. KOKS § 22 lg 1 p 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses valla- või

linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine. KOKS § 34 lõike 2 kohaselt

kehtestab valla või linna vara valitsemise korra valla- või linnavolikogu. Käina Vallavolikogu

27.05.2003 määrusega nr 8 kinnitatud „Käina vallavara eeskiri“ sätestab § 1 lg 1 kohaselt Käina

valla omandis oleva vara (vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra.

32. Määruse nr 8 § 31 kohaselt mõistetakse vallavara koormamise all valla omandis olevate

kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. Määruse nr 8 § 33 lg 1 p 1a kohaselt

otsustab kinnisasja koormamise ning § 36 lg 3 kohaselt hoonestamata munitsipaalmaal

hoonestusõiguse seadmise enampakkumise korras vallavolikogu. Käina Vallavolikogu on

otsustanud Käina valla omandis oleva Mäe tn. 9 kinnistu osas hoonestusõiguse seadmiseks

enampakkumise korraldamise 25.10.2006 otsusega nr 64. Määruse nr 8 § 19 lg 3 kohaselt

enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel

rikuti oluliselt määruses nr 8 sätestatud korda. Määruse nr 8 § 37 lg 1 kohaselt hoonestusõiguse

seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või

huvitatud isiku taotlusel. Käina Vallavalitsus on 15.11.2006 korraldusega nr 475 kinnitanud Mäe

tn 9 hoonestusõiguse seadmise enampakkumise tingimused, lähtudes Käina Vallavolikogu

25.10.2006 otsusest nr 64 ja Käina Vallavolikogu 27.05.2003 määrusega nr 8 kehtestatud Käina

vallavara eeskirjast. Eeskirja § 19 lõike 1 kohaselt kinnitab enampakkumise tulemused

vallavalitsus. Korralduse nr 504 on võtnud vastu Käina Vallavalitsus, seega on pädevusnõuded

täidetud.

33. Järgnevalt kontrollib kohus korralduse nr 504 vastavust menetlusnõuetele. Määruse nr 8 § 19

lõike 2 kohaselt peab enampakkumise tulemuste kinnitamine toimuma vähemalt 15 päeva peale

enampakkumise korda. Ajalehes „Hiiu Leht“ avaldatud enampakkumisteate kohaselt oli

pakkumiste esitamise päevaks 18.12.2006.

34. Määruse nr 8 § 19 lõike 3 kohaselt ei kinnitata enampakkumise tingimusi, kui

enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt eeskirjas sätestatud korda.

Kaebaja on toonud välja puuduse, et enampakkumisteade avaldati vaid ajalehes „Hiiu Leht“.

Kohus nõustub vastustajaga ja kolmanda isikuga selles, et määruse nr 8 § 14 lõige 2 sätestab, et

enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt ühes kohalikus ajalehes. „Hiiu Leht“ on

maakondlik leht. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt määruse nr 8 § 14 lõikega 2 reguleeritud teate

avaldamise viis, samuti enampakkumise tingimuste punkt 3.6. on vastuolus põhiseadusega

(§ 31, 9) ning tuleks kohtuasja lahendamisel jätta kohaldamata halduskohtumenetluse seadustiku

(edaspidi HKMS) § 25 lõike 9 alusel. Kohus kaebajaga selles osas ei nõustu ja leiab, et määruse

nr 8 § 14 lõige 2 on põhiseadusega kooskõlas ja kuulub asjas kohaldamisele.

35. Määruse nr 8 § 14 lõige 2 kohaselt avaldatakse enampakkumise kuulutus vähemalt 15 päeva

enne enampakkumist. Kuulutus avaldati Hiiu Lehes 24.11.2006 (tlk 81). Avaldatud kuulutus

sisaldas muuhulgas enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aja, koha, telefoni

numbri ja e-posti aadressi. Kaebaja väidetel on tema subjektiivseid õigusi rikutud sellega, et

vaidlusaluse enampakkumise korraldamine toimus nii, et tal puudus võimalus osaleda lepingute

enampakkumise protsessis, teha omapoolseid pakkumisi ning võimalusel ise sõlmida vastavaid

lepinguid. Kohus kaebajaga selles ei nõustu.

36. Esiteks nõustub kohus kolmanda isikuga selles, et vara enampakkumise menetlus on HMS

§ 46 tähenduses avatud menetlus. Avatud menetluse põhieesmärk on tagada võimalikult

paljudele huvitatud isikutele võimalus menetluses osaleda. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks

tuleb edastada menetlusteave sellisel viisil, et huvitatud isik saaks teabega mõistlikul viisil

tutvuda. HMS § 47 lõike 3 kohaselt avaldab haldusorgan teate avatud menetluse algatamise

kohta üleriigilise levikuga ajalehes. Kohalikku elu puudutavas küsimuses avatud menetluse

algatamise teate võib avaldada kohalikus või maakondlikus ajalehes.

37. Teiseks on Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 Riigikohus

rõhutanud, et riigivara kasutusse andmisel, võõrandamisel jms tehingute tegemisel on isikul

õigus nõuda vaid seda, et teda koheldaks võrdselt teiste pakkujatega, et ei piirataks tema

ettevõtlusvabadust ning et riik peaks kinni normidest, mis on kehtestatud sellises situatsioonis

oleva pakkuja kaitseks. AS Jetoil, kelle asukoht on Tallinn ja kes opereerib Kärdla ja

Kõrgessaare tanklaid, esitas oma pakkumise õigeaegselt. Kui vastustaja oleks saatnud kaebajale

personaalse kutse enampakkumisel osalemiseks, siis oleks teised ettevõtted põhjusega valda

süüdistanud ebaõiges konkurentsis.

38. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium 07.05.2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-03

leidnud, et demokraatlikus riigis peab isik ka ise oma informeerituse eest hoolitsema ja

massimeediat jälgima. Kõigi potentsiaalselt huvitatud isikute isiklik teavitamine olnuks antud

juhul küll mõjusam teabe edastamise vahend, kuid see olnuks riigile ebamõistlikult koormav

juba ainuüksi seepärast, et huvitatud isikute täpne ring ei saanud olla teada. Kohus leiab, et

kuivõrd enampakkumises oleksid saanud osaleda ka sellised äriühingud, kes veel ei opereerinud

kütusetanklaid, siis ei olnud vastustajal võimalik kõikide huviliste võrdset kohtlemist tagades

huvitatud isikuid enampakkumisest isiklikult teavitada.

39. Kaebaja on viidanud Riigikohtu 01.10.2002 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-57-02, leides, et

nimetatud kohtulahendist oleks tulnud vastustaja kohustus kaebajat isiklikult enampakkumisest

informeerida. Kohus ei nõustu kaebaja sellise sisukohaga. Viidatud lahendis on Riigikohus

leidnud järgmist: „Huvitatud isikute väljaselgitamine ja isiklik informeerimine ei ole liigsete

halduskuludeta võimalik. Isikult, kes soovib maad enampakkumisel erastada, ei ole ülemäärane

eeldada, et ta hangib massiteabevahenditest ise info planeeritud enampakkumiste kohta. Seetõttu

tuleb enampakkumise korraldamise aluseks olev haldusakt lugeda enampakkumisel osalemisest

huvitatud isikute suhtes teatavaks tehtuks ajalehes teate avaldamisega.“ Nii et kinnita tsiteeritud

lahend mitte kaebaja, vaid hoopis vastustaja ja kolmanda isiku väiteid. Kohus leiab, et vastustajal

ei olnud põhjust pidada kaebajat vaidlusaluse Mäe tn 9 kinnistu suhtes erilist huvi omavaks

isikuks, mistõttu ei olnud ka vajadust kaebajat enampakkumisest isiklikult teavitada.

40. Samuti on kaebaja viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2005 otsusele nr 3-3-1-59-

05, milles Riigikohus leidis, et lepingute sõlmimine, millega avalik võim annab eraõigusliku

isiku kasutusse olulise avaliku ressursi (antud juhul tankla ehitamiseks vajaliku kinnisasja),

lubades sinna paigutada rajatisi, mida kasutatakse tasu eest või tasuta nii avalikes kui ka

erahuvides, peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja

läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma

menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel

isikutel. Nendest menetlusnõuetest kõrvalehoidumist ei saa põhjendada asjaoluga, et puudub

vastav menetluskord või õigustloovate aktidega kehtestatud konkreetsed nõuded. Nimetatud

haldusvaidluses oli probleemiks asjaolu, et vaidlusaluste lepingute sõlmimisel ei olnud viidud

läbi avalikku pakkumismenetlust. Käesolevas haldusasjas näib aga vastupidiselt, et kaebaja ei

olnud rahul avatud pakkumismenetluse läbiviimisega. Kohus leiab, et viidatud kohtulahend on

iseenesest täiendav argument selle poolt, et määruses nr 8 enampakkumisele esitatud tingimused

on seaduslikud ja võrdset kohtlemist tagavad.

41. Kohus leiab, et kaebaja viited Riigikohtu erikogu 20.12.2001 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-

8-01 ja 20.12.2001 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-15-01 ning Riigikohtu halduskolleegiumi

04.04.2003 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-32-03 ei ole asjakohased, kuna nimetatud lahendites ei

käsitletud asjaolusid ega võetud seisukohti küsimuses, mis mõjutaksid määruse nr 8 § 14 lõike 2

põhiseaduspärasust.

42. Viimasena kontrollib kohus korralduse nr 504 vastavust vorminõuetele. HMS § 55 sätestab

nõuded haldusakti vormile. Korraldus nr 504 on kirjalik, selles on arusaadavalt kirja pandud

resolutsioon, see on piisavalt põhjendatud, olemas on vaidlustamisviide. Akti on allkirjastanud

vallavanem ja vallasekretär. Seega on korraldus nr 504 kooskõlas haldusakti vorminõuetega.

43. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et korraldus nr 504 on õiguspärane ega kuulu

tühistamisele.

Menetluskulud

44. Kohus leiab, et menetluskuludena tuleb mõista kaebuse esitajalt Käina Vallavalitsuse kasuks

välja 7000 (seitse tuhat) krooni ja AS-i Jetoil kasuks 11 800 krooni. Kaebuse esitaja

menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.

45. Kaebaja on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude summas 14 948 krooni

väljamõistmiseks. Menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 14 868 krooni ja

riigilõivust summas 80 krooni.

46. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt nimetatud sättest jääb kaebaja taotlus rahuldamata. Seega jäävad kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

47. Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt menetluskulude summas 10 000 krooni

väljamõistmiseks. Teistel menetlusosalistel menetluskulude suurusele vastuväiteid ei olnud.

HKMS § 93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi

kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus leiab, et nimetatud sättes on tegelikult

mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so ka õigusabikulude (alates 01.09.2006 kehtiv

HKMS redaktsioon teeb vahet kohtu- ja kohtuvälistel kuludel, millest viimaste hulka kuuluvad

ka õigusabikulud). Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et

menetluskulu näol on tegemist õigusabikuluga. HKMS § 83 kohaselt on menetluskulud

menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõike 4 punkti 1 kohaselt on kohtuvälisteks

kuludeks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on kaebaja esitatud

õigusabikulude hüvitamise taotlus HKMS § 83 järgi lubatav. Kohtuistungil kinnitasid nii Käina

vallavanem Üllar Padari kui vallavalitsust esindanud vandeadvokaat Aurelia Koitver, et

õigusabikulud summas 10 000 on AB-le Koitver OÜ enne istungit tasutud. Seega on kohtu

hinnangul tegemist reaalselt kantud menetluskuluga.

48. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohus leiab, et vastustaja kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud

osaliselt. Käina Vallavalitsuse struktuuris on vallasekretäri ametikoht, mis on valla kodulehe

(www.kaina.hiiumaa.ee) andmetel ka hetkel täidetud. Vastavalt KOKS § 55 lõikele 2 võib valla-

või linnasekretäriks nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi

kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse

kohta. Valla- ja linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid

tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon.

KOKS § 55 lõike 4 punkti 6 kohaselt on valla- või linnasekretäri ülesandeks valla kohtus

esindamine. Seega on iga linna- või vallavalituse koosseisus olemas vähemalt üks jurist: valla-

või linnasekretär. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vastustajal tingimata vajalik võtta menetluses

endale esindajaks advokaati. Et aga vastustaja otsustas siiski õigusabile kulutusi teha, kuuluvad

need kaebajalt väljamõistmisele vaid osaliselt. Kohus arvestab ka asjaolu, et vaidlus ei olnud

õiguslikult keerukas ja et vastustajal on olnud sarnane haldusvaidlus samade menetlusosalistega

aasta tagasi. Eestoodust tulenevalt loeb kohus vastustaja poolel käesolevas asjas põhjendatud

õigusabikuludeks 7000 (seitse tuhat) krooni.

49. Kolmas isik on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude summas 11 800 krooni

väljamõistmiseks. Vastustajal ei olnud menetluskuludele vastuväiteid. Kaebaja hinnangul

kuuluks taotluse täieliku rahuldamise korral väljamõistmisele õigusabikulude summa ilma

käibemaksuta, so summas 10 000 krooni.

50. Kolmas isik on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et menetluskulu näol on

tegemist õigusabikuluga. Seega on kolmanda isiku esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus

HKMS § 83 järgi lubatav. Kolmas isik on esitanud internetipanga väljatrüki (tlk 154), mille

kohaselt AS Jetoil on tasunud AB Leppik ja Partnerid OÜ-le 14.08.2007 11 800 krooni. Seega

on tegemist reaalselt kantud menetluskuluga.

51. Alates 01.09.2006 kehtiva HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud

tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab

kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kolmanda isiku

esitatud kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud.

52. Kaebuse esitaja väitel ei tuleks tasutud käibemaksusummat (1800 krooni) menetluskuluna

käsitleda. Kohus nõustub kaebuse esitaja selle väitega. Vastavalt HKMS § 5 lõikele 1

kohaldatakse halduskohtumenetlusele HKMS-ga reguleerimata osas tsiviilkohtumenetluse

hagimenetluse sätteid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud oma 19.04.2006 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06 ja 03.10.2006 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, et

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lõikest 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja

mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta

kinnitab seda kohtule. Kolmas isik kaebuse esitaja poolt õigusabikulude osas tehtud

kommentaarile vastuseks seda ei kinnitanud. Seega lähtub kohus asjaolust, et kolmandal isikul

on võimalik õigusabikulult tasutud käibemaks hiljem riigilt tagasi taotleda. Seega kuulub

kolmanda isiku taotlus rahuldamisele osaliselt: summas 10 000 krooni.

Kadriann Ikkonen

Kohtunik

Ringkonnakohtu 11. aprilli 2008. a otsuse resolutsioon:

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.08.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-143 osas, millega

halduskohus mõistis Saare Olerex AS-lt Käina Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulu

7 000 krooni. Teha nimetatud osas uus otsus, millega jätta Käina Vallavalitsuse taotlus

menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamata. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Jätta Saare Olerex AS apellatsioonkaebus rahuldamata.

Mõista Saare Olerex AS-lt AS Jetoil kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu summas

10 000 (kümme tuhat) krooni.