2-07-22692/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.07.2007 Rapla

Tsiviilasja number 2-07-22692

Tsiviilasi AS S E Ü hagi TÜ E, P-R T ja U Tvastu kohustuse täitmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS S E Ü ( reg.nr xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx xxxxxxxx x) hageja esindaja L V, kostja TÜ E ( reg.nr xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxx, xxx tn x), kostja esindaja PR T, kostja P T (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxx tn x), kostja U T (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxx tn x)

Resolutsioon Välja mõista TÜ Elt, P-R Tlt ja U Tlt solidaarselt 30 951,39 krooni ja viivis alates 31.05.2007 0,059% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS S EÜ kasuks.

Tunnustada AS S E Ü õigust müüa enampakkumisel TÜ E poolt panditud kaubik Ford Transit 100L VAN reg.nr xxx xxx ja/või sõiduk Shervolet Lumina reg.nr xx xxx.

Edasikaebamise kord TÜ E, P-R T ja U T võivad esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud Hageja ja kostja TÜ E sõlmisid 20.05.2003 laenulepingu nr 7500086950310, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 159 000.- kr, intressimääraga panga Eesti krooni laenude baasintress + 6,6% aastas, laenutähtajaga 30.05.2007. Kostja kohustus vastavalt lepingu p-dele 4.3, 5.3 tasuma laenu igakuuliselt summas 3313.- kr ja intressi iga kuu 30.kuupäeval. Vastavalt 20.05.2003 sõlmitud käenduslepingule nr 7500086980380 käendas kostja 1 poolt võetud laenulepingust tulenevaid kohustusi 100 000.- kr ulatuses P-R T ja käenduslepingu nr 7500087200380 alusel käendas kostja 1 poolt võetavat laenu 100 000.- kr ulatuses U

T. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks pantis kostja 1 registerpandilepingu nr 7500086970380 29.07.2003 alusel kaubiku Ford Transiti 100L VAN reg.nr xxx xxx ja registerpandilepingu nr 7500086960380 20.05.2003 alusel sõiduki Shervolet Lumina reg.nr xx xxx. Kostja oli kohustatud garanteerima maksepäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade rahaliste vahendite olemasolu oma kontol. Vastavalt lepingu p-le 10 oli kokku lepitud, et kostja 1 kohustub hoidma laenulepingu kehtivuse ajal suurema osa oma rahast pangas ja tegema suurema osa arveldustest panga teenuseid kasutades. Laenusaaja kohustused olid kokku lepitud lepingu p-des 5.1, 5.3, 4.3, 10 ja 16. Kostja 1 laenu ja intressi alates 30.10.2006 enam tasunud ei ole, samuti ei ole seda teinud käendajad, keda on teavitatud kostja 1 poolt laenu ja intressi mittemaksmisest. Vastavalt lepingu p-le 17 on sätestatud, et laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist intressi kahekordses määras, s.o 21,7% aastas e 0,059% päevas. Vastavalt lepingu p-le

18 oli kokku lepitud, et kui laenusaaja rikub lepingus toodud kohustusi, on pangal õigus nõuda leppetrahvi 5% ulatuses tagastamata laenust. Seisuga 31.05.2007 on kostja poolt laenulepingu nr 7500086950310 alusel tasumata laenu põhiosa summas

26 383,20 kr, intress 1619,03 kr, viivis 1630.- kr, leppetrahv 1319,16 kr. Kokku võlgnevus 30 951,39 kr.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja L.Vpalub VÕS §-de 3 lg 1; 6 lg 1; 76 lg-te 1, 2; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 6; 396 lg 1; 397 lg 1 p 1; 397 lg 1; 415; 158; 65; 145; AÕS §-de 276 lg1; 292 lg 1;

297 lg 1; 302 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista 30 951,39 kr ning viivis 0,059% päevas põhinõudest alates 31.05.2007 kuni põhinõude täitmiseni ning tunnustada hageja õigust müüa enampakkumisel TÜ E poolt panditud kaubik Ford Transit 100L VAN reg.nr xxx xxx ja/või sõiduki Shervolet Lumina reg.nr xxxxx.

Kostja vastuväited Kostjad kohustusid kohtule kirjalikult vastama 03.07.2007. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist.

VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruses. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

AÕS § 276 lg 1 sätestab, et asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.

AÕS § 292 lg 1 sätestab, et pandipidaja nõude rahuldamine toimub panditud asja müügiga ning § 292 lg 2 sätestab, et pandipidajal tekib panditud asja müügi õigus, kui pandiga tagatud nõue ei ole selle nõude kohaselt täidetud.

AÕS § 297 lg 1 sätestab, et patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.

AÕS § 302 lg 1 sätestab, et kui registerpandiga tagatud nõuet ei täideta, on pandipidajal õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise teel ning § 302 lg 3 sätestab, et registerpandiga koormatud ese müüakse täitedokumendi alusel seaduses sätestatud korras avalikul enampakkumisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele võrdsetes osades kostjate kanda.

Kohtunik: