2-07-23022/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-23022

Tsiviilasi

TL (N L V kaudu) avaldus KK eestkostja määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja TL (N L V kaudu, asukoht XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja KV

Puudutatud isik ÜK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik KK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik KK(isikukood XXX elukoht XXX)

Puudutatud isiku KK määratud korras esindaja advokaat HT

Kohtuistungi toimumise aeg

22. august 2007.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T L (N L V kaudu) avaldus.

2. Seada eestkoste KK kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide

kaitseks.

3. Määrata KK eestkostjaks ÜK.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta T L (N L V kaudu) kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku,

kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla-

või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

T L (N L V kaudu) esitas 15.06.2007 avalduse KK eestkostja määramiseks. Avalduse

kohaselt on lapse ema KK elanud koos K oma vanemate ÜK ja MK juures. Ajavahemikel

XXX, XXX ja XXX oli ÜK määratud KK hooldajaks, kuna KK on määratud raske puue

ja ta ei tulnud kõrvalise abita toime. KK on arstliku ekspertiisi otsusega nr XXX

tuvastatud raske puue XXX, tal puudub töövõime 90% ulatuses, ta on psüühilise

erivajadusega, diagnoositud on XXX. Alates septembrist 2006. a viibib KK T V T K P

tugikodus toetatud elamise teenusel, ta vajab stabiilse tervisliku seisundi säilitamiseks

toetavat elukeskkonda, samuti igapäevaeluga toimetulekuoskuste harjutamist. Haigusest

tulenevalt esineb tal hajameelsust ja probleeme kokkulepetest kinnipidamisel. Raskusi

esineb kulutuste planeerimisel. Kodus elades kulutas K kogu sissetuleku

(töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuse) vaid enda tarbeks. Lapse ülalpidamiseks

puuduvad KK nii rahalised vahendid kui ka oskused ja kogemused.

Kuna toetatud elamise teenus on suunatud KK igapäevaeluga toimetuleku parandamiseks

ja ta elab teenuse osutamise ajal oma tütrest eraldi, on T V T K hinnangul põhjendatud

ÜK määramine KK eestkostjaks. KK on esialgselt teenusele suunatud kuni XXX. Enne

teenuse lõppemist toimub kliendi toimetuleku ning teenuse jätkamise või lõpetamise

vajaduse hindamine.

03.05.2007 esitas ÜK N L V sotsiaalhoolekande osakonnale avalduse tema määramiseks

KK eestkostjaks, kuna K ema KK ei ole haiguse tõttu võimeline last kasvatama. ÜK

abikaasa MK on nõus abikaasa määramisega K eestkostjaks. Ü ja MK kinnitavad, et K K

haiguse tõttu on nad oma lapselast K kasvatanud ja ülal pidanud sünnist saadik.

03.05.2007 lastekaitsetöötaja kodukülastusel perekond K juurde aadressile XXX veendus

lastekaitsetöötaja, et K on vanavanemate Ü ja M K juures olemas eakohased elu- ja

arengutingimused. K on omaette tuba, kus tal on olemas kirjutuslaud ja arvuti. K käis

lasteaias XXX ja lõpetas XXX. Sügisel asub K õppima XXX.

K suhe vanavanematega on hea. K on vanavanematega kujunenud lähedussuhe.

Vanavanemad tagavad K vanemliku hoolitsuse, kasvatuse, ülalpidamise ja turvalisuse,

samuti suhtlemisvõimaluse oma emaga. KK käib kodus ja ka vanavanemad on koos K

käinud XXX tugikodus K külastamas.

Vanavanemad toetavad ka Kerli suhte säilimist bioloogilise isa ja tema vanematega. K

saab isaga hästi läbi, kuid ei soovi jääda isa ja tema vanemate juurde pikemaks ajaks, ka

mitte ööseks.

K on teadlik ema haigusest, ta on nõus, et teda kasvatavad vanavanemad Ü ja M K .

06.06.2007 külastas lastekaitsetöötaja KK XXX tugikodus ning selgitas talle KK eestkoste

seadmise põhjusi ja sellest tulenevaid tagajärgi.

ÜK on vanaduspensionär, tema igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension 3 151

krooni. MK on töötav vanaduspensionär, tema igakuisteks sissetulekuteks on

vanaduspension 4 488 krooni ja netotöötasu 13 700 krooni. Korter XXX kuulub M K .

KK haigusest tulenevalt on tema alaealine tütar K jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

KK viibib käesoleval ajal TVT KP tugikodus toetatud elamise teenusel ega saa oma last

kasvatada. Sellest tulenevalt on vajalik alaealise KK kasvatamiseks ning tema isiklike ja

varaliste õiguste ja huvide kaitseks seada tema suhtes eestkoste. ÜK on andnud kirjaliku

nõusoleku tema määramiseks KK eestkostjaks. N L V sotsiaalhoolekande osakonna

lastekaitsetöötaja hinnangul on ÜK isikuomaduste ja võimete poolest sobiv eestkostja

kohustusi täitma ning ta on võimeline Kerli eest hoolitsema, teda kasvatama ning tagama

tema ülalpidamise. ÜK on käesoleva ajani lähtunud oma tegevuses Kerli huvidest ning K

on vanavanemate juures tagatud kõik vajalikud arengu- ja elamistingimused, turvatunne,

areng ja heaolu.

Alaealine KK võib eestkostja nõusolekuta teha tehinguid, millest ei teki talle otseseid

tsiviilkohustusi ning täita tehinguid vahenditega, mille on talle selleks otstarbeks või

vabaks kasutamiseks andnud tema eestkostja seadusliku esindajana või viimase

nõusolekul kolmas isik. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes perekonnaseaduse (PkS) § 92

lg-test 1 ja 3, §-dest 93-95, lastekaitse seaduse §-st 58 ning tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-dest 554 ja 557 palub avaldaja määrata KK eestkostjaks Ü K .

Kohus määras 22.06.2007 KK esindajaks riigi kulul advokaat HT.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Puudutatud isikud ÜK ja KK ning KK

määratud esindaja toetasid avaldust.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses

kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.

KKon kinnitanud oma nõusolekut määrata KK eestkostjaks ÜK. Lapse isa kohta andmed

puuduvad.

TsMS § 556 lg 1 kohaselt kuulab kohus ära vähemalt seitsmeaastase piisava kaalutlus- ja

otsustusvõimega alaealise isiklikult. KK on sündinud XXX ja on seega hetkel

kuueaastane. Lähtudes KK vanusest on tema ärakuulamine kohtu hinnangul

ebaotstarbekas.

KK määratud korras esindaja leiab esitatud arvamuses, et avaldus on põhjendatud ja ta

toetab selle rahuldamist. Laps elab oma emapoolsete vanavanematega alates oma sünnist.

Kuni asumiseni tugikodusse elas koos nendega ka KK, kuid ema haiguse tõttu lasus lapse

kasvatamine, tema eest hoolitsemine ja ülalpidamine Ü ja MK. Vestluses eestkostjaks

taotletava Ü K selgus, et lapsel on emaga isiklik ja emotsionaalne kontakt. Nemad on

külastanud ema tugikodus ja ema külastab regulaarselt last tema kodus, kuid vastutust

lapse eest ema üksinda kanda ei suuda. K koduks on 4-toaline korter XXX. Lapse

kasutada on omaette tuba, milles on kõik talle eluks vajalik. Õppimiskoht on sisustatud

eakohaselt, on arvestatud, et sügisest asub laps õppima koolis. Maja asub vaikses XXX

piirkonnas mändide all, kõrval on laste mänguväljak. Vanavanemad suhtuvad lapsesse

hoole ja armastusega ning on loonud lapsele normaalse perekeskkonna. Vestluses lapsega

veendus lapse esindaja, et tema vahekord vanavanematega on soe ja usalduslik,

emotsionaalne side tugev. Lapse elukorraldus on saavutanud sellise stabiilsuse, et tema

jätmine sellesse vastab kõigiti lapse huvidele. Tüdruk suhtleb sõpradega oma majast,

samuti on tal sõbranna XXX vallas, kus vanavanematel on suvila ja kus nad koos

suvitamas käivad. Vanaema ÜK on kodune pensionär. Vanaisa MK on küll

vanaduspensionär, kuid töötab AS-s . Vanavanemad on hästi toimetulevad ja nende

sissetulekud on head. Laps on teadlik kohtu menetluses olevast avaldusest ning selle

lahendamise võimalikest tagajärgedest. Vestluses esindajaga avaldas Kerli, et soovib elada

vanaema ja vanaisa juures ja soovib suhelda ka oma emaga. Lapse esindaja leiab, et

eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud piisava põhjalikkusega ning see valik

vastab lapse huvidele. ÜK koos abikaasaga on sisuliselt täitnud vanema kohuseid juba

aastaid, tehes seda vastutustundlikult ja südamega. Isikuomaduste poolest on ÜK sobiv

täitmaks eeskostja ülesandeid. Eestkoste seadmine alaealise KK suhtes on lapse huvides,

vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Käesoleval ajal on laps saamas 7-astaseks.

Esindaja arvates võiks laps eestkostja nõusolekuta teha alates 7-aastaseks saamisest

pisitehinguid summas kuni 100 krooni.

N L korraldustega (t lk 13-15) on tõendatud, et KKi hooldajaks on ajavahemikel XXX,

XXX ja XXX määratud Ü K . Arstliku ekspertiisi otsusest (t lk 16) ilmneb, et KKil on

alates XXX tuvastatud raske puue ning töövõime kaotuse protsent on 90. T V T K

vastusest järelepärimisele (t lk 17) nähtub, et KK on suunatud toetatud elamise teenusele

ajavahemikuks XXX ning ta elab lapsest eraldi. ÜK avaldusest (t lk 18) nähtub et ta palub

end määrata KK eestkostjaks. M K avaldusest (t lk 19) nähtub, et ta on nõus tema

abikaasa, Ü K , määramisega KK eestkostjaks ning et MK on K ülal pidanud ja teda

hooldanud koos abikaasaga K sünnist saadik.

PKS § 92 lg-te 1-3 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja

varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on

surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema

õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud

ilma vanemlikust hoolitsusest.

KK on lapse üksikvanem. Sünniaktis puudub kanne isa kohta. Kuna KK ei ole võimeline

lapse eest hoolitsema, on KK jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest muudel põhjustel PKS

§ 92 lg 3 tähenduses, mistõttu on isikule eestkostja määramine vajalik.

PKS § 93 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle

üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. ÜK on avaldanud soovi saada KK eestkostjaks.

PKS § 95 lg 1 kohaselt teeb ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks eestkosteasutus.

Avalduse on esitanud T L , kes on teinud ettepaneku ÜK eestkostjaks määramiseks.

PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid

eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.

ÜK on K vanaema, kelle juures laps on elanud sünnist saati ning kes on last siiani

kasvatanud. Kohus leiab, et ÜK on võimeline eestkostja kohustusi täitma. Lähtudes

eeltoodust tuleb T L avaldus rahuldada ja ÜK määrata KK eestkostjaks tema täisealiseks

saamiseni. Ü K tuleb tagada KK ülalpidamine ja järelevalve lapse üle.

TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava

esindamise õiguse. TsMS § 557 lg 1 p 4 kohaselt märgib kohus eestkostja määramise

määruses ära, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Kohus

leiab, et KK võib alates 7-aastaseks saamisest teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid

summas kuni 100 krooni. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud Tallinna

Linna kanda.

Viivi Villemson

kohtunik