2-06-14024/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-14024

Tsiviilasi

VLhagi R OÜ vastu 43 600,60 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja VL(isikukood xxx, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Selberg

Kostja R OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp

Kohtuistungi toimumise aeg

19. juuni 2007. a.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2007 osaotsus tsiviilasjas 2-06-14024 tasaarvestuse

27 075 krooni ulatuses ning menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha uus otsus, millega mõista välja R OÜ-lt VL kasuks 11 381,16 krooni

(üksteist tuhat kolmsada kaheksakümmend üks krooni 16 senti) ning viivis 0,25%

päevas osaliselt protsendina põhinõudest (9 564 krooni) alates 02.06.2006 kuni

põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Asjaolud

VLesitas 02.06.2006 hagi R OÜ vastu 43 600,60 krooni saamiseks. Kostja esitas 13.07.2006

hagiavalduse vastuses vastuväite haginõude tasaarvestamiseks, milles palub jätta hagi

rahuldamata, kuna kostjal on samaliigiline nõue hageja vastu ja seda on võimalik

tasaarvestada. 23.03.2007 eelistungil tunnistas kostja hageja nõuet. Kohus rahuldas hageja

nõude 11.04.2007 osaotsusega, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 43 600,60

krooni, viivise osaliselt protsendina põhinõudest alates 02.06.2006 kuni põhinõude täitmiseni

ning jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus märkis osaotsuses tsiviilmenetluse seadustiku

(TsMS) 450 lg 2 kohaselt, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi

või vastuväite lahendamisel. Tasaarvestamise vastuväite osas jätkas kohus menetlust.

Vastuväide

13.07.2006 esitatud vastuväite kohaselt sõlmiti poolte vahel 01.07.2005 tööleping ning samal

päeval asus hageja ettevõtte tegevjuhi ametikohale tööle. Hageja põhipalgaks oli 19 960

krooni kuus. Hageja töötas ettevõttes ka juhatuse liikmena ajavahemikul 16.09.2005 kuni

28.03.2006 (tagasikutsumine 18.03.2005 juhatuse otsusega). Ettevõttes töötamise ajal on

hageja saanud tema töötasu ületavate summadena 27 075 krooni (2005. a 34 119 krooni +

2006. a 2 936 krooni – saadaolev puhkusekompensatsioon 13 307 krooni), mille hulgas

sisaldusid alusetult makstud komandeeringutasu ja majanduskulu. Lisatasu sai vastavalt

töölepingule maksta vaid tööandja otsusel. Nimetatud otsuseid tehtud ei ole. Hageja pidi

olema ettevõtte tegevdirektorina ja juhatuse liikmena teadlik, et tal puudub õiguslik alus

palgale lisaks täiendavate väljamaksete tegemiseks. Puudus ka lisatasu maksmise alus- hageja

ei ole täitnud täiendavaid tööülesandeid. Kummaline on kostja meelest ka lisatasu maksmine

väikeste summadena kuu lõikes mitmel korral.

Alusetu on hageja viitamine palgaseaduse (PalS) § 37 lg-le 1, kuna tegemist ei ole ekslikult

arvutusvea tõttu tasutud summadega ning tööandja ei ole teadlikult ega tahtlikult töötasu

ületavaid summasid maksnud. Hageja on teinud endale ülekandeid, makstes alusetuid

makseid, tööandja teadmata. Hageja tööülesannete hulka ei kuulunud palga maksmine ega

iseendale töötasu suuruse või lisatasude määramine. Kostja viitab töökoodeksi § 128 lg 1 p-le

7 ja leiab, et hageja on vastutav tekitatud materiaalse kahju eest. Hageja on vastavalt

äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-tele 1 ning 2 vastutav äriühingule tekitatud kahju eest ka juhatuse

liikmena, kuna ei täitnud alusetuid makseid tehes oma ülesandeid korraliku ettevõtja

hoolsusega.

Majanduskulude katmiseks saanuks hageja võtta sularaha kassast, mistõttu ei olnud

põhjendatud ülekande tegemine arvelduskontolt. Hageja ei ole esitanud algdokumente, mis

kinnitaks, milliseid majanduskulusid on hageja ettevõtte eest kandnud.

Hageja sai seoses tööülesannete täitmisega enda valdusse sülearvuti HP NX6125 väärtusega

17 850,58 krooni, selle lisaseadmed väärtusega 1 935 krooni ning digikaamera Olympus SP-

500UZ väärtusega 7 868 krooni. Töölepingu lõppedes ei ole hageja arvutit ega digikaamerat

tagastanud.

Kostja

leiab,

et

tal

on

õigus

nõuda

hagejalt

nimetatud

esemete

soetamismaksumuse, kokku 27 653,58 krooni, hüvitamist. Kostja väitel soetas hageja

nimetatud esemed kostjaga kooskõlastamatult ning need asjad ei ole kunagi kostja valduses

olnud, kostja sai nimetatud esemete soetamisest teadlikuks raamatupidamist kontrollides ja

järelmaksuarve laekudes.

Hageja taotles kuulata üle tunnistaja JM, kes võib tõendada fakti, et sülearvutit ja

digikaamerat ei ole kostja valduses olnud ning et kõik ettevõtte igapäevaseks

majandustegevuseks vajaminev osteti ettevõtte kassasse laekunud rahaliste vahendite arvelt.

Kostja leiab, et tal on hageja vastu varaline nõue, mille saab hageja nõudega tasaarvestada.

Kostja tegi hagejale tasaarvestuse avalduse ning palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Hageja vastus vastuväitele

Hageja ei ole vastuväitega nõus, hageja väitel on tasaarvestuseks esitatud nõue paljasõnaline

ja tõendamata. Töötasu ületavad summad olid lisatasu, mille maksmise võimalus on

töölepingu punktis 5.2 ette nähtud - vastavalt tööandja võimalustele tööandja otsusel. Osa

summadest on käsitletavad lähetuskuludena, osa puhkuserahana ning osa kostja poolt hagejale

hüvitatud majanduskuludena. Hageja viitab PalS § 37 lg-le 1 ning leiab, et ekslikult

enammakstud summad tulnuks kostjal pidada kinni 3 kuu jooksul arvates nimetatud summade

maksmisest. Kostja ei ole seda teinud, olles seega kaotanud õiguse summade

tagasinõudmiseks. Kostja ei ole ka tõendanud, et maksmise aluseks oleks olnud § 37 lg 2

kohaselt töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid.

Hageja ei ole enda kätte jätnud ühtegi kostjale kuuluvat töövahendit. Kuna kostja ei ole ühtegi

töövahendit hagejale allkirja vastu üle andnud, puudus hagejal ka kohustus töölt lahkumisel

tema töölaual olnud asjade tööandjale allkirja vastu üleandmiseks. Kostja ei ole seega

tõendanud kahju tekitamist hageja poolt. Samuti ei ole käibemaks kostja kahju, kuna kostja

saab selle tagasi.

Hageja vaidleb vastu töökoodeksi § 128 lg 1 p 7 kohaldatavusele tasaarvestamisel, leides, et

antud nõue on individuaalne vaidlus tööandja ja töötaja vahel. Kuna individuaalse töövaidluse

lahendamise seadusega (ITLS) on nõude aegumise tähtajaks 4 kuud, on kostja nõue aegunud.

Hageja väitel on ta täitnud juhatuse liikme kohuseid vajaliku hoolsusega, kostja esitatud

osanike erakorralise koosoleku protokollist ei nähtu, et hageja tagasikutsumise põhjuseks

oleks olnud mõni kostja poolt käesolevas kohtuasjas esiletoodud asjaolu. Juhatuse liikme

kohustuse rikkumine on tõendamata. Hageja volitused juhatuse liikmena ei olnud millegagi

piiratud, kostja viited omavolile ja töötasu maksmisele vaid osanike otsuste olemasolul on

paljasõnalised. Tunnistaja ütlusega ning viis kuud hiljem koostatud varade inventeerimise

aktiga ei saa tõendada asjaolu, et hageja ei ole digikaamerat ja sülearvutit tagastanud. Samuti

ei saa tunnistaja ütlustega tõendada kassa arvestust hõlmavat raamatupidamise korraldamist.

Hageja käis 2005. a oktoobris komandeeringus seoses kavandatava kostja osaluse

omandamisega Box Delivery Helsinki OY poolt. Hageja leiab, et tema poolt tehtud kulutused

olid vajalikud ja põhjendatud, kostja väide kahju tekkimise kohta on alusetu ja tõendamata.

Hageja väitel ei saa kostja tasaarvestuse nõudeid võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 4 kohaselt

tasaarvestada, kuna hageja saab neile esitada vastuväiteid.

Kohtu põhjendused

19.06.2007 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.

Tunnistaja JM (endise R OÜ töötaja) ütluste kohaselt soetas hageja Elionist ostetud arvuti

(marki tunnistaja ei tea) endale töötamiseks. Tunnistaja ei ole näinud hagejat töötamisel

kasutamas vaidlusalust digikaamerat. Majanduskulude jaoks võeti ettevõttes kassast sularaha.

Tunnistaja hinnangul puudus hagejal vajadus tööotstarbel digikaamera soetamiseks. Fotod,

mille tarvis hagejal väidetavasti digikaamerat vaja läks, tegi tunnistaja. Kassa oli hageja käes,

palka maksis samuti hageja. Kassast raha saamine vormistati A-4 formaadis paberil, kuhu

märgiti, kuidas raha kassasse sai ning kellele raha välja maksti.

Kuivõrd kohus on hageja nõude võlgnevuse 43 600,60 ja viiviste saamiseks lahendanud

11.04.2007 osaotsusega, lahendab kohus käesoleval hetkel vaid tasaarvestuse vastuväidet.

Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas hagejal oli õigus töötasu ületavate summade 27 075

krooni saamiseks, kas kostja saab nõuda hagejalt digikaamera, sülearvuti ning selle

lisatarvikute väärtuse 27 653,58 krooni hüvitamist ning kas kostja saab hageja nõude

tasaarvestada.

Pooled sõlmisid 1.juuli 2005 töölepingu milles oli töötaja põhipalgaks 19 960 krooni kuus.

Hageja sai juhatuse liikmeks 16.september 2005. Hageja kutsuti juhatusest tagasi 18.03.2006

(tl 10). Seega tuleb tööleping lugeda lõppenuks alates 16.september 2005. Juhatuse liikme

lepingut temaga sõlmitud ei ole, samuti on osanike otsusega määramata hageja töötasu.

Kõigepealt käsitleb kohus lepingus ettenähtud töötasu ületavate summade 27 075 maksmist

hagejale. Hageja väitel on osaliselt tegemist töölepingu järgse lisatasuga. Poolte vahel

sõlmitud töölepingu (tl 22) punktist 5.2 nähtub, et muud lisatasu makstakse vastavalt tööandja

võimalustele tööandja otsusel. Hageja on väitnud, et osa palka ületavast summast on tema

arvele kantud majanduskulude ning komandeeringutasu katteks. Hageja ei ole tõendanud,

milles majanduskulud seisnesid ega ole esitanud kulude kandmist tõendavaid dokumente.

Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra

§ 3 kohaselt hüvitatakse töölähetuse kulud ja makstakse päevaraha tööandja kirjaliku otsuse

alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate

lähetuskulude ja päevaraha määrad. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme

tööandjana käsitatakse käesolevas määruses juriidilist isikut, kelle juhtimis- või kontrollorgani

liige lähetatu on. Hageja ei ole välislähetuses viibimise tõendamiseks tööandja kirjalikku

otsust esitanud. Kohus ei nõustu hageja väitega, et osa töötasu ületavatest summadest on

käsitletavad majanduskulude ning komandeeringutasuna.

PalS § 37 lg 1 kohaselt saab töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud

summasid tagasi nõuda eelkõige arvutusvea tõttu kolme kuu jooksul, kui töötaja ei vaidle

neile. Käesoleval juhul ei ole tegemist arvutusveaga. PalS § 37 lg-st 2 tulenevalt võib muudel

põhjustel tagasi nõuda ainult juhul kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud

valeandmed või võltsitud dokumendid. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt teadvalt esitatud

valeandmete või võltsitud dokumentide alusel liigselt makstud summasid on tööandjal õigus

tagasi nõuda seaduses ettenähtud aja jooksul.

Kostja on esitanud ka vastuväite töökoodeksi 128 lg1 p7 alusel. Hageja on avaldanud

seisukohta, et töölepingu alusel talle väidetavalt enammakstud palga osas on kostja väide

aegunud nagu ka TööK 128 rakendamise suhtes. Kohus nõustub kostjaga aegumise suhtes.

ITLS §6 kohaselt on nõude aegumise tähtajaks 4 kuud. Samas ei saa palgaseadus laieneda

isikutele, kes töötavad mõne muu lepingu alusel (PalS §1 lg1)

Kostja on esitanud nõude ka ÄS §187 järgi. Kuni 31.detsember 2005 kehtinud redaktsioon

sätestas, et juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumisega seltsile tekitatud kahju eest.

Alates 1.jaanuar 2006 sätestas ÄS §187 lg1 et, juhatuse liige peab oma kohustusi täitma

korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt juhatuse liikmed, kes on

oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju

hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuivõrd hageja tööülesanded juhatuse

liikmeks saamisega ei ole muutunud, on kohus seisukohal, et hageja töötasuks tuleb lugeda

19 960. Asja materjalides ei nähtu juhatuse otsuseid hageja kui töölepingu alusel töötajale

lisatasude maksmisest, samuti nõukogu otsused hageja töötasu suurendamise kohta. Hageja ei

ole eitanud, et tal oli kostja arvelduskontole ligipääs. Seega oli hagejal võimalik kanda endale

üle töötasu ületavaid summasid. VÕS §127 lg1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kohus on seisukohal, et asjaolu, et osanike erakorralise koosoleku protokollis ei ole ära

näidatud hageja juhatusest tagasikutsumise põhjust, ei tähenda seda, et juhatuse liige oleks

oma kohustuse vajaliku hoolsusega täitnud. Ka asjaolu, et juhatuse liikme volitusi ei olnud

millegagi piiratud, ei tähenda seda, et hagejal oleks olnud õigus

Ka asjaolu, et 2005 majandusaasta aruandele on alla kirjutanud teine juhatuse liige Martin

Künnap, ei tähenda kostja poolset heakskiitu hageja , kui juhatuse liikme töötasule.

Majandusaasta aruandega on fikseeritud tegelik olukord.

Iseenesest õige on hageja seisukoht, et VÕS §1037 ei kuulu kohaldamisele, kuna

VÕS§1kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut ka töölepingule. VÕS

§1037 paikneb aga eri-, mitte üldosas.

Järgnevalt käsitleb kohus digikaamera, sülearvuti ja selle lisatarvikute väärtuse hüvitamist.

Hageja esitatud 24.08.2006 vara inventeerimise akti kohaselt ei ole hageja tagastanud

töölepingu lõppemisel kostjale hageja valduses olnud sülearvutit, arvuti lisaseadmeid ning

digikaamerat. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja

selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja on tuginenud vastuväites muuhulgas asjaolul, et hageja valduses on hagejale

töötamiseks ostetud kostjale kuuluvad esemed, mille väärtuse 27 653,58 krooni hüvitamist

kostja nõuab. Seetõttu on kostja kohustus tõendada, et nimetatud esemeid ei ole hageja

kostjale üle andnud. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et viis kuud hiljem koostatud vara

inventeerimise aktiga, tunnistaja ütlusega ning kostja väidetega ei ole piisavalt tõendatud, et

nimetatud esemeid ei ole hageja töölepingu lõpetamisel kostjale üle andnud. Kohus leiab, et

kostja kahju summas 27 653,58 krooni tekkimine ei ole tõendatud ning jätab vastuväite

27 653,58 krooni hüvitamise osas rahuldamata.

Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1

kohaselt oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus

oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostjal on

hageja suhtes nõue 27 075 krooni saamiseks ning kostja tasaarvestuse vastuväide kuulub

osaliselt rahuldamisele.

Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse

vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või

osaliselt rahuldamata, tühistab kohus TsMS § 450 lg 4 kohaselt ühtlasi reservatsiooniga

otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda ja otsustab uuesti menetluskulude jaotuse.

Kohus leiab, et seoses tasaarvestuse vastuväite osalise rahuldamisega tuleb muuta 11.04.2007

osaotsust. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte

nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Kostja nõue hageja suhtes eksisteeris hetkel, mil hagejal tekkis nõue kostja suhtes. Seega on

nõuded tasaarvestatavad ajast, mil hageja nõue kostja vastu tekkis. Pärast tasaarvestust on

kostja põhivõlgnevus hageja ees (põhinõue 36 639 – 27 075) 9 564 krooni ning

viivisevõlgnevus (põhinõue 9 564, viivis 0,25% päevas, 76 viivitatud päeva) 1 817,16 krooni.

Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 11 381,16 krooni ning viivis osaliselt

protsendina põhinõudest (9 564 kroonilt 0,25% päevas) alates 02.06.2006 kuni põhinõude

täitmiseni.

Seoses tasaarvestuse vastuväite osalise rahuldamisega otsustab kohus uuesti menetluskulude

jaotamise. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1 mille kohaselt

kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik