2-07-19808/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

23. august 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-19808 Tsiviilasi LP hagi OP vastu abielu lahutamiseks, lapse suhtes vanema õiguste määramiseks ja lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LP(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Aleksander Pahmurko Kostja OP(isikukood XXX, elukoht XXX) Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Esindaja Urmas Unt Kohtuistungi toimumise aeg

16. august 2007.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Lahutada OP ja LP abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX

3. Anda tagasi LP abielueelne perekonnanimi D.

4. Jätta AP LP juurde elama.

5. Välja mõista OP elatis 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus LP kasuks tütre AP(sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 23.05.2007.a. kuni AP täisealiseks saamiseni XXX, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud abielu lahutamise osas jätta poolte endi kanda

2. Menetluskulud vanema õiguste määramise osas jätta LP kanda.

3. Menetluskulud elatise nõudmise osas jätta OP kanda. Edasikaebamise kord Otsus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud 23.05.2007 esitas LP hagi OP vastu abielu lahutamiseks, lapse suhtes vanema õiguste määramiseks ja lapsele elatise saamiseks. Hageja leiab, et perekonna säilitamine ja kooselu kostjaga ei ole võimalik. Poolte abielust on XXX sündinud tütar AP. Hagiavalduse kohaselt moodustavad kulutused tütre ülalpidamiseks 5 000 krooni kuus. Lähtudes eeltoodust palub hageja, abielu lahutada, jätta AP hageja kasvatada ning mõista välja kostjalt tütre AP ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus alates 23.05.2007 kuni AP täisealiseks saamiseni. Peale abielu lahutamist soovib hageja endale abielueelse perekonnanime D.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja võttis hagi õigeks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Abielutunnistusest nähtuvalt (t lk 14) on pooled sõlminud XXX abielu Tallinna Perekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr

XXX. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et kooselu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et poolte abielu kuulub seetõttu lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le 2.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 p-i 1 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus asub seisukohale, et vastavalt hageja taotlusele tuleb talle tagasi anda perekonnanimi D.

Hageja on esitanud ka nõude vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. Poolte abielust on XXX sündinud tütar AP ning hageja soovib, et tütar jääks tema juurde elama. Kostja on hageja taotlusega nõus. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus toetab hageja taotlust. Kohus on ära kuulanud ka alaealise AP, kes kinnitas, et soovib jääda ema juurde elama, kuid soovib suhelda ka isaga. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus antud küsimuses ning AP on avaldanud soovi elada ema juures, leiab kohus, et AP tuleb jätta hageja juurde elama.

Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. AP sünnitunnistusest (t lk 13) tuleneb, et OP on tema isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär oli 3 000 krooni kuni 31.12.2006 ning alates 01.01.2007 on kuupalga alammäär 3 600 krooni.

Hageja on taotlenud kostjalt tütre AP ülalpidamiseks igakuise elatise 2 500 krooni väljamõistmist alates 23.05.2007 kuni AP täisealiseks saamiseni. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus antud küsimuses, leiab kohus, et Oleg Potokovilt tuleb LP kasuks tütre AP ülalpidamiseks välja mõista elatis 2 500 krooni kuus alates 23.05.2007 kuni AP täisealiseks saamiseni XXX.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lapse suhtes vanema õiguste määramine vaadatakse TsMS §

550 lg 1 p 2 kohaselt läbi hagita menetluses. Seega tuleb vanema õiguste määramise osas jätta menetluskulud hageja kanda. Abielu lahutamise osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda ning menetluskulud lapsele elatise saamises osas tuleb jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik