2-07-24148/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-24148

Tsiviilasi

MP avaldus vanema õiguste määramiseks lapse suhtes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja MP(isikukood XXX, elukoht XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja advokaat KK

Puudutatud isik TL (isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat TB-J

Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik TL (M L V kaudu)

esindaja EM

Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik T L (T K V kaudu)

esindaja ÜL

Kohtuistungi toimumise aeg

28. august 2007. a.

RESOLUTSIOON

Kinnitada MP(edaspidi: ema) ja TL(edaspidi: isa, mõlemad koos: lapsevanemad) vahel

vanema õiguste määramiseks MLL (edaspidi: laps) suhtes sõlmitud kompromiss:

1. Lapse alaliseks elukohaks on lapse ema elukoht; isal on õigus lapsega kokku saada iga

kalendrikuu paaritu nädala teisipäeval alates kella 16.00-st (või pärast lõuna oodet ja

huviringi toimumisel pärast selle lõppemist) kuni 20.00-ni. Eelkirjeldatud juhul läheb isa

lapsele lasteaeda isiklikult järele ning toimetab lapse ema elukohta või ema poolt

nimetatud kohta Tallinna linnas hiljemalt sama päeva kella 20.00-ks õhtul. Juhul, kui

lasteaias toimub samal päeval lastele mõeldud üritus, muudetakse kokkusaamise aega.

Perioodil, mil laps ei käi lasteaias, on kohtumiskohaks ema poolt nimetatud koht Tallinna

linnas. Lapsevanemad lepivad kokku, et ema annab kokkusaamistel (va juhul, kui isa

läheb lapsele lasteaeda järgi) lapse isale üle isiklikult ning võtab lapse vastu isiklikult.

2. Isale võimaldatakse lapsega kokkusaamine ka iga kalendrikuu kahel paaris

nädalavahetusel nii, et kalendrikuu esimesel paaris nädalavahetusel on isal võimalik

lapsega koos olla reede pealelõunast, s.o. peale lõunauinakut toimuvat einet (alates 16.00)

kuni pühapäeva õhtul kella 19.00ni (sh ööbida isa juures) ning kalendrikuu teisel paaris

nädalavahetusel on isal võimalik lapsega koos olla laupäeva hommikust (so alates 10.00)

kuni pühapäeva õhtul kella 19.00ni (sh ööbida isa juures). Juhul kui isa kasutuses olevasse

nädalavahetusse jääb emadepäev, nihutatakse seda kokkusaamist ühe nädala võrra edasi.

Samuti on õigus isal muuta tütrega veedetava nädalavahetuse aega selliselt, et isadepäeva

veedaks tütar temaga. Lapse haigestumise korral isa juures viibides kohustub isa sellest

viivitamatult ema informeerima ja laps transporditakse siis viivitamatult tagasi ema

juurde, kui lapse tervis seda võimaldab. Isa kohustub tagama lapsele eakohased

tingimused lapse viibimise ajal tema juures. Lapsevanemad lepivad kokku, et kuni uue

eluhoone valmimiseni (kus oleks tagatud küte, vesi, lapse ohutus) isa XXX maakodus ei

ööbi laps XXX külmaperioodil (so kui ööpäevane keskmine temperatuur on alla 8 kraadi

Celsiuse järgi).

3. Suvekuudel (so juuli-august) on isale võimaldatud lapsega kuni nädalapikkune (so kuni

7 kalendripäeva järjest) koosviibimine kahel korral, seega kokku 2 nädalat. Suviste isaga

veedetavate nädalate aeg lepitakse kokku pärast ema puhkusegraafiku kinnitamist ning

nende toimumiseaega ei muudeta. Ema kohustub isale teatama oma korralise puhkuse

ajad jooksva kalendriaasta 1. veebruariks. Talveperioodil (so jaanuar – aprill) on isal

õigus veeta lapsega kuni 5-päevane (so kuni 5 päeva järjest) koosviibimine ühel korral.

Perioodil, mil emal on korraline puhkus, kohtumisi isal lapsega kuni 2-nädalase perioodi

jooksul kalendriaasta kohta ning täiendavalt talvel kuni 5-päevase perioodi jooksul ei

toimu.

4. Lapse viibimiskoha jõulupühade ajal (so 24.-25.12) ja aastavahetusel (so 31.12.-01.01.)

lepivad lapsevanemad igakordselt eraldi kokku, arvestades et laps veedab jõulud ühe

vanemaga ja aastavahetuse teise vanemaga. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel on isal

õigus veeta lapsega jõulupühad igal paarisaastal jne. Juhul kui jõulud või aastavahetus

langeb teisipäevasele päevale, siis viibib laps selle vanema juures, kelle juures ta peaks

viibima konkreetse aasta jõulud või aastavahetuse ning isale ära jäänud teisipäevast päeva

ei asendata.

5. Kokkuleppel emaga on isal õigus kohtuda lapsega väljaspool ülaltoodud punktides

nimetatud kokkuleppelisi aegu, eelkõige kui toimuvad sugulaste sünnipäevad. Sugulasteks

loetakse vanemad, õed-vennad, vanavanemad, onud ja nende lapsed. Juhul kui emapoolse

sugulase sünnipäev langeb ajale, mil laps peaks viibima isaga, siis lükatakse kokkusaamine

edasi pooltele sobivale päevale. Sünnipäevade toimumise ajad peavad pooled

kooskõlastama üksteisega vähemalt 1 nädal enne sündmuse toimumist.

6. Juhul, kui isa ja lapse kokkusaamiseks kokkulepitud ajal esinevad kokkusaamist

takistavad mõjuvad põhjused (so lapse või isa haigestumine), lükkub kokkusaamine edasi

mõjuva põhjusena esinevate asjaolude kestmise aja võrra. Mõjuva põhjuseta ärajäänud

kokkusaamised ei kuulu asendamisele, kui see ei tulene käesolevast kokkuleppest või selles

ei lepita eraldi kokku. Lapsevanemad kohustuvad viivitamatult informeerima teist poolt

asjaoludest, mis tingivad kokkusaamise ärajäämise. Lapsevanemad kohustuvad kasutama

seda õigust heausklikult. Juhul kui isal ilmneb mõni muu oluline takistus, mis ei võimalda

lapsega kohtumist (näit. töölähetus), kohustub ta ema selle asjaolu teada saamisest

viivitamatult (võimaluse korral 1 nädal) informeerima.

7. Juhul, kui isa või ema soovib minna lapsega reisima välisriiki, kohustub ta

informeerima eelnevalt sellest teist vanemat (välisriiki reisimine ei saa olla isaga

kohtumiste ärajäämise põhjuseks). XXXriigipiiri ületamist lühiajalisteks viibimisteks

(mitte üle kahe tunni) XXX, ajal mil laps viibib isaga XXX maakodus, ei loeta välismaale

reisimiseks. Lapse piiriületamine kolmandate isikutega (ilma vanemateta) ei ole lubatud.

Lapse reisidokument (ID-kaart ja pass) on ema käes, väljaarvatud nädalavahetustel, mil

laps viibib isaga XXX ning punktis 3 nimetatud pikematel suve- ja talvepuhkustel. Lapse

tagastamisel emale tagastatakse ka lapse dokument.

8. Ühe poole välisriiki elama asumise korral (kui see tingib poole elukoha muudatuse)

lepitakse lapse suhtlemine ja kokkusaamine eraldi elava vanemaga täiendava kirjaliku

kokkuleppega kokku. Välisriiki elama asudes on üks lapsevanem kohustatud teisele

teatama lapse viibimise asukoha.

9. Lapse lasteaia vahetus tuleb eelnevalt mõlema lapsevanema poolt kooskõlastada,

lähtudes seejuures lapse huvidest ja elukohast.

10. Lapsevanemad kinnitavad, et nad kasutavad suhtluskorda heausklikult ja tegelevad

lapsega isiklikult.

11. Käesolev kasvatus- ja suhtluskord kuulub ülevaatamisele ning muutmisele lapse

kooliikka jõudmisel esimese kooliaasta esimese veerandi jooksul, eeldades, et selleks ajaks

on teada lapse koolis viibimise ajad, samuti huvialaringide toimumise ajad. Lapsevanemad

seavad eesmärgiks ühildada lapse õppetöö ning suhtlus- ja kasvatuskord lapse huve silmas

pidades parimal viisil.

12. Lapsel on õigus vanematega suhelda telefoni teel sõltumata sellest kumma vanema

juures laps viibib.

13. Pooled kohustuvad lapse kasvatamisel lähtuma eelkõige lapse huvidest ning kinni

pidama ülaltoodud kasvatuskorrast.

14. Käesolevat kasvatuskorda saab muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel.

15. Lõpetada menetlus MPavalduses vanema õiguste määramiseks lapse suhtes.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud

MPesitas 27.06.2007 avalduse vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. 28.08.2007

kohtuistungil esitasid MPja TL kohtule kinnitamiseks kompromissi. MPja TL on

loobunud edasikaebe õigusest.

Kohus leidis

28.08.2007 sõlmitud kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku alljärgnevas:

1. Lapse alaliseks elukohaks on lapse ema MPelukoht; TL on õigus lapsega kokku saada

iga kalendrikuu paaritu nädala teisipäeval alates kella 16.00-st (või peale lõuna oodet ja

huviringi toimumisel peale selle lõppemist) kuni 20.00-ni. Eelkirjeldatud juhul läheb

TLLapsele lasteaeda isiklikult järele ning toimetab lapse MPelukohta või ema poolt

nimetatud kohta Tallinna linnas hiljemalt sama päeva kella 20.00ks õhtul. Juhul, kui

lasteaias toimub samal päeval lastele mõeldud üritus, muudetakse kokkusaamise aega.

Perioodil, mil laps ei käi lasteaias, on kohtumiskohaks ema poolt nimetatud koht Tallinna

linnas. Lapsevanemad lepivad kokku, et MP annab kokkusaamistel (va juhul, kui TL

läheb lapsele lasteaeda järgi) Lapse TL üle isiklikult ning võtab Lapse vastu isiklikult.

2. TL võimaldatakse lapsega kokkusaamine ka iga kalendrikuu kahel paaris

nädalavahetusel nii, et kalendrikuu esimesel paaris nädalavahetusel on lapse isal võimalik

Lapsega koos olla reede pealelõunast, s.o. peale lõunauinakut toimuvat einet (alates

16.00) kuni pühapäeva õhtul kella 19.00ni (sh ööbida isa juures) ning kalendrikuu teisel

paaris nädalavahetusel on lapse isal võimalik Lapsega koos olla laupäeva hommikust (so

alates 10.00) kuni pühapäeva õhtul kella 19.00ni (sh ööbida isa juures). Juhul kui TL

kasutuses olevasse nädalavahetusse jääb emadepäev, nihutatakse seda kokkusaamist ühe

nädala võrra edasi. Samuti on õigus TL muuta tütrega veedetava nädalavahetuse aega

selliselt, et isadepäeva veedaks tütar temaga. Lapse haigestumise korral isa juures viibides

kohustub TLsellest viivitamatult MP informeerima ja pooled lepivad kokku, et laps

transporditakse siis viivitamatult tagasi ema juurde, kui lapse tervis seda võimaldab.

TLkohustub tagama lapsele eakohased tingimused lapse viibimise ajal tema juures.

Pooled lepivad kokku, et kuni uue eluhoone valmimiseni (kus oleks tagatud küte, vesi,

lapse ohutus) TL XXX maakodus ei ööbi laps XXXs külmaperioodil (so kui ööpäevane

keskmine temperatuur on alla 8 kraadi Celsiuse järgi).

3. Suvekuudel (so juuli-august) on TLvõimaldatud lapsega kuni nädalapikkune (so kuni

7 kalendripäeva järjest) koosviibimine kahel korral, seega kokku 2 nädalat. Suviste isaga

veedetavate nädalate aeg lepitakse kokku peale MPpuhkusegraafiku kinnitamist ning

nende toimumiseaega ei muudeta. MPkohustub TL teatama oma korralise puhkuse ajad

jooksva kalendriaasta 1. veebruariks. Talveperioodil (so jaanuar – aprill) on Lapse isal

õigus veeta lapsega kuni 5-päevane (so kuni 5 päeva järjest) koosviibimine ühel korral.

Perioodil, mil MPon korraline puhkus, kohtumisi Lapse isal lapsega kuni 2-nädalase

perioodi jooksul kalendriaasta kohta ning täiendavalt talvel kuni 5-päevase perioodi

jooksul ei toimu.

4. Lapse viibimiskoha jõulupühade ajal (so 24.-25.12) ja aastavahetusel (so 31.12.-

01.01.) lepivad Pooled igakordselt eraldi kokku, arvestades et laps veedab jõulud ühe

vanemaga ja aastavahetuse teise vanemaga. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel on isal

õigus veeta lapsega jõulupühad igal paarisaastal jne. Juhul kui jõulud või aastavahetus

langeb teisipäevasele päevale, siis viibib laps selle vanema juures, kelle juures ta peaks

viibima konkreetse aasta jõulud või aastavahetuse ning isale ära jäänud teisipäevast päeva

ei asendata.

5. Kokkuleppel MPon TL’il õigus kohtuda lapsega väljaspool ülaltoodud punktides

nimetatud kokkuleppelisi aegu, eelkõige kui toimuvad sugulaste sünnipäevad. Sugulasteks

loetakse vanemad, õed-vennad, vanavanemad, onud ja nende lapsed. Juhul kui emapoolse

sugulase sünnipäev langeb ajale, mil laps peaks viibima isaga, siis lükatakse

kokkusaamine edasi pooltele sobivale päevale. Sünnipäevade toimumise ajad peavad

pooled kooskõlastama üksteisega vähemalt 1 nädal enne sündmuse toimumist.

6. Juhul, kui TL ja lapse kokkusaamiseks kokkulepitud ajal esinevad kokkusaamist

takistavad mõjuvad põhjused (so lapse või isa haigestumine), lükkub kokkusaamine edasi

mõjuva põhjusena esinevate asjaolude kestmise aja võrra. Mõjuva põhjuseta ärajäänud

kokkusaamised ei kuulu asendamisele, kui see ei tulene käesolevast kokkuleppest või

selles ei lepita eraldi kokku. Pooled kohustuvad viivitamatult informeerima teist poolt

asjaoludest, mis tingivad kokkusaamise ärajäämise. Pooled kohustuvad kasutama seda

õigust heausklikult. Juhul kui TL ilmneb mõni muu oluline takistus, mis ei võimalda

lapsega kohtumist (näit. töölähetus), kohustub ta MP selle asjaolu teada saamisest

viivitamatult (võimaluse korral 1 nädal) informeerima.

7. Juhul, kui TLvõi MP soovib minna Lapsega reisima välisriiki, kohustub ta

informeerima eelnevalt sellest teist poolt (välisriiki reisimine ei saa olla Lapse isaga

kohtumiste ärajäämise põhjuseks). XXX riigipiiri ületamist lühiajalisteks viibimisteks

(mitte üle kahe tunni) XXX, ajal mil laps viibib isaga XXX maakodus ei loeta välismaale

reisimiseks. Lapse piiriületamine kolmandate isikutega (ilma vanemateta) ei ole lubatud.

Lapse reisidokument (ID-kaart ja pass) on ema käes, väljaarvatud nädalavahetustel, mil

laps viibib isaga XXXs ning punktis 3 nimetatud pikematel suve- ja talvepuhkustel. Lapse

tagastamisel emale, tagastatakse ka lapse dokument.

8. Ühe poole välisriiki elama asumise korral (kui see tingib poole elukoha muudatuse)

lepitakse Lapse suhtlemine ja kokkusaamine eraldi elava vanemaga täiendava kirjaliku

kokkuleppega kokku. Välisriiki elama asudes on pool kohustatud teisele poolele teatama

Lapse viibimise asukoha.

9. Lapse lasteaia vahetus tuleb eelnevalt mõlema poole poolt kooskõlastada, lähtudes

seejuures lapse huvidest ja elukohast.

10. Pooled kinnitavad, et nad kasutavad suhtluskorda heausklikult ja tegelevad lapsega

isiklikult.

11. Käesolev kasvatus- ja suhtluskord kuulub ülevaatamisele ning muutmisele Lapse

kooliikka jõudmisel esimese kooliaasta esimese veerandi jooksul, eeldades, et selleks

ajaks on teada lapse koolis viibimise ajad, samuti huvialaringide toimumise ajad.

Lapsevanemad seavad eesmärgiks ühildada Lapse õppetöö ning suhtlus- ja kasvatuskord

Lapse huve silmas pidades parimal viisil.

12. Lapsel on õigus vanematega suhelda telefoni teel sõltumata sellest kumma vanema

juures laps viibib.

13. Pooled kohustuvad Lapse kasvatamisel lähtuma eelkõige Lapse huvidest ning kinni

pidama ülaltoodud kasvatuskorrast.

14. Käesolevat kasvatuskorda saab muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel.

Avaldaja ja puudutatud isik paluvad kinnitada kohtul kompromiss ning lõpetada seoses

kompromissi sõlmimisega tsiviilasja menetlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt

kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss

ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Eestkosteasutused

toetavad sõlmitud kompromissi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja

menetlus MPavalduses vanema õiguste määramiseks lapse suhtes lõpetada.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda.

Viivi Villemson

Kohtunik