2-07-18419/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-07-18419

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2007.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-18419 Tsiviilasi BALTI INVESTEERINGUTE GRUPI PANK AS hagi Kxxxxx Nxxx vastu võlgnevuse 127 816 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BALTI INVESTEERINGUTE GRUPI PANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); Hageja esindaja: Maarja Tammisto Kostja: Kxxxxx Nxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Välja mõista Kxxxxx Nxxxxxxx BALTI INVESTEERINGUTE GRUPI PANK AS-i kasuks 127 816 (ükssada kakskümmend seitse tuhat kaheksasada kuusteist) krooni võlgnevuse katteks.

Sissenõutavast summast 63 908,45 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 9268,26 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4589,35 krooni viivis, 12781,69 krooni leppetrahv, 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 36568,25 krooni kahjuhüvitis.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta Kxxxxx Nxxxxx kanda.

Edasikaebamise kord

2 (3) Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest esitada otsuse teinud kohtule avaldus (kaja) menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS esitas 10.05.2007.a kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 127 816 krooni nõudes. Võlgnevusest moodustab 63908,45 krooni tagastamata krediidisumma, 9268,26 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4589,35 krooni viivis, 12781,69 krooni leppetrahv, 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 36568,25 krooni kahjuhüvitis.

24.05.2007.a määrusega võttis Tartu Maakohus tsiviilasja menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393, kohustades teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 14. juuniks 2007.a. Hagimaterjalid on 28.05.2007.a vastu võetud kostja ema Mxxxxxx Rxxxxxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud.

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS §

407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja Kalmer Nõela vahel on 31.07.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0604292/96. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagastama. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Hageja andis kostjale krediiti 45

000 krooni. Kostja rikkus lepingut jättes kohaselt tasumata tarbijakrediidilepingust tulenevad osamaksed. VÕS § 416 lg 1 näeb ette krediidiandja õiguse öelda leping üles tarbija makseviivituse korral. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. VÕS § 158 lg 1 ja lepingu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Pooled on lepingus kokku leppinud ka intressi tasumises ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises. VÕS § 115 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse võlgniku poolt kohustuse rikkumisel, nõuda koos kohustuse täitmisega võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju muuhulgas saamata jäänud tulu ning lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

3 (3)

Menetluskulude jaotus:

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus lahendas asja kostja kahjuks, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik: