3-06-2094/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2007 Tallinn

Haldusasja number

3-06-2094

Haldusasi

H.K.´i

kaebus

Kaitseministeeriumi

Kaitseväeteenistuse

komisjoni 22.09.2006 otsuse nr 123 ja Kaitseressursside

Ameti 11.07.2006 otsuse nr 9-4.9/41 tühistamiseks ning

ettekirjutuse tegemiseks Kaitseressursside Ametile kaebuse

esitaja taotlus uuesti läbi vaadata.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja H.K., esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal.

Vastustaja Kaitseressursside Amet.

Vastustaja

Kaitseväeteenistuse

komisjon,

esindaja

vandeadvokaat Mar-Ann Veiermann.

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest kohtukantselei kaudu 02.07

2007

esitada

apellatsioonkaebus

otse

Tallinna

Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. H.K. on kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks võetud kutsealusena arvele 28.augustil

2002.a. (lk 39). Kaitseressursside Ameti 17.aprilli 2006.a. otsusega nr 9-4.1/7600 tunnistati

kaebaja kaitseväeteenistuskõlblikuks (lk 40). Kaitseressursside Ameti 05.05.2006. a otsusega

nr 9-4.2/10407 kutsuti kaebaja ajateenistusse 3. oktoobriks 2006. a LtVÕK Tapa

Väljaõppekeskusesse.

2. H.K. esitas 22. juuni 2006.a. kuupäevaga dateeritud avalduse (registreeritud

Kaitseressursside Ametis 26.juunil 2006.a.) Kaitseressursside Ametile ajapikenduse

saamiseks ajateenitusse kutsumisel seoses tema õpingutega Inglismaal Bournemouth´is

asuvas kunstiinstituudis (tl 42).

Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsusega nr 9-4.9/41 jäeti H.K.´i avaldus

ajapikenduse saamiseks rahuldamata põhjendusega, et Kaitseressursside Ameti andmetel

omandas H.K. keskhariduse 2003.a. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja avalduse

ajapikenduse saamiseks esitas H.K. 22.06.2006. KVTS § 55 lg 11 alusel on kutsealusel õigus

ajapikendusele, kui ta asub kõrgharidust omandama vahetult pärast keskhariduse omandamist

(lk 16, 44).

3. H.K. esitas 9.augusti 2006 kuupäevaga dateeritud vaide (registreeritud 10.augustil2007.a.)

Kaitseväeteenistuse komisjonile Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsuse nr 9-4.9/41

peale ja taotluse ajapikenduse saamiseks kuni õpingute lõpetamiseni (tl 51-52).

Kaitseväeteenistuse komisjon jättis 22.septembri 2006.a. otsusega nr 123 kaebuse esitaja

vaide ja taotluse ajapikenduse saamiseks rahuldamata ( tl 4).

4. H.K. esitas Kaitseväeteenistuse komisjoni 22.09.2006 otsuse nr 123 ja Kaitseressursside

Ameti 11.07.2006 otsuse nr 9-4.9/41 peale kaebuse Tallinna Halduskohtule.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

5. Kohtule esitatud kaebuses taotleb H.K. Kaitseväeteenistuse komisjoni 22.09.2006 otsuse nr

123 ja Kaitseressursside Ameti 11.07.2006 otsuse nr 9-4.9/41 tühistamist ning ettekirjutuse

tegemist Kaitseressursside Ametile kaebuse esitaja taotlus uuesti läbi vaadata (tl 15).

6. Kaebuse kohaselt asus H.K. peale keskhariduse omandamist õppima statsionaarses õppes

Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse erialal ning esitas vastava tõendi ka Kaitseressursside

Ametile.

Septembris

2005.a.

asus

H.K.

õppima

Suurbritanniasse

Bournemouth´i

Kunstiinstituuti filmi erialale. Tegemist on statsionaarse õppega bakalaureuse kraadi

saamiseks ja õppeaeg on 3 aastat. Vastavad kinnitused saadeti ka ametiasutusele vaide

lahendamiseks. Tegemist on tasulise õppega ja kaebuse esitaja on õpingute finantseerimiseks

esitanud taotlusi mitmetesse fondisesse ja sihtasutustele. Sel (2006.aastal - arvestades

kaebuse halduskohtule esitamise aega) aastal toimus peamine spetsialiseerumine ning

õppekava on oluliselt tihendatud. Peale selle püüab kaebuse esitaja ka töötada vabal ajal

pitsarestoranis kelnerina, et kohapeal toime tulla.

7. Kaebuse esitaja leiab, et kuna ta tunnistati piirangutega kaitseväeteenistuskõlbulikuks alles

17.aprilli 2006.a. otsusega, ei olnud ta gümnaasiumi lõpetamise järel veel subjektiks, kes

saaks esitada avaldust ajapikenduse saamiseks. Nimetatud otsusele eelnesid arstliku komisjoni

läbivaatused ligi kahe aasta jooksul. Lähtuvalt asjaolust, et puudus selgus kaebuse esitaja

tervisliku seisundi kohta ning kõlbulikkus kaitseväes teenimiseks, ei saanud kaebuse esitaja

esitada taotlust ajapikenduse saamiseks vahetult gümnaasiumi lõpetamise järel.

8. Kaebuse esitaja osundab, et ei soovi kõrvale hoiduda ajateenistuskohustuse täitmisest, kuid

vajab aega oma õpingute lõpetamiseks. Sisuliselt viibib ta Eestis aasta jooksul kokku vaid ühe

kuu ning on valmis oma kodanikukohust täitma alates suvest 2008.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

Kaitseressursside Amet

9. H.K. omandas keskhariduse Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ning asus

omandama kõrgharidust Eesti Kunstiakadeemias 22.07.2004.a. Ta katkestas õpingud eesti

Kunstiakadeemias 07.12.2006. Alates 03.10.2005.a. omandab H.K. kõrgharidust The Arts

Institute At Bournemouth´is.

10. 26.06.2006.a. laekus Kaitseressursside Ametile H.K.i taotlus ajapikenduse saamiseks.

H.K. põhjendas ajapikenduse taotlemist kõrghariduse omandamisega The Arts Institute At

Bounemouth´is. Avaldusele oli lisatud kõrgkooli 09.09.2005.a. tõend, mille kohaselt asus

H.K. nimetatud õppeasutuses kõrgharidust omandama 03.10.2005.a. ning õpingud kestavad

kuni 2008.a. juunini.

11. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 3 lõike 1 kohaselt on meessoost Eesti

kodanik kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväeteenistuskohustust. Kuni 31.

detsembrini 2006.a. kehtinud sõnastuse kohaselt on KVTS § 51 lõike 3 alusel kutsealusel, kes

on

asunud

omandama

kõrgharidust

positiivselt

akrediteeritud

õppekava

alusel

kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis ning kes on täitnud KVTS § 55 lg 1¹

tingimused, õigus valida sobiv aeg ajateenistusse asumiseks hiljemalt kolme aasta jooksul,

arvates õppeasutusse vastuvõtmisest. KVTS § 55 lg 1 kohaselt on kutsealusel õigus

ajapikendusele kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast

keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini. KVTS § 55 lg 11 kohaselt teatab

kutsealune pärast KVTS § 55 lõikes 1 nimetatud õppeasutusse vastuvõtmist Kaitseressursside

Ametile kirjalikult hiljemalt 15. septembriks kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta

jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele.

12. Kaitseväeteenistuse seadus näeb ette võimaluse anda kutsealusele tema taotluse alusel

kõrghariduse omandamiseks ajapikenduse maksimaalselt kolmeks aastaks juhul, kui

üheaegselt esinevad alljärgnevad asjaolud: 1) kutsealune asub vahetult peale keskhariduse

omandamist omandama kõrgharidust; 2) kutsealune esitab hiljemalt 15. septembriks peale

keskhariduse omandamist Kaitseressursside Ametile taotluse ajapikenduse saamiseks.

Seadusandja on seadnud tähtajalise piirangu kutsealuse taotluse esitamiseks ajapikenduse

saamisel kõrghariduse omandamiseks. Ajapikendusele tekib õigus vaid juhul, kui kutsealune

asub vahetult peale keskharidust kõrgharidust omandama ning esitab ajapikenduse taotluse

hiljemalt 15. septembriks peale keskhariduse omandamist. H.K. ei ole esitanud 15.

septembriks 2004. a ajapikenduse taotlust. Seadus ei näe ette võimalust anda kutsealusele

ajapikendust juhul, kui kutsealune vahetab kõrgkooli ning esitab taotluse ajapikenduse

saamiseks 1,5 aastat peale keskhariduse omandamist. Seega ei ole H.K.´il alust ajapikenduse

saamiseks KVTS § 51 lõikes 3 ning § 55 lõigetes 1 ja 11 sätestatud alustel. Kaitseressursside

Ameti 11.07.2006.a. otsusega nr 9-4.9/41 jäeti H.K.´i taotlus ajapikenduse saamiseks

rahuldamata.

13. H.K. on võetud kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks kutsealusena arvele 28.augustil

2002.a. Vastavalt KVTS §-le 6 on kaitseväeteenistuse subjektideks kutsealused,

kaitseväelased, reservväelased ja eruväelased. KVTS § 7 kohaselt on kutsealune jooksva aasta

vältel 16-aastaseks saav kaitseväeteenistuskohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või

ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni. Seega on alusetu kaebaja väide, justkui ei olnud ta

2004. aasta septembris veel subjektiks, kes saaks avaldust ajapikenduse saamiseks esitada.

H.K. oli kaitseväeteenistuse subjektiks alates 28.augustist 2002. a.

14. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et isegi juhul, kui H.K. oli ekslikult arvamusel, et

tal ei ole võimalik esitada ajapikenduse taotlust enne tema kaitseväeteenistuskõlblikkuse

suhtes otsuse langetamist, oleks H.K. pidanud ajapikenduse taotluse esitamisel lisaks taotlema

menetlustähtaja ennistamist haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 34 sätestatud

korras. HMS § 34 lõike 2 kohaselt tuleb menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus

esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu

äralangemist. HMS § 34 lõike 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest

menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.

Kuna H.K. tunnistati Kaitseressursside Ameti 17.aprilli 2006.a. otsusega nr 9-4.1/7600

kaitseväeteenistus-kõlblikuks 17. aprillil 2006. a ning nimetatud otsus on kutsealusele

kättetoimetatud 28.04.2006.a., langes ka menetlustoimingu sooritamist takistav asjaolu ära

28.04.2006.a. Kaebaja esitas aga avalduse ajapikenduse saamiseks 26. juunil 2006. a. Ühtlasi

on ka esialgse menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast möödunud rohkem kui 1

aasta.

15. Kaitseressursside Ameti leiab, et 11.07.2006. a otsus nr 9-4.9/41 on õiguspärane, kuna

kaebajal ei ole õigust ajapikendusele kõrghariduse omandamiseks KVTS § 51 lg 3 ning § 55

lõigete 1 ja 11 alusel.

Kaitseväeteenistuse komisjon

16. Kaitseväeteenistuse komisjon on seisukohal, et Kaitseväeteenistuse komisjoni

22.septembri 2006 otsus nr 123 on põhjendatud ja seega ka õiguspärane. Kaebuses toodud

asjaolud on mittekohased ja ei too kaasa vastustaja 22.septembri 2006.a. otsuse nr 123

tühistamist.

17. Kaitseväeteenistuse

seaduse

sätete

alusel

Kaitseväeteenistuse

komisjonile

ja

Kaitseressursside Ametile antud pädevus kaitseväeteenistusega (ajateenistusega) seoses

tekkivate küsimuste lahendamisel on erinev. Muuhulgas on Kaitseressursside Ametil KVTS §

39 lg 3 p 2 alusel õigus anda kutsealusele ajapikendust. Ajapikenduse annab Kaitseressursside

Amet kutsealusele KVTS §-s 56 ettenähtud korras ja KVTS § 57 lg-s 1 nimetatud alustel ehk

KVTS §-des 53-55 nimetatud asjaolude esinemisel. Nendeks on: 1) ajapikenduse andmine

haiguse või tervisehäire tõttu ( KVTS § 53); 2) ajapikenduse andmine perekondlikel ja

majanduslikel põhjustel (p. 2 – ta on ainus isik, kes hooldab raske või sügava puudega

inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest) (KVTS § 54); 3)

ajapikenduse andmine hariduse omandamiseks, kandideerimiseks või valitaval ametikohal

töötamiseks (KVTS § 55). Muudel kui ülalloetletud asjaoludel Kaitseressursside Amet

ajapikendus anda ei saa.

18. Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsuse nr 9-4.9/41 kohaselt pöördus kaebaja

Kaitseressursside Ameti poole 22.juuni 2006.a. avaldusega ajapikenduse saamiseks seoses

õpingutega Inglismaal Bournemouthi kunstiinstituudis alates 2005.a. Nimetatud taotluse jättis

Kaitseressursside Amet rahuldamata, kuna kaebaja taotledes hariduse (Eesti Vabariigis või

väljaspool seda) omandamiseks ajapikendust, oleks seda saanud teha KVTS § 55 lg 11 alusel,

esitades sellekohase taotluse Kaitseressursside Ametile mitte hiljem kui vahetult pärast

keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini. Seega tuleneb KVTS § 55 lg 1 lg 11

seadusandja tahe anda ajapikendust üksnes ja ainult isikutele, kes jätkavad vahetult peale

keskhariduse omandamist kõrghariduse omandamisega, esitades KVTS § 55 lg 11 korras

kirjaliku tahteavalduse Kaitseressursside Ametile. Kuna kaebaja asus Inglismaal kõrgharidust

omandama aastal 2005, esitades selle kohta taotluse 2006.a. siis ei kuulunud kaebaja nende

isikute hulka, kellel oleks olnud õigus esitada taotlus KVTS § 55 alusel, järelikult puudus

Kaitseressursside Ametil õiguslik alus taotluse rahuldamiseks.

19. Kaitseväeteenistuse komisjon peab kaebaja väidet tema subjektiks mitteoleku kohta

meelevaldseks. Kaebaja oli kutsealusena arvele võetud juba 2002.a, seega oli kaebaja

subjektiks, kellel oleks formaalselt KVTS § 55 ettenähtud tingimuste esinemisel olnud õigus

vastav taotlus ka esitada.

20. Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsusele nr 9-4.9/41 esitas kaebaja

Kaitseväeteenistuse komisjonile vaidena pealkirjastatud dokumendi, milles taotles nimetatud

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega anda kaebajale ajapikendust kuni õpingute

lõpetamiseni Inglismaal. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja 09.augusti 2006.a. dokument ei

ole vaie vaid on taotlus ajapikenduse andmiseks erandlikel asjaoludel taotluse esitamise ajal

kehtinud KVTS § 41 lg 5 p 3 järgi. Vastustaja leiab, et isegi juhul kui tegemist oli vaidega,

siis oli selle rahuldamata jätmine Kaitseressursside Ameti otsuses toodud põhjendustel õige ja

seega seaduslik.

21. Kaitseväeteenistuse komisjon on veendunud, et tema vaidlustatud akti andmisel, ei

esinenud erandlikke asjaolusid, mis oleksid tinginud kaebajale ajapikenduse andmise.

Lähtudes vaidlustatud akti andmise ajal kehtinud KVTS § 53-55 mõttest, ehk millised olid

seadusest tulenevad ajapikenduse andmise alused, ja võttes arvesse asjaolu, et seadusandja oli

jätnud lahtiseks/reguleerimata need asjaolud, mida teine haldusorgan ehk vastustaja võis

lugeda erandlikeks asjaoludeks, siis ei saanud kindlasti kaitseväeteenistuse seaduse sätete

mõte olla selline, et kutsealune - kaebaja, saaks erandliku asjaoluna käsitleda asjaolu, mis oli

KVTS §-des 53-55 juba nimetatud, ehk hariduse omandamine. Hariduse omandamise asjaolu

KVTS § 55 järgi ei kuulunud kaebaja taotluses rahuldamisele ülalmainitud põhjusel, isegi

juhul, kui kaebaja oli mööda lasknud KVTS § 55 lg 11 toodud taotluse esitamise tähtaja

endast tulenevatel põhjustel. Eeltoodust tulenevalt on Kaitseväeteenistuse komisjon

seisukohal, et olukorras, kus kaitseväeteenistuse seadus ei näe ette, millised asjaolud tuleb

lugeda erandlikeks asjaoludeks, mis tingivad ajapikenduse andmise, ei saa kaebaja kaebuses

toodud asjaolu käsitada üheselt erandliku olukorrana, mille tõttu ei saaks ta ajateenistusse

ettenähtud ajal astuda.

22. Kaitseväeteenistuse komisjon leiab, et isegi juhul kui kohus rahuldab kaebuse ja tühistab

komisjoni otsuse, siis ei saa kaebaja erandlikel asjaoludel ajapikenduse küsimust vastustaja

ees tõstatada, kuivõrd alates 01.jaanuarist 2007.a. kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse

redaktsiooni alusel, seadus erandlikel asjaoludel ajapikenduse andmist enam ei võimalda.

Samuti on vastustaja seisukohal, et kaebaja taotlus tühistada Kaitseressursside Ameti 11.juuli

2006.a. otsus nr 9-4.9/41 jääb rahuldamata, kuivõrd kaebaja taotlus ei vasta

formaaljuriidiliselt KVTS § 55 lg 11 sätestatud tingimustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

24. Asja materjalidest nähtuvalt soovib H.K. saada ajapikendust teenistusse kutsumisel seoses

tema 2005.a. alustatud õpingutega Inglismaal Bournemouth´is asuvas kunstiinstituudis.

25. Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsusega nr 9-4.9/41 jäeti H.K.´i 22.juuni 2006.a.

avaldus ajapikenduse saamiseks KVTS § 51 lg-le 3 ja § 55 lg-le 1 ning lg-le 11 tuginedes

rahuldamata põhjendusega, et Kaitseressursside Ameti andmetel omandas H.K. keskhariduse

2003.a. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, kutsealusel õigus ajapikendusele, kui ta

asub kõrgharidust omandama vahetult pärast keskhariduse omandamist (lk 16, 44).

26. KVTS § 55 lg 1 kohaselt on kutsealusel õigus ajapikendusele kutseõppeasutusse,

rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama

aasta 15. septembrini. KVTS § 55 lg 1¹ (kuni 31. detsembrini 2006.a. kehtinud redaktsioonis)

sätestas, et pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusse vastuvõtmist teatab

kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult hiljemalt 15. septembriks kalendriaasta,

millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda

ajateenistuskohustuse täitmisele. KVTS § 51 lg 3 (kuni 31. detsembrini 2006.a. kehtinud

redaktsioonis) kohaselt on kutsealusel, kes on asunud omandama kõrgharidust positiivselt

akrediteeritud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis ning kes

on täitnud KVTS § 55 lg 1¹ tingimused, õigus valida sobiv aeg ajateenistusse asumiseks

hiljemalt kolme aasta jooksul, arvates õppeasutusse vastuvõtmisest. Seega tuleneb KVTS § 55

lg-st 1 ja kuni 31. detsembrini 2006.a. kehtinud redaktsioonis § 55 lg-st 1¹ ning § 51 lg-st 3

seadusandja tahe anda ajapikendust kutsealustele, kes jätkavad kutse- või kõrghariduse

omandamist vahetult peale keskhariduse omandamist. Ajapikendusele tekib õigus vaid juhul,

kui kutsealune asub vahetult peale keskharidust kõrgharidust omandama ning esitab KVTS §

55 lg 11 korras kirjaliku tahteavalduse Kaitseressursside Ametile.

27. Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsusest nr 9-4.9/41 ja kirjalikust seletusest

nähtuvalt omandas H.K. keskhariduse Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis 2003. aastal.

Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitatud kaebuses väitnud ega tõendanud H.K.i keskhariduse

omandamist muul ajal. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei esitanud Kaitseressursside

Ametile ajapikenduse taotlust kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks

vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini. Kaebusest nähtuvalt on

kaebaja esmakordselt taotlenud ajapikendust seoses õpingutega 22.juunil 2006.a.

28. Kaitseressursside Ameti kirjalikust seletusest nähtuvalt asus H.K. omandama

kõrgharidust

Eesti

Kunstiakadeemias

22.07.2004.a.

ja

ei

teatanud

ka

Eesti

Kunstiakadeemiasse vastuvõtmise aasta 15. septembriks kalendriaastat millal ta hiljemalt

kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse

täitmisele ega esitanud taotlust ajapikenduse saamiseks. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja

esitanud Kaitseressursside Ametile vaid tõendi õppimise kohta Eesti Kunstiakadeemias.

Kaitseressursside Ameti kirjalikust seletusest nähtuvalt katkestas H.K. õpingud eesti

Kunstiakadeemias 07.12.2006. Kaebaja ei ole seda vastustaja esitatud asjaolu vaidlustanud.

29. Vaidlust ei ole käesolevas haldusasjas selles, et kaebaja ei omandanud keskharidust

2005.aastal, millal ta asus õppima Inglismaal Bournemouth´is asuvas kunstiinstituudis. Seega

ei kuulunud kaebaja 22.juuni 2006 taotlust esitades nende isikute hulka, kellel oleks olnud

õigus saada õpinguteks ajapikendust KVTS § 55 lg 1 ja kuni 31. detsembrini 2006.a.

kehtinud redaktsioonis § 55 lg 1¹ ning § 51 lg 3 alusel. Eeltoodut arvestades on

Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsus nr 9-4.9/41 õiguspärane ja puudub alus selle

tühistamiseks.

30. Kuna ajapikenduse taotluse esitamise ajal juunis 2006.a. ei olnud kaebaja isikuks, kellele

oleks võinud KVTS § 55 lg 1 ja kuni 31. detsembrini 2006.a. kehtinud redaktsioonis § 55 lg

1¹ ning § 51 lg 3 alusel anda ajapikendust hariduse omandamiseks Inglismaal

Bournemouth´is asuvas kunstiinstituudis, ei oma asjas tähtsust kaebuse esitaja väide, et kuna

ta tunnistati piirangutega kaitseväeteenistuskõlbulikuks alles 17.04.2006.a. otsusega, ei olnud

ta gümnaasiumi lõpetamise järel veel subjektiks, kes saaks avaldust ajapikenduse saamiseks

esitada.

31. H.K. esitas Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsuse nr 9-4.9/41 peale

Kaitseväeteenistuse Komisjonile vaide, taotledes nimetatud otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega anda kaebajale ajapikendust kuni õpingute lõpetamiseni Inglismaal. Seega

lahendas Kaitseväeteenistuse komisjon 22.09.2006 otsusega nr 123 ühtlasi nii vaide kui ka

kaebuse esitaja ajapikenduse taotluse selle esitamise ajal kehtinud KVTS § 41 lg 5 p 3 järgi,

mis annab Kaitseväeteenistuse komisjonile aluse anda ajapikendust erandlike asjaolude

esinemisel.

Kaitseväeteenistuse komisjon on 22.septembri 2006 otsuses nr 123 (tl 4) KVTS § 55 lg-e 11

tuginedes leidnud, et H.K.i avalduses esitatud asjaolusid ei saa käsitleda erandlikena, mistõttu

ei ole alust ajapikenduse andmiseks KVTS § 41 lg 5 p 3 alusel erandlikel asjaoludel. Kohus

nõustub Kaitseväeteenistuse komisjoni seisukohaga, et vaidlustatud haldusakti andmisel, ei

esinenud erandlikke asjaolusid, mis oleksid tinginud kaebajale ajapikenduse andmise.

Kaebuse esitaja taotles Kaitseväeteenistuse Komisjonilt ajapikendust seoses õpingutega

Inglismaal Bournemouth´is asuvas kunstiinstituudis. KVTS § 57 lg 1 kohaselt otsustab

ajapikenduse

andmise

kaitseväeteenistuse

seaduse

§-des

53-55

sätestatud

alustel

Kaitseressursside Amet. Seega, kuna hariduse omandamiseks ajapikenduse andmine on

Kaitseressursside

Ameti

pädevuses

ning

reguleeritud

KVTS

§-ga

55,

puudus

Kaitseväeteenistuse komisjonil alus lugeda välismaal õppimist erandlikuks asjaoluks, mis

tingiks ajapikenduse andmise.

HMS § 87 lg 1 kohaselt on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle

õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt saab

vaideotsust iseseisvalt vaidlustada vaid siis, kui sellega on rikutud isiku õigusi

vaidemenetluse esemest sõltumatult. Käesolevas asjas on vaideotsus tehtud sama eseme

suhtes, mille suhtes on tehtud ka Kaitseressursside Ameti otsus. Seega ei riku vaideotsus

eraldi vaideesemest sõltumatult kaebuse esitja õigusi ja kaebaja taotlus vaideotsuse

tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Aili Maasik

Kohtunik